Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elukogemus on soeng, mille saate siis, kui olete kaotanud oma juuksed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
neilt, tipus, elukogemus, soeng, defineerimine, omandab, elutee, tahad, targalt, liikuda, hetki, kukkuda, valus, wilde, öelnud, arvavad, nendesse, vanemaks, saades, kammEELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s
Seda ajastut võib juba nimetada modernismisks. Kunsti defineerib tema tähenduslik vorm, sisu tekib vastavalt vormile või pole lahutatav kuidagi vormist. Sisu ja vormi ühtsus. Toimuvad eksperimenteerimised ja otsingus just vormi leidmisel (OP-kunst, kubism, fauvism jt). Kolmandaks ANTIESSENTSIALISM, mida võib nimetada ka analüütiliseks esteetikaks, väidab, et kunstil puudub kindlaks määratud olemus. Külla aga on kunstiteos alatia ainulaadne ja kunstniku loomingulisus vaba. Kunsti defineerimine käib intuitiivselt. Tähtsamad esindajad WILLIAM KENNICK ja MORRIS WEITZ. William Kennicki kuusus kaubalao eksperiment - kunsti tõestamine toimub lingvistilise kompetentsuse alusel või juhuslikult, aga ilma kunsti definitsiooni teadmata. Neljandaks järgneb kunstiteooriatest suur suund nimega INSTITUTSIONAALNE esteetika teooria, mille tuntuim esindaja on GEORGE DICKIE. Selle järgi määrab kunsti ära tema taotlus olla kunstiteos ja institutsionaalne kontekst.
alustab ta õpinguid Königsbergi Ülikoolis, alul teoloogiat, valides hiljem siiski filosoofia ja loodusteaduste kasuks. Ta uurib põhjalikult Leibnitzi ja tolle õpilase Wolffi teoseid. Üheksa aasta jooksul teenib ta leiba pärast seda Königsbergi lähedastes mõisades koduõpetajana. Pärast aastatepikkust tööd pedagoogina on ta oma põhimõtted ka käsiraamatuna välja andnud. Ta ise ütleb, et see sisaldab suurejoonelisi eeskirju, mida ta kahjuks pole kunagi rakendanud. Sellel perioodil omandab ta põhjalikud teadmised filosoofias. 1755 aastal ta promoveerub ja asub töötama ülikooli juures eradotsendina. Alles 15 aastat hiljem saab ta loogika ja metafüüsika professuuri, mida pidas kuni elu löpuni. 40 aastat peab ta loenguid ka matemaatilise füüsika, geograafia ja antropoloogia kohta, aga samuti teoloogiast, moraalist ja loodusõigusest. Ta kujunes armastatuks ja erutavaks õpetajaks. Herder, kes õppis Kanti esimestel dotsendiaastatel Königsbergis, kiidab Kanti oma
Oled vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. Küsimus: Millises ulatuses tuleks subjektil võimaldada teha seda, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta. 3. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi. Positiivne vabadus on enese-valitsemine, autonoomia. Oled vaba, kui käitud ,,tõelise" mina järgi. Mõned (riik, kirik) on targemad ja teavad mis on sulle ja riigile hea. ..Nad väidavad, et ,,tegelikult" tahab inimene X-i. Kui sa seda ei taha, siis tahad midagi sellist, mis ei kuulu su tõelisse loomusesse. .."Tegelikult" tahad sa õppida. Nad ,,vabastavad" sind su mitte-tõelisest loomusest, piirates, takistades sind, su tõelise mina ja riigi vms huvides. .. Sind sunnitakse vabaks, aga sundi võib pidada vabaduse vastandiks. 4. Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. Vabaduse diskussioonides pole alati selge kas N-vabadus ja P-vabadus tähistavad erinevaid vabaduse tüüpe, liike, kontseptsioone.
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
kehtivana ning nõrgemas versioonis, kehtivana üknes meie maailmas. M omadused kaasuvad F omadustega parajasti siis, kui paratamatult kõikidel asjadel, millel on samad F omadused, on ka samad M omadused. Eeldatakse, et see on asümmeetriline seos ja vastupidine seos ei kehti. F omadused määravad ära M omadused nii, et kahel entiteedil, millel on täpselt samad F omadused, peavad olema ka samad M omadused. M omadused ei saa muutuda ilma muutuseta F omadustes. Kuid ei saa liikuda vastupidi: sellest, et kahel entiteedil on samad M omadused, ei järeldu, et neil peavad olema samad F omadused, kuna M omadust võivad realiseerida erinevad F omadused. Teisisõnu, erinevusega ajus( F omadustes) ei pea kaasnema veel erinevus vaimuseisundites(M omadustes). Kaasumisteesi kriitika. Metafüüsiline seos, miks saab üldse rääkida F ja M omaduste vahelisest sõltuvusest – identsus; F omaduste kehastuse põhjuslik piisavus M omaduste kehastamiseks; F ja M omaduste
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat
6. Eetikaprobleemid Loomkatsed on eetiline probleem. Umbes 7-8% psühholoogilistest uurimustest teostatakse loomadega (rotid, hiired, jänesed, linnud). Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööki. Küsimus: kas tohib pidada inimeste heaolu loomade omast tähtsamaks? Probleemiks ka inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Kui tahetakse näha, mil viisil inimesed mingis olukorras käituvad, siis provotseeritakse neid vastavalt. Kui neile eelnevalt öeldakse, mida neilt oodatakse, ei saaks me inimloomuse kohta midagi reaalset teada. Eetilist laadi küsimuste lahendamisel aitavad psühholooge nende tarbeks koostatud eetikakoodeksid. Eetikakoodeks nõuab, et · patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; · inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet;
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea.
maailma aistimisest ning refleksioonistomaenda vaimsete protsesside üle. Locke'i jaoks kuuluvad need mõlemad kogemuse alla. Ka matemaatilised teadmised põhinevad kogemusel, matemaatilisel demonstratsioonil. Locke'i empirism "Kõik ideed pärinevad aistingust ja refleksioonist.Oletagem siis, et mõistus on, nagu öeldakse, valge leht, kuhu pole kirjutatudühtegi tähte, ilma igasuguste ideedeta, kuidas see leht täitub. Kustkohast omandab ta selle mõõtmatu külluse, mille inimese toimekas ja piiritukujutlusvõime tema pinnale maalib, nii et see on peaaegu lõputult mitmekesine? Kust tulevad kõik need mõtlemise ja tunnetuse materjalid? Sellele vastan ma ühe sõnaga. KOGEMUSEST, millel põhinevad kõik meie teadmised ja millest need kõik on lõppkokkuvõttes tuletatud. Just vaatlemine, mis on suunatud kas välistele, aistitavaile objektidele või meie sisemistele vaimsetele operatsioonidele, mida me
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Spordisotsioloogia on ühelt poolt üldsotsioloogia üks uuemaid harusid ja teiselt poolt sporditeaduste osa. Enamus spordisotsioloogia definitsioone sôltub sellest, kuidas sotsioloogiat kui teadust käsitletakse ning kuidas sporti vaadeldakse sotsioloogilistest aspektidest. Mida kitsamalt spordisotsiloogiat käsitleda, seda enam on ta môjutatud valdkonna välistest teguritest. Teisalt sôltub spordisotsioloogia defineerimine spordi kui môiste käsitlemisest. Laiemas môistes vaadeldakse sporti kui kultuuri ühte osa ja kui iseseisvat kultuurinähtust. Spordisotsioloogia eesmärgiks on uurida spordi tegevusvaldkonda seoses selle sisemise struktuuriga ja positsiooniga ühiskonnas (väline struktuur). Spordisotsioloogia alla kuuluvad mikrosotsioloogilised küsimused (grupi käitumine), aga ka makrosotsioloogilised probleemid (spordisüsteemi
kultuur meie ümber meile pakkuda püüab(loe Iiobi raamatut). Anoomiad on paratamatu osa meie elust, küsimus on selles, kuidas me sellega toime tuleme. Kõige olulisem anoomia on surm see ähvardab mitte ainult inimsuhteid, vaid ka baaseeldusi, millel ühiskond üldse 11 eksisteerib. Sotsiaalne nomos on pdevalt ähvardatud anoomiast, samas soovib ta olla võetud iseenesestmõistetavalt tõesena, st millal iganes sotsiaalne nomis omandab iseenesestmõistetavuse kvaliteedi, esineb seal ühiskondlike tähenduste ühtesulamine nende tähendustega, mida peetakse fundamentaalselt olulisemaks kogu kõiksuse jaoks. Elu, mida me elame, on kindlal viisil struktureeritud, jumalikud seaduspärasuses(umbes nagu loodusteadlased loodusseadustest). Valgusfoori näide, laps keelab ema selgeks õpitud reeglid. Platon ,,Kriton" Sokratese surma lugu. On kohtu poolt surma mõistetud, ebaõiglaselt.
hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. Platon Õpetus ideedest. Nähtav maailm oma konkreetsete objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid). Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
analüüsile. Tulemus on ainulaadne uurimus hiiglasliku süsteemi ehk väärtuste skaala. ajateadvusest ja kogemusest. · Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on · Loodu ja ajalisus "ordinata dilectio" (korrastatud armastus). · Mis on tegelikult ajas tõelist? · ARMASTA JA TEE, MIDA TAHAD! · Vahetu PRAEGU. · CARITAS JA CUPIDITAS · Minevik koosneb meie mälestustest. · Ka enesearmastusel on sellises korras oma koht, · Tulevik on olemas üksnes meie ootustes. sest inimene peab ka iseennast armastama,
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F
Lõpuks jõuab küps inimene selleni, et ta on enesele nii ema kui ka isa. Tal on nii-öelda ema- ja isapoolne südametunnistus. Ema poolt öeldakse: "Pole olemas pahategu või kuritööd, mis jätaks su ilma minu armastusest, mu headest soovidest su eluks ja õnneks." Isa poolt öeldakse: "Sa oled valesti talitanud, sellest lähtuvalt on teatud tagajärjed vältimatud ning mis kõige tähtsam, sa pead ennast muutma, kui tahad mulle meele järele olla" (ibid.). Küps inimene on vabanenud konkreetsest emast ja isast, ta on nad enesesse projitseerinud. Ent vastupidiselt Freudi superego kontseptsioonile ei tee ta seda ema ja isa enesesse haarates, vaid ta rajab ema-südametunnistuse oma armastusvõimele ning isa-südametunnistuse oma mõistusele ja otsustusvõimele. Veelgi enam: küps inimene armastab koos ema- ja isa-südametunnistusega, vaatamata sellele, et näiliselt on need vastuolus
On 2 seletusviisi: 1)teleoloogiline - mis eesmärk on ühel või teisel sündmusel ( - eesmärgist lähtuv); 2)mehhaaniline - mis põhjus on sellel sündmusel. Tähtsust omab vaid mehhaaniline põhjus. Konsekventne materialist. Determinism - kõik on determin, ette määratud. Meie maailma keskpunktis on Maa - trumlikujuline. Ümber teised sarnased. Hinge käsitlus. Inimese ihu ja hing koosnevad aatomitest. Inimene on õppinud loomadelt kunste (ämblik - kudumine). Tänu kasvatusele omandab teise ühiskondliku loomuse. Ühiskond on rajatud kasulikkuse ideele. Orjad on meile teatud ihuliikmed. Hingeaatomid on kui päikesekepikesed tuulevaikuses, paiknevad terves kehas. Ajuaatomid teostavad mõtlemist. Südameaatomid tekitavad viha. Maksa-aatomid tekitavad kirgi ja ihasid. Kui lakkab hingamine, siis lakkab aatomide juurdevool - inimene sureb. Lõputu arv hingi ja vaime. 3 Eudaimonistlik eetika. Peab isiklikku õnne ülimaks väärtuseks
..................................55 Humanistlik perspektiiv...........................................................................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus...........................................................
tulemusi.Kui pead töötajatest lugu, hakkavad nad ka sinust lugu pidama.Juhtimisel tuleb muidugi kasutada premeerimise ja kiitmise kaksikvõtet. Töötajate motiveerimise alustamiseks otsi kiiduväärset tegutsemist!Ning pea meeles, et seda , mille eest tunnustad,saad alati juurde.Mida kiiremini head tegu tähele paned, seda kiiremini seda korratakse.Kiida sedasorti käitumist, mida tahakisd ikka ja jälle näha.Siis kujuneb inimetel kindel arusaam, mida sa neilt ootad ja peatselt saavad nad teada, mis tunne on olla edukas. Peaaegu kõik tahavad teha head. Igaüks tahab andas positiivse panuse ja tunda, et elulon mõte.Meil kõigil on unistusi, lootusi ja kirgi, mida kõigest hingest loodame ühel päeval täituvat.Aga tõelisus on see, et enamiku inimeste püüdlused lämmatavad need, kes meid juhivad.Neile öeldakse ette, mida selga panna, millal lõunat süüa ja kuidas töötada.
Töötan siin selleks, et inimene saaks Kuule minna. Just seda ma siin teen." Judith DeLozier Materjali kirjeldus Õppematerjal, mida sa just vaatad või käes hoiad, kujutab endast konspekti, kuhu on kokku pandud nii kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt
Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav. Ilmselt peavad tulnukad ise Maale tulema, et inimesed mõistaksid religiooni tegelikku reaalsust. Või keegi inimeste seast peaks leiutama tehnoloogia, mis võimaldab liikuda ajas. Ainult siis on selline religiooni käsitlus teaduslikult aksepteeritav. Teadus valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega. Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik
Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav. Ilmselt peavad tulnukad ise Maale tulema, et inimesed mõistaksid religiooni tegelikku reaalsust. Või keegi inimeste seast peaks leiutama tehnoloogia, mis võimaldab liikuda ajas. Ainult siis on selline religiooni käsitlus teaduslikult aksepteeritav. Teadus – valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega. Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik
Larson ja Seepersad (2003) vaba aeg (leisure) on tegevus, mis toimub väljaspool tööd, koduseid kohustusi ja kooli. See on aeg, mida inimesel on võimalik sisustada talle meeldival viisil. See on aeg, mil inimesed tegelevad vabalt valitud tegevusega. Vabaks ajaks ei arvestata aega, mis kulub kohustuslikele tegevustele ning esmaste vajaduste rahuldamiseks(magamine, söömine jne). Vaba aja funktsioonid peres läbi elutsükli: *kiindumus ja emotsionaalne seotus *lähisuhetega seotuöt enese defineerimine *inimestevaheline vastastikmõju *stressiga toimetulek *sotsiaalne toetus Vaba aeg võib olla aeg, mida veedavad koos vanemad ja lapsed, abikaasad/kooselupartnerid, õed-vennad, sugulased. See defineerib suhete iseloomu, mõjutab personaalset ja sotsiaalset arengut ning annab võimalused rollivabaduseks suheteks. Institutsionaalne pere: Enne 20. Saj – töö ja kohutsued peres- vaba aja mõistet polnud; laste sotsialiseerumine soorollide järgi; koostegutsemine vastavalt soole
On lihtsalt erinevad tagajärjed Pea meeles, et parim suhe on see, kui armastus kahe inimese vahel on suurem kui ühe vajadus teise järele. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult. Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele. Inimesed on lollid tehes vigu, mina olin loll leides Sinu . Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kuid kui tunned, et sina oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi
"tegelikult" olnud, ning erinevused seisukohtades taandatakse sageli vastasväitleja kesistele teadmistele sotsiaalajaloolisest praktikast. Sellises olukorras omandab pedagoogika ajalugu selgelt Oma rakendusliku tähenduse ning hakkab olema aluseks seisukohta- eestikeelses dele, mille põhjal sotsiaalpedagoogika- langetatakse suur hulk alases kirjanduses. Nime- tudengeid, õppejõude ning tatud lüngal on suure praktikuid mõjutavaid tõenäosusega olnud oma olulisi otsuseid
tuliselt kuulutas armastust laste vastu. Ise ta tunnistas seda ja ütles, et kes ei või täita isakohustusi, sel pole õigust isaks saada. Sai suure entsüklopeedia kaastööliseks (muusikalised kirjutised ja ühe poliitilisest ökonoomiast). 1762 ilmus kolmas tähtsam töö ,,Ühiskondlikust lepingust või avalik õiguse põhimõtetest." Viimane suurem töö ,,Pihtimused." See on vabaduse, sarnasuse ja vendluse külvaja vääriline luigelaul. Kuidas lõppes Rosseau elutee? Rosseau kolmanda suure elutöö ,,Émile" ilmumine tõi tema ellu suure pöörde. Teadmine, et oled loonud midagi suurt, mis aga ei leia kinnitust, mõjus tema tervisele ja hingele halvasti. Kõigepealt pidi ta Prantsusmaalt põgenema. Senat otsustas põletada ,,Émile" tuleriidal ja arreteerida autor. Rosseau oli sunnitud minema Preisimaale, edasi Inglismaale. Ka see maa ei saanud talle puhkepaigaks, vaid ainult vahejaamaks kannatusteedel. Aastatel 1220 1778 elas
probleemist, et ei raiska aega Sinu tegevuse hindamisele. o Ebaõnnestumiste ülehindamine. Kõik on parandatav, kui sa teadlikult üritad klienti mõista. Märkmete tegemine. Teevad nii nõustaja kui klient. Info jäädvustamine "Sild" erinevate seansside vahel Klient kasutab märkmeid kodutööna Nn töölehe juurutamine korrastatus Juhtumite kontseptualiseerimine Sagedasemad vead nõustamisel. Liiga kiire probleemi defineerimine inimese käsitlemine pigem probleemina kui indiviidina kliendi väärtussüsteemi mitte-aktsepteerimine vale probleemiga tegelemine 8 rääkimine kliendist mööda ja üle, mitte kliendiga = fookus ei ole kliendil kliendiga liigne samastumine kliendi süüdistamine eksperdi mängimine IV loeng 29.09.14 Nõustamissuhe ja koostöö alustamine
teie reaalsuses. Seepärast palume me ikka ja jälle ärge mõistke kohut. Palun ärge mõistke endas, ega ükskõik millises teises olendis, hukka hirmu ja pimedust, mida see endas kannab. Te kõik olete loodud armastusest ning armastusse pöördute te ka tagasi. Sisenedes ego südameks muutumise teise etappi, tuleb teil esiteks läbida enesesüüdistamise periood, mille käigus võite te käituda destruktiivselt. Võib tunduda, et selle asemel, et liikuda edasi toimub tagasilangus. Sellel hetkel asute te ohtlikul pinnasel ego ja südame vahelisel asustamata territooriumil. Te teate, et peate vabanema vanast, kuid ei suuda veel uut vastu võtta, seepärast kipute te langema endasüüdistamise ja ebakindluse küüsi. Pöördepunkt jõuab kätte siis, kui te lõpetate enda süüdistamise, kasvõi natukeseks ajaks. Vaid siis, kui te olete valmis ennast vaatama huviga ja avatult, sisenete te südamekesksesse teadvusesse
Wittgenstein: sõna tähendus seisneb tema kasutusest, rollis, mida sõna mängib keelemängust. 51. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Toetutakse Wilhelm von Humboldti sõnadele: ,,Keel ei ole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstitueeritakse eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid". Erinevates ühiskondades on erinevaid tähendusi kandvad sõnad. E. Sapir, B.L.Whorf kelle relatiivsuse hüpoteesist: sõnade tähenduste defineerimine läbi pragmatismi (sõnade tähendus sõltub nende kasutusest), mis on ühendatud Humboldti kultuurilise relativismi ( erinevaid inimkogukondi on palju, sõnakasutusi palju ja erinevaid). Me teeme eristusi asjades ning organiseerime neid mõisteteks, anname neile tükkidele tähenduse ning kokkuleppeliselt loome terviku. 52. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid- mida kultuur sisaldab? Millistest asjadest kultuur koosneb?:
Platon loob kooli nimega Akadeemia. Ta kutsus sinna matemaatikuid, kes talle seda õpetasid, ta ise aga õpetas neile filosoofiat. Ei ole võimalik saada filosoofiks, kui inimese meel ei ole puhastatud. Matemaatika on eelkursus filosoofia jaoks. Platoni teosed on kirjutatud enamasti dialoogi vormis ning on peaaegu täielikult säilinud. Neid võib jagada nelja perioodi. 1. Noorusea dialoogid nt "Apoloogia" (Sokratese kaitsekõne), "Kriton", "Protagoras"; Sisuks on eetiliste mõistete defineerimine. 2. Üleminekuaja dialoogid nt "Gorgias", "Menon"; "Hippias noorem" ja "Hippias vanem". Preeksistentsi ja surematuse õpetus ja ideede õpetuse algmed 3. Meheea dialoogid nt "Politeia." (Riik), "Phaidon", "Phaidros". Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon
annaabi.ee 
