Eestis on eluruum määratletud kui alaliseks elamiseks sobiv elamu või korter. Tuntuim eluaseme tüüp on just korter, kuid millal võib öelda, et tegemist on nö täisväärtusliku korteriga? Suurbritannias on korter eluase, mis moodustab osa elamust, need on üksteisest eraldatud. Hollandis on elamu hoone või selle osa, mis tulenevalt kas ehitamisest või ümberehitamisest on mõeldud alaliseks elamiseks ühele inimesele või mitmeliikmelisele leibkonnale. Pole tegelikult tähtis, kuidas eluaset defineerida, sest tegelikult on eraisiku, ostja jaoks esmatähtis siiski hind. Hinna paneb paika müüja ja selle alusel toimub kauplemine edasi, sest eluaseme kui ühe tähtsamaima müügiobjekti puhul on tingimine sageli võimalik – hea suhtlemise korral võid sa väga palju võita. Ostja lähtub hinnast, seejärel teistest teguridest, nt mugavustest, geograafilisest asukohast, jne. Kui aga raha rolli ei mängi, langeb raha summa tähtsate tegurite rivi tahaotsa.
õnnelikuks.Niisiis tähtsustab iga inimene mõningaid asju rohkem,kui teisi. Meie ühsikond areneb vägakiirelt ,andes inimestele väga palju uusi väljakutseid ja võimalusi.Seetõttu peetakse sageli ekslikult esmatähtsaks materjaalseid resursse,mis võimaldavad nautida teaduse ja tehnika hüvesid.Selle kõrval unustatakse sageli,et meie lähedal on küllalt palju inimesi kes ei suuda endale ja oma perele tagada elementaarseid vajadusi-toitu ja eluaset. Mul on jäänud mulje,et veel mõned aastakümned tagasi väärtustati asju teisiti. Tagaplaanile on jäänud ka usulised väärtused ja tõekspidamised,mis varem panid inimesi jumala kartlikult käituma. Nälga kannatasid vähesed,sest tol ajal oli populaarne kõike ise teha ja kasvatada.Lapsed käisid vaheajal tööd tegemas,et taskuraha teenida.Enamasti käidi põllul ,töö oli raske ja seetõttu ei laristatud raha tühiste asjade peale.Ehk siis lapsed väärtustasid
Eestisse elama meelitas vabade talude rohkus, head loodusolud ja sisserändajatele lubatud kolm maksuvaba aastat. Kuid elu Eestis ei olnud meelakkumine. Rootsi aja alguseks oli Eestis kinnistunud talupoegade pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku omand ning tal ei olnud õigust lahkuda mõisniku maalt ilma tolle loata. Nad olid sunnitud mõisniku määratud koormistega leppima. Talupoegadel polnud oma maad ega eluaset ning nad pidid rentima mõisnikult talu ja põllumaad, olles kohustatud rendina ära andma osa talu toodangust. Raskeim tegevus oli teokohustus, mis ulatus kuni kuue päevani nädalas. Sellegipoolest oli mõisnikul õigus talupoega müüa ning karistada, ainult surmata ta talupoega ei võinud. Antiikaja orjadest eristas Eesti orje see, et ta vöis omada väiksemaid esemeid ning loomi. Enda vallasvara ei võinud talupoeg müüa ilma mõisniku loata. Eesti talupoegade seis
Siinkohal on heaks näiteks teetuba, mis on põhimõtteliselt lihtsalt pisike onn - võimalikult palju jäetakse kujutlusvõimele. Teetuba Jaapani klassikalise arhitektuuri ehituspõhimõtted ja kaunistused on täiesti erinevad lääne arhitektuurist - võib-olla selle pärast on meil raske mõista mõnikord selle lihtsat ilu. Teetuba ehk sukiya ei üritagi olla midagi muud kui lihtsalt onn. Algsed kirjamärgid sukiya kirjutamiseks tähendasid ,,kujutlusvõime eluaset", hiljem asendasid erinevad teemeistrid need märkidega, mis vastasid nende arusaamale teetoast ning nii võib sukiya tähendada ka tühjuse eluaset või ebasümmeetrilisuse eluaset. Teeismi ideaalid on niivõrd palju mõjutanud Jaapani arhitektuuri, et oma äärmises lihtsuses ja kaunistuste kasinusega näib tavaline tuba lihtsalt tühi ja selles peitubki tema võlu. (Kakuz 2003; 48) Esimese eraldiseisva teetoa loojaks oli Riky, keda loetakse üheks suurimaks teemeistriks.
Prognoos on teadusliku ettenägemise erivorm, mingi nähtuse perspektiivide spetsiaalne uurimine. 6. Mida väljendab TVK? Vastus: TVK on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis, eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. 7. Mis on majanduse 3 põhiküsimust? Vastus: 1. Mida toota? Siin on küsimus selles, milliseid hüviseid ja kui palju toota? Alati võib toota energiat, toitu, riideid, eluaset. 2. Kuidas toota? Selle üle otsustavad tootjad. Käsitsi või tehnikaga(masstoodang). 3. Kellele toota? Näiteks toota ettevõttele, tavatarbijale. Näide: Suvel ei osteta kuuski, vastavalt inimeste vajadustele otsustatakse mida toota.
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Hõivatus erinevates majandusharudes? Teenindus,tööstus ja põllumajandus. 2. Marginaalne rahvastik? Marginaalne rahvastik- hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kes ei leia püsivat seaduslikku tööd ega eluaset. 3. Demograafiline siire? Demograafiline siire on rahvastiku protsess, mille käigus kõrge sündimus ja suremus asenduvad madalatega. 4. Demograafilise siirde näitajad? a) Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine sündimus ja suremus on kõrged, rahvaarv kasvas väga aeglaselt. b) Demograafiline plahvatus Sündimus jäi traditsioonide toel kõrgeks suremus langes, rahvaarv kasvas kiiresti. c) Rahvastiku vananemine
võib vaadelda kui eri sihtrühmadele suunatud ning erinevate ravi eesmärkidega teenuste koordineeritud võrgustikku Sõltuvusprobleemige isiku abistamine algab temaga esmase kontakti loomisest, mille käigus toimub tema usalduse võitmine, motiveerimine muutusele ja suunamine teenusele. Rehabilitatsioon on suunatud toimetuleku taastamisele. Uute käitumismustrite ehk rutiinide loomiseks vajab endine sõltlane sotsiaalse toimetuleku oskusi, (täiend)haridust, eluaset ja töökohta. ENNETAMINE Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjon Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika ehk valge raamat. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 The European Action on Drugs (EAD) NARKOMAANIARAVI ANDMEKOGU 2008. aastal alustas oma tegevust narkomaaniaravi andmekogu. Narkomaaniaravi andmekogu on asutatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPAS) § 111 alusel. Eesmärk:
Tarbimisühiskond Mida jõukam on inimene, seda rohkem on tal võimalus endale lubada, enda peale raha kulutada. Ta elab suures majas, talle meeldib sõita uhke autoga, tal on kulukad hobid, ta reisib palju. Ta viskab palju asju ära, et uutele ruumi teha. Mida vaesem on inimene, seda vähem on tal võimalust endale lubada, tihti polegi tal raha, mida kulutada. Väga vaestel inimestel pole isegi eluaset, autost rääkimata ning nende igapäevaelu keerleb selle ümber, kuidas midagi hamba alla saada. Tema ei viska asju ära, tema kogub ja korjab. Need näited on äärmuslikud, enamus inimesi elab keskmiselt: mitte suures rikkuses, kuid ka äärmises vaesuses mitte. Enamasti arvavad inimesed, et neil on ikka millestki puudus, kuid ajapikku jääb neil üha rohkem asju hoopis üle. Üldistavalt võib öelda, et praeguseks oleme me jõudnud tarbimisühiskonda. Mida see tähendab
röövida. Sõprade ning tuttavate valikul peab väga tähelepanelik olema või muidu üks hetk oled paljaks röövitud. Võib olla raha teeb õnnelikuks kuid kindlasti mitte kõiki. Teisalt ei väärtusta vaesem inimene raha nii kõvasti kui teeb seda rikas. Vaesema inimese jaoks on tähtsad sotsiaalväärtused. Et perekonnal oleks kõik hästi, söök laual, puhtad ja korralikud riided seljas. Tänapäeval ei tähenda see, et sul pole raha laristada, et sul poleks riideid, süüa, eluaset jne. Tema on seesmiselt rikas ning ta on õnnelik. Kui küsida vaeselt inimeselt, kuidas oleks elu ilma rahata, oskaks ta vastata sellele. Kui küsida aga rikkalt, tema ei oskaks ilma rahata, ta ei tea ning ei mäleta enam kuidas ilma selleta elatakse. Kui sul on raha, tekib ka vajadus asjade järele. Tänapäeval maksab aga kahjuks kõik. Isegi abi. Kui sa oled vaene ning raskelt haige, ei pruugi sa õiget abi saada, ei pruugi isegi jõuda rohte välja osta. Rikkal aga selliseid
Raha võib inimest muuta. Kui inimene saab palju raha ja tal on rohkem võimalusi, hakkab ta oma elustiili muutma. Tal on võimalik käia kallimates kohtades, kuid tema sõbrad ei pruugi sama endile võimaldada. Raha võib inimesi üksteisest kaugendada. Samuti võib panna raha puudus inimesi raha laenama, mida hiljem ei suudeta enam tagasi maksta ja ka see võib olla põhjus miks raha inimesi üksteisest kaugendab. Raha on elu alus. Ilma rahata ei ole võimalik tänapäeval endale eluaset ja toitu hankida. Raha on vajalik, et elu oleks täisväärtuslik ja et inimesed oleksid õnnelikumad.
Pole enam rehenuti pidamist ja kohtus käimist. " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale Õnn oli Vargamäe õuele tulnud, sest keegi ei ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt tahtnud sealt enam lahkuda. alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Inimesed olid Vargamäel õnnelikud Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda ja ei tahtnud sealt ära näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." Maa oli viljakam ja kuivem Ott-Oli Vargamäe sulane, Nautis elu täiel Elanikud olid leplikumad ja rinnal, Naistemees,Kaval, sihikindel ja sõbralikumad põikpäine, Valetas palju ja pani teisi Indrek panustas nüüd Vargamäe proovile,Riiukukk- kakles Oskariga tulevikule mitte oma elule Suri oma pahede tõttu
kohtu poole, kohus järgib põhiseadust ja tunnistab põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse või toimingu, mis rikub õigusi ja vabadusi. Igaühel on õigus elule, tervisekaitsele. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht. Igal inimesel,kes viibib Eestis seaduslikult, on võimalus valida omale elukoht ja liikuda vabalt igal pool. Kellegi elukohtadesse ei tohi ilma põhjuseta tungida. Igal inimesel on aga õigus kaitsta oma eluaset, vara. Kui aga on seda rikutud on kodanikul õigus pöörduda kaitse saamiseks vastavalt kas politseisse, kohtusse, saamaks kaitset ja tekitatud kahjude hüvitamist. Samas on aga inimesi kes ise mingil põhjusel ei sa hakkama omale eluaseme rajamisega. Nende jaoks on rajatud nt turvakodud, lastekodud, hooldusasutused jne . Igal Eesti kodanikul on õigus valida omale sobiv töökoht ja ala, mida soovib teha. Kedagi
siis onnid püstitati materjalidest, mis olid ümbrusest leitavad/ hangitavad. Elati ja koobastes. Pihukirves võimaldas valmistada vaid lihtsamaid asju. Kasutati suurte loomade luid ja nahku. Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset. Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad/rood, millest viimased tehti saviga vettpidavaks. Varase Mesoliitikumi inimesed eelistasid külmadel ja märgadel perioodidel muidugi onnidele koopaid, kuid soojad ja kuivad ilmad meelitasid neid tagasi onnidesse. Inimeste aregn aga muudkui
inimesi, kellel puudub kindel elukoht ja kes elavad ning magavad valdavalt tänaval või üldkasutatavates kohtades nagu raudteejaamad, bussijaamad jne. Neid nimetatatkse ka "tänavakodutuseks". Kodutuse põhjused : Töötus -> alkoholi kuritarvitamine --> üürivõlad --> väljatõstmine või korteri müük. Töötus --> alkoholi kuritarvitamine --> perekonna lagunemine --> eluaseme kaotus. Kinnipidamiskohast vabanemine --> võimetus leida tööd -> võimetus üürida eluaset sissetuleku puudumise tõttu. Narkomaania --> perekonnast väljaheitmine --> eluaseme kaotus. Ränne töökoha leidmiseks Tallinna --> püsiva töö mitteleidmine --> ebapüsiv eluase või kodutus. Omavoliline eluruumi kasutamine --> omaniku rangem kontroll eluaseme üle --> varjupaika sattumine Kuidas aidata kodutuid? Kodutute aitamiseks tuleks ennekõike välja selgitada kodutute vajadused, sest sageli ei jõua abi abivajajateni just seetõttu, et pole teada , millist liiki teenuseid
maha jää. Need lendavad järele, nõelavad edasi. Viimaks jõuab Vanapagan noorde kuusikusse. Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased olevat Sõrvemaalt kadunud. Vanapagana kaevatud kraav on praegu veel olemas. Seda kutsutakse nüüd Salme jõeks. Teinekord tahtnud aga Vanakuri endale Karujärvele eluaset rajada. Enne aga oli vaja järv veest tühjaks lasta. Selleks hakkas Vanapagan Teesuu rannast kraavi Karujärve kaevama, et vesi seda kraavi mööda järvest merre voolaks. Ümbruskaudsed inimesed läksid Tõllult abi paluma. Tõll läks kohe inimestele appi. Ta lõikas enesele kolm pihelgast keppi, läks nendega Vanakurja otsima. Vanapagan laskis tööväsimuse peale parajasti leiba luuse, oda pea all. Ja jälle ei teadnud ta Tõllu tulekust midagi
· Muuseumid eseme-, arhiivi- ja fotokogud Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseumite kujunemine antiikmaailm: · Vana-Kreeka ,,museion"; Aleksandria museion; museion tähendas jumalannada eluaset või neile pühendatud templit · Templite kogud · Ateena Akropoli Pinakoteek · Aleksander Suure loodusteaduslik kogu · Roomas erakogud: Keiser Hadrianuse villa, Marcenos -> metseen Keskajal kirikud ja kloostrid; 15. Saj Prantsusmaalt pärit kunstimuuseumi sünonüümina kasutatav sõna ,,galerii". Renessanss · Vatikani kogud · Medicite kogu Firenzes · 14-15 saj kuriositeetide kabinetid; Wurderkammer, Kunskaamera
Kena kõrge kallastega. Leidnud sobiva koha, vanim vend lausus: ,,Laskem, vennad, liisku lüüa: Kes meist kolmest vendadesta Kodumaal saad kuningaksi, Isa riigi valitsejaks, Kalli rahva kaitsejaksi? Kes see kaugelt õnnekaupa Võõral maal saab voli võtma, Eluaset ehitama?" Kolm venda leidsid endale sobivad kivid ning tassisid need veekogu kaldale, et saaks hakata liisku heitma. Lepiti kokku, et võitjaks saab see, kelle kivi kõige kaugemale lendab ning see pärib kuningriigi. Teised kaks peavad aga riigist lahkuma. Vanim vend lausus: ,,Mina olen teist mõlemast vanem, ma olen terve oma elu teile tee ette tallanud ning nii juhtub ka seekord. Mina viskas esimesena." Ta kogus jõudu ning heitis kivi silmapiiri taha.
Demokraatliku ühiskonnakorralduse tingimustes poleks Eestis nii palju toimetulekuraskustes inimesi, kodanikud aga ei põgeneks kodumaalt. Kui otsused riigis põhinevad tühise seltskonna tahtel, siis ei saa enamusel hästi minna. Külluslikku elu nautivad otsustajad ei hakka kunagi mõistma neid, kellel hambad suus mädanevad, kes ei suuda iseseisvalt meelepärast tööd leida, kes pole sarnaselt peaministrile võimelised eluaset soojustama. Mida tähendab üleskutse, et teeme Eesti korda? Et hakkame riiki nagu korterit koristama? Üleskutse teha Eesti viie aastaga korda on mitmeti mõistetav. Mina sooviksin, et viie aasta pärast on korrastatud kõik lasteaiad ja lasteaiakohtadele ei ole järjekordi. Samuti on viie aastaga saavutatav see, et lausvaesuses olevate inimeste arvu vähemalt poole võrra vähendada. Viie aastaga saaks mõistliku asjaajamisega ka meie teed ja tänavad korda. Riik
Vaateaken rikaste ellu Tänapäeva infotehnoloogia arengust saavad osa peaaegu et kõik külaelanikud. Nüüd nad mõtlevad, et ka nemad võivad hankida disainerrõivad ja kiiskava uue auto, kui nad vaid lahkuvad maalt. Üleilmne kliimasoojenemine ainult hoogustab seda nähtust kuna maapiirkondi ähvardavad üleujutused ja põud, siis inimesed pagevad sealt. See esitab üüratud nõudmised ka poliitikale, sest maalt linna suunduvad inimesed vajavad eluaset ja avalikke teenuseid. Hiinas näiteks läheb küla-elanikel linna kolimiseks vaja lube, mida jagatakse vaid piiratud hulgal. Seetõttu elab suur hulk inimesi suurlinnade säravate uusehitiste varjus illegaalselt, pideva hirmu all. Kui ametivõimud otsustavad nad välja saata, võib väga suure tõenäosusega kaasneda sotsiaalne plahvatus. Üle Euroopa ammutavad paremäärmuslikud ja immigrantidevastsed parteid toetust ksenofoobialainest, mis on suunatud
SHO. Esmane kontakt. Elamistingimused.V ajab liikukumiseks abivahendeid. SEKKUMISE EESMÄRGID 1. Leida võimalusel lähedast inimest naabrite või tuttavate seas, kes on nõus aitama. 2. Korraldada Maria tervisekontroll koostöös perearsti ja vajadusel eriarstiga. 3. Toetada Maria igapäeva toimetulekud. 4. Kohandada eluaset vastavalt liikumispuudele (seinatoed, WC-sse kõrgendus ja tõusmiseks tuge). 5. Korraldada liikumist väljaspool kodu. JUHTUMIPLAAN Sekkumisplaani koostamisel tuleb lähtuda Maria sõnastatud probleemist, sest tema on see, kes peab läbi tegema vajalikud tema elu parandamiseks muudatused. Vajalik teenus või abi liik Aeg, sagedus, kestvus Teenuse maksumus Sotsiaaltöötaja koduvisiit Vastavalt vajadusele
tervisepuhkused ja maapuhkused. Kõige enam kasvavaks turismivaldkonnaks Eestis on tervisepuhkused (EAS Turismiarenduskeskus 2005). MAATURISM Maaturism (rural tourism) on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. Lihtsustatud käsitluses tähendab see majutust maal väljaspool suuri turismikeskusi. Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000. Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt: · Toimub maapiirkonnas; · Funktsionaalselt maapiirkonnale omane väikeettevõtlus, mille ressurss on loodus, piirkonna vaimne ja aineline kultuuripärand ning inimesed, kes seda kultuuritraditsiooni kannavad. · Mastaabilt maapiirkonnale sobiv - seega väikesemahuline nii kasutatavate
aru saada. Selle teose peateemaks on inimese kaitsetus ja eraldatus suurest maailmast. Inimese peas olev maailm ei ole sellest kujutatavast majast suurem. See majake justkui takistaks vaateid oma siseelule ning teekonda parema ja turvalisema elu poole. Teos tekitab veidi ängistava tunde, mis justkui suruks mõtete ja tegude peale. Hoiab kinni, ega lase elul areneda. Kuna selle töö nimeks on pandud ,,Kodu", siis tuleb kohe mõte, et autor mõtlebki selle maja alltekstina inimese enda eluaset, kust keegi lahkuda ei soovi. Maja sümboliseeribki kellegi kodu- kinnist ruumi, milles päevast päeva oma elu surnuks lüüakse, lamav inimene aga abitust ja enesesse tõmbunud olevust, kellel on maailma avaruste koha pealt silmad suletud. Meie kaasaja väärtusteks võivad olla sõltumatus, vabadus, perekond, armastus, suur maailma vaade ja teadmised. Teos räägibki just inimese vähestest teadmisest maailmas
Nt kui kikas ütleb, et elab kopli liinidel, siis milline ettekujutus tekib? Venelane, kunstnik, poheem. Mis arvate, kas kikas on pigem jõukas või pigem vaene? Pigem vaene. Elutingimused kehvapoolsed. Tööd ei pruugi olla. Aga kui Kikas elab vanalinnas, rikkur, elamistingimused suurepärased. Eluase on seotud stereotüüpidega sotsiaalses mõttes. See, et elad kusagil linnarajoonis kaasneb ümbritsevate suhtumine minusse. Peale selle loob sotsiaalsed suhted perekond, kellega eluaset jagad. Kas kutsun külla sõpru, kuidas saan läbi naabritega, kas osalen ühistu töös. Eluase on elamise protsess ja sellega kaasnevad sots suhted ja staatus eluruumis. Aga eluase ei ole veel kodu. Ja eluaseme puudumine ei tarvitse veel olla kodutus. Kodu tunne, et kuulud kuhugi, kindlus. Kuhu sind oodatakse, pere. Kikas kodu on väärtushinnang, mille me ise anname või ei anna eluasemele. Kodu on ootsused, mida me ootame, et eluase meile pakuks
4.Kartulikasvatus. Jõudis Eestisse esmakordselt 18. saj. keskel ja oli põhiliseks tuluallikaks Põhja- Eestis, mille abil osteti päriseks talusid. 5.Talupoegade elu-olu. Talurahvaseisus jagunes mõisa- ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majandamine. Nende lapsed töötasid enamasti koos sulasrahvaga, tehes teotööd. Suuremate talude äärealadel elasid veel väikest maalappi või eluaset omavad vabadikud e. popsid. Mõisakoormistest oli peamiseks teotöö. Teotööle lisandusid veel naturaalandamid ja rahamaksud. Riiklikest kohustustest lasusid talurahva õlul pearaha ja nekrutiandmine. Täitmist vajasid ka kogukondlikud (teed, koolid) koormised ja kirikumaksud, millest peeti ülal kirikut. Kogukonna ülesanne oli ka vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.)
hetkel meil ei ole tugiisikut vaid alles on 1 isiklik abistaja. · Sotsiaalnõustamist mis on mõeldud kas peredele või üksik isikule kõrvalise abi toimetuleku ning heaolu kindlustamiseks argielus. · Võlanõustamist mida osutatakse kõigile vallas elavatele isikutele kes seda soovivad · Sotsiaaleluaseme teenust pakutakse isikule või perekonnale, kes ei ole suuteline või võimeline endale või oma perele eluaset tagama. Riikliku tasemelt pakutakse ainult üht toetust mis on mõeldud majanduslike raskuste korral selleks on riiklik toimetulekutoetus kuid vald võimaldab tunduvalt rohkem toetusliike: Ühekordsed toetused peredele mida makstakse olenemata pere sissetuleku suurusest: · Laste sünnitoetus, vald korraldab igal aastal piduliku peolauaga vastuvõttu kus igale beebile kingitakse nimeline hõbelusikad.
imused puudub. halvad. SEKKUMISE EESMÄRGID 1. Leida sugulasi või lähedast inimest naabrite seas. 2. Korraldada Alice tervisekontroll koostöös perearsti ja vajadusel eriarstiga. 3. Taotleda puudevormistamine. 4. Toetada Alice igapäeva toimetulekud. 5. Parandada eluaseme sanitaarset olukorda. 6. Muuta maja tuleohutuks. 7. Kohandada eluaset vastavalt liikumispuudele (seinatoed, WC-sse kõrgendus ja tõusmiseks tuge). SEKKUMISPLAAN Peab pakkuma kliendile välja tema vajadustele vastavad sekkumisalternatiivid ja koostöös kliendiga koostada eesmärkide saavutamiseks konkreetne tegevusplaan ning viimaks aidata kaasa sekkumisplaani rakendumisele ning jooksvalt jälgida ja hinnata töö käiku. ( Kiis, 2006, 33) Sekkumisplaani koostamisel tuleb lähtuda Alice sõnastatud probleemist, sest tema on see,
LINNASTUMISE LÕPPJÄRK--linnade arengu etapp, mis langeb kokku postindustriaalse ajaga. Rahvaarv oluliselt ei kasva, lakkab ka rahva ümberasumine maalt linna. Nii maa-asulates kui ka linnades kasvab teenindava majandusharu osatähtsus ja saab mõlemas valdavaks. Linnalähedased külad haaratakse linnastusse. Kaob maa-asulate ja linade oluline erinevus. MARGIRAALNE RAHVASTIK--hiljuti maalt linna asunud inimesed, kes ei leia linnas püsivat seaduslikku elatusallikat ega korraliku eluaset, alarakendatud linlaste mass. MOODNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE--olukord pärast demograafilist üleminekut, mil sündmus ja suremus on enam-vähem võrdsed, rahvaarv ei muutu või kasvab väga aeglaselt, rahvastiku vanuseline koosseis püsib normaalne.
Abieluvaraleping Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. Abieluvaralepingu sõlmivad abikaasad isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Abieluvaralepinguga võib • muuta varasuhet - asendada kohalduv varasuhe teise seaduses sätestatud varasuhtega; • seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks ühisvara varasuhtes anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale (kuid perekonna eluaset saab käsutada üksnes koos); tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Kolmandate isikute, näiteks võlausaldajate suhtes kehtib kohalduva varasuhte muutmine üksnes siis, kui varasuhte muutmine on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada. Näiteks kui abikaasad on varaühisuse varasuhte asendanud lahusvara varasuhtega, peavad võlausaldajad arvestama, et
osaga. Sellesse gruppi kuuluvatel inimestel puudub nii elukoht kui selle muretsemiseks vajalik sissetulekuallikas ja sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjupaika sattumine; Vaimne puue või psüühikahäire eluaseme väljapetmine kodutus; (Paavel 2003: 21) Koduta inimeste grupeering :
mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. Demograafiline info · Rahvastiku koosseis ehk struktuur. Antud territooriumi elanikud jaotatakse teatud näitajate abil rühmadesse. Enamkasutatavad on sooline ja vanuseline koostis ja seda väljendatakse üldjuhul rahvastiku püramiididena. Demograafiline info · Leibkond määratleb inimesi, kes jagavad ühist eluaset ja peamisi söögikordi (sotsiaal-majanduslik näitaja). · Perekond on määratletud sugulussidemete põhjal (sündimine, abiellumine, ka adopteerimine) ning on seaduse ja tavaga reguleeritud. · Tuumperekonna moodustavad vanemad koos lastega Kaks peamist (dünaamilist) globaalset rahvastikuprotsessi · RAHVASTIKU KASV (sündide teel) · MIGRATSIOON ehk RÄNNE Rahvastiku kasv · Alates kaasaegse rahvaloenduse algusest 17. sajandil (so 300 aastat) on toimunud
Antropogenees:inimese kujunemise lugu. austrolopiteekused-elasid 5milj aastat tgsi, kõndisid kahel jalal. Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg
kasutuses olid teravad relvad ning kaitsmeteks vaid väikesed kilbid mis esimese löögiga purunesid. Ma arvan, et praegusel ajastul on inimesed palju rohkem treenitud ning omavad rohkem jõudu kui 100 eKr võitlevad gladiaatorid kelle eesmärk oli ainultu eluga pääseda. Tegemist on suure ärimaailmaga kust tulevad välja ka maailma rikkamad isikud mis mõjutab ettevõtlust ning tekitab uusi võimalusi noorem põlvkonnal tulevikus oma eluaset parandada mis võis kunagi tunduda kui tavalise vägivaldusega. See mis esineb kõigile kui kasutu tegevusena on teisele inimesele kui tükike kulda mis toob ellu võimalikkuse maailmat parandada uuel viisil. Praegu on see kui läbilööv ala kuid ajaloos võis see kujuneda välja kui tavalise meelelahutusena mida vaatasid pealt külarahvas või õhtul kokku tulevad linnaelanikud. Muusika on kogu meie elu kujundanud ja olnud kaasas juba algusest. Helid mis tulevad pillide
I Indrek tuleb Vargamäele "sunnitööle". Andres arvab, et Indrek on lolliks läinud, millest Indrek aru ei saa. Lehed kirjutavad, et Indrek on mõrtsukas. II Indrek tutvub Vargamäega. III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks. Tiina tuleb Indrekule külla, mis Indrekule ei meeldinud. Tiina lahkub nutuga Vargamäelt. VI Indrek jätkab kraavikaevamist hoolimata maas olevast lumest. Indrek käib suusatamas ja uisutamas ning räägib inimestele oma jõe süvendamise ideest, aga need pole vastu, aga ka erilist huvi pole ning ta tüdineb. VII Lõpuks oli kokku kutsutud koosolek jõe süven...
inimene on kujunemine... Kui te ei saa lasteks... Oletatavalt täiskasvanud inimene, tõsine, küüniline, saamahimust kuivetunud - see ei ole tõeliselt inimene, "see on sampinjon," ütleb vihane prints. Ent säilib märkimisväärne pinge. Inimene - Maa. Maa surub inimest südamliku raskusjõuga enda vastu, ja inimene nagu seda koges hädamaandunud lendur teokarbiplatool, avastab endas lapse teiselt planeedilt. Ta leiab end, kui vaatab oma maist eluaset tähtede maailmast. Esimest, kahetsusest tingitud tundeliigutust oma hüljatud lille pärast tunneb väike prints just siis, kui ta pärast teisi planeete külastab Maad - kahetsuse, äratundmise ja sõpruse paika. Esimesena kohtab ta Maal madu. Oma hammustusega annab madu maale tagasi igaühe, ent mitte last. Laps inimeses on tugevam kui surm. Nähtamatu, mida inimene otsib ja leiab, ei ole tõsiasi, mida saab lihtsalt mõõta. Nähtamatu tekib.
Üle poole lastest sünnib tänapäeva Eestis väljaspool registreeritud abielu. Erisoost vanemad täidavad perekonnas erinevat rolli, mispärast on tähtis, et perekonnas oleks nii ema kui isa. Kahjuks lahutatakse Eestis ligi kolmveerand (70%) sõlmitud abieludest, seega elavad palju lapsed koos ühe vanema või ühe vanema ja võõrasema/võõrasiseaga. Perekond on keskkond, millest sõltub iga inimese heaolu ja turvalisus. Aineline ehk materiaalne heaolu tähendab sobivat eluaset, tervislikku toitu, rõivaid, raha huvialaseks tegevuseks. Vaimne heaolu see on kaitstuse ja hoolitsetuse tunne. Just kodu kujundab inimese elu hoiakuid, õpetab enesega toime tulema, suhtlema ning teiste ühiskonna liikmetega arvestama. Heaolu tagamisel on oluline inimeste kooselu viis. Võib juhtuda, et lapsed ja/või abikaasad ei elagi koos. Ühes majas või korteris võib elada vaid osa perekonnast, aga ka mitu perekonda või
Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt Kõigepealt sureb Oru Pearu otsides lepitust Andresega, kuid Andres ei soovinud seda. Andres sureb hiljem rahulolevalt, pärast seda kui ta on näinud jõe puhastamise algust. 5. Tiina ja Indrek " Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset- Vargamäed." 6. Ott: Oli Vargamäe sulane Nautis elu täiel rinnal Naistemees Kaval, sihikindel ja põikpäine Valetas palju ja pani teisi proovile Riiukukk- kakles Oskariga Suri oma pahede tõttu 7. Tiina: Vana kuid lapsemeelne Hoidis enda mured endale Alandlik ja tagasihoidlik Hoolis teiste arvamusest Õppis kiiresti Sõbralik, aus ja truu Viljatu 8. Elli: Sinisilmne Pidi alati oma tahtmist saama
siis, kui sissetulekud on kõrgemad ja majanduses on buumiaeg. Kui majanduslik olukord muutub ebakindlamaks, hakatakse hoolimata raskematest tingimustest rohkem raha kõrvale panema. Mitte just kõige efektiivsem tegutsemisviis, aga inimlik ja mõistetav. Arukas oleks siiski ka headel aegadel mõelda, kuidas pere heaolu ei väheneks, kui olud halvenevad või vastupidi kuidas head rahalist olukorda kõige mõistlikumalt ära kasutada. Näiteks varuda raha laste hariduse jaoks, vahetada eluaset, käia unistuste reisil, toetada oma vanemaid nende vanaduspõlves või oma pensioniajaks valmistuda. INVESTEERIMINE Võimalused säästude paigutamiseks, investeerimiseks: 1. Hoiused: · Tähtajaline hoius · Kogumis-, kasvu- või säästuhoius · Kasutushoius · Investeerimishoius (segu tähtajalisest hoiusest ja investeerimistootest) 2. Aktsiad tähistavad omandit ettevõttes, aktsiaseltsis · Nimiväärtus · Turuväärtus
sotsiaalsed oskused neis tingimustes enda staatust muuta. (Sotsiaalministeerium 2005: 3) Tüüpilised kodutuks saamise arengulood: Töötus alkoholi kuritarvitamine (üüri)võlad eluasemelt väljatõstmine või korteri sundmüük; Töötus alkoholi kuritarvitamine perekonna lagunemine või kooselu lõppemine eluaseme kaotus; Kinnipidamiskohast vabanemine võimetus leida tööd võimetus leida eluaset sissetuleku puudumise ja isikliku tausta tõttu; Narkomaania perekonnast väljaheitmine või perekonna lagunemine eluaseme kaotus; Ränne töökoha leidmiseks linna püsiva töö mitteleidmine ebapüsiv eluase või kodutus; Omavoliline eluruumi kasutamine omanikupoolse kontrolli tugevnemine varjupaika sattumine; Vaimne puue või psüühikahäire eluaseme väljapetmine kodutus; (Paavel 2003: 21) 2.1 Koduta inimeste grupeering
Iga ajajärgu looduse ,,ideaale" kajastavad tolleaegne kunst, kirjandus, reklaam jne. · Inimgeograafias on lõpuks ometi tekkimas arusaam, et keskkonnanähtused ja nende tagajärjed inimühiskonnale on omavahel keerulisemalt läbipõimunud kui varasem looduse ja kultuuri binaarne jaotus võimaldas uurida. 6. Society and space · Sissetuleku ebavõrdsus väljendub ka ruumilises korralduses. Näiteks saavad jõukamad inimesed lubada endale kallimat eluaset. · inimeste eluaseme asukoha järgi võib lihtsustada sotsiaalse maailma keerulisust 7. Mehelikkus ja naiselikkus · Naisi ja mehi ei tohiks käsitleda kui objekte ja subjekte · Geograafid olid eiranud suuri sotsiaalelu valdkondi, neid, mida peeti naiselikeks. · Feministlike liikumiste tulemusena tekkis ka maskulinismlik ideoloogiline vool, mis sarnaselt naiste rolli ümberhindamisele propageeris ka meeste rolli ümberhindamist. 8. Local- Global
Tõde ja õigus Viies osa Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse j...
"Linnalaps oled ikkagi" on "Luigeluulinna" kõige vähem järjepidev neljandik ja sisaldab ka luuletusi, mis oleksid saanud tõenäoliselt ilmuda ka teistsuguses koosluses peale "Luigeluulinna". Ometigi lisab "Linnalaps..." raamatule teatud täiendava mõõtme, põimides jõuliselt minevikku olevikuga (luuletus "tuhat inimest kutsuti kord pulma"), pärimuslikkust tänapäevasusega ("ei usu mina muinasjuttu muud"), üldist argisega ("kuidas küll sisustada oma eluaset"). Siin küsimustatakse ka veel kord (suur)linna kui kestva keskkonna tehislikkust (mida hakkaksime siis peale/selles kivihunnikus?), linnast räägitakse kui põdevast (Helsingi on täna haige/ta silmad on fookusest väljas) ja lagunevast nähtusest (suurlinna soomusrüü mureneb/Anttilate ja CityMarketite all avaneb maa/raputab ennast linna alt lahti ja/Vantaa lennuvälja üha laienevatest asfaldipragudest/poevad välja need/kes tahavad tagasi oma maad
- 1740. Aastatel; Jelaziveta Petrovna keelustas, kuid Katariina II lubas. Hernhuutlus levis Saaremaal ja Lõuna-Eestis; hernhuutlikest peredest on pärit mitmed solmapaistvad ärkamisajastu tegelased (näiteks Hurt) nekrut - noorsõdurite nimetus Vene sõjaväes 18-19. saj. talitaja - valla juht Eestimaal 1816. a. talurahvaseaduse alusel. magasivili - valla ühisomandis olev viljavaru hädaaegadel laenuandmiseks. vabadik e pops e saunik - talude äärealadel väikest maalappi ja eluaset omavad vaesed talupojad. mõisamoonakas - palgatööline mõisas, kellele maksti palka toidumoonaga. kadakasakslased - 19. saj. keskpaigast alates nimetati nõnda eestlasi, kes oma päritolu häbenedes sakslastena püüdsid esineda. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised 19. saj. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestataval tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliõpikuid, asutasid mitmeid seltse,
Neil polnud võimalik korralikult toituda. Riietus ja küte muutusid veelgi kasinamaks kui toit. Polnud küllaldast kaitset karmi ilmastiku vastu, eluruumid olid nii kitsad, et see põhjustas haigusi või tegi neid raskemaks, mööblist oli järele jäänud vaid viletsad riismed, isegi puhtuse hoidmine oli muutunud liiga kulukaks või üle jõu käivaks. Kui lugupidamisest iseenese vastu tehti veel katseid puhtust hoida, siis tähendas iga niisugune katse uusi näljapiinu. 1.5.1 Eluase Eluaset otsitakse sealt, kus korteriüür on kõige odavam, kus roiskvee äravool on kõige viletsam, ühendusteed kõige halvemad, mustust kõige rohkem, vesivarustus kõige puudulikum ja lõpuks, kui jutt on linnadest, valguse- ja õhupuudus kõige suurem. Need ohud on vaeste tervisele möödapääsmatud, kui vaesus on ühendatud toidupuudusega. Selle teeb hirmsamaks veel mõte, et selline vaesus ei ole oma süü läbi tekkinud, see on tööliste vaesus
laenu tagastamise kohustus. Kohus peab andma resolutsioonis ka otsuse selle kohta, kas laenu tagastamise kohustus tuleb lugeda ühisvara hulka. RK lahend nr 3-2-1-93-12 – vana seaduse kohaldamise kohta! Pooled vaidlevad selle üle, kas abikaasal, kes on lahkunud poolte ühisest kodust, milleks oli poolte ühisomandis olev korteriomand, on õigus nõuda korteriomandi ainukasutamise eest hüvitist teiselt abikaasalt, kes jäi eluaset üksi edasi kasutama. Kaasomanikul oli õigus saada nii oma osale vastav osa ühise asja viljast kui ka kastutuseelistest. Kuna OKS reguleerimata küsimustes tuli AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada kaasomandi sätteid, leiab kolleegium, et eelmärgitu kehtib ka ühisomandi puhul. Seega kuulus ka asja ühisomanikele õigus saada asja vilju ja kasutuseeliseid, kuid erinevalt kaasomandist, kus kaasomanike osad olid määratud ja kaasomanikul oli õigus saada oma osale vastav osa ühise asja
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus V osa" Viiendas osas kolib Indrek linnast sünnikoju tagasi. Küll mitte päriselt, ta asub elama vana Andrese juurde sauna, kes on sinna kolinud, et mitte noortel ees olla. Talus elavad nüüd Maret Sassiga (see tisler kellega abiellus) ja nende lapsed Elli ja Oskar. Indrek hakkab kõige unustamiseks tööd rabama - otsustab soos kraavid taastada ja teeb suure kaevamisega endale liiga, kuid lamades saunas ahjul, luud-kondid tuld löömas, mõtleb ta ainult sellele, kui palju aega selle lesimisega kaotsi läheb. Sassil on tema tulekuga seoses halb eelaimus, kuid ta ei saa sinna midagi teha, et naisevend kord koju otsustas tulla. Samal ajal Indreku suure sookuivatamisega tekib tal ka mõte taaselustada oma isa ammune unistus - Vargamäe jõe puhastamine ja süvendamine, mis muudaks soomaad kõvaks ja viljakaks. Ta paneb asja käima ja kutsub kokku kõrvenurga mehi lähedalt ja kaugelt. Ürituse juhiks valitakse Kassiaru perem...
Võru vallal puudub eakate ja puuete inimeste hooldekodu. Abivajajad, keda pole võimalik kodus hooldada, paigutatakse teiste omavalitsuste hoolekandeasutustesse. 2015. aasta juuni seisuga viibib kaheksas hoolekandeasutuses 15 Võru valla inimest. Erihoolekandeteenusel on 10 inimest. Üks valla laps elab Tilsi lastekodus. (Ibid) Vallal on 28 sotsiaalkorterit, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole suutelised endale ja perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisse elukohta tagasi lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutusest, kui endisse eluruumi elama asumine on võimatu; eakad ja puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad kõrvalist abi ja kelle kasutuses olevas
üle 8000 elanikku km2. On piirkondi, kus elab ligi 30 tuhat elanikku km2 . http://lebbeuswoods.files.wordpress.com/2008/02/slumrecon Linnastumisega kaasnevad probleemid: Kolkata näide · Kolkata rahvaarv kasvab väga kiiresti, sest sündimus ületab mitmekordselt suremuse; ränne maalt linna on suur (loodetakse leida linnas tööd ja parandada elamistingimusi). · Maalt linna tulnud peredel ei ole raha, et ehitada või üürida endale eluaset. Tööd saada on suhteliselt raske ja seetõttu on väga palju töötuid, kes ehitavad linna äärealadele lauatükkidest, roomattidest, papist ja muust materjalist väikseid hütte. · Sellistest tihedasti üksteise kõrval paiknevatest eluasemetest on moodustunud ulatuslikud ,,pilpakülad" ehk slummid. http://www.walkthroughindia.com/lifestyle/major-slum-areas-in-top-indian-cities/ http://business.rediff.com/slide-show/2009/jun/04/slide-show-1-president-on-the-econo mic-crisis.htm
1. (5) Indrek tuleb tagasi koju, kolib sauna isa juurde. Maret elab Sassi ja lastega majas. 2. (15) Indrek kohtub taas Maretiga, tutvub taas Vargamäega, tunneb valu muutuste üle, 3. (25) Indrek teeb palju tööd ja kohtub Karla lapse Eediga kes teda luurab, veendub et ta on rumal. Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks...
päevad, ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." kirjutab Vaarandi oma elulooraamatus "Aastad ja päevad. Nooruse lugu"(2006). Debora Vaarandi (Trull) sündis 1.oktoobril 1916.aastal Võrus postiametniku tütrena. Tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. 2006.aastal ilmunud mälestusraamatus ,,Aastad ja päevad" meenutab ta viletsat eluaset Laimjala mõisa keldris, aga ka üldist ahistustunnet Saarema ühisgümnaasiumis õppides ([WWW] http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E5F026587E5B65D7C22572CD004E078F 15.01.2009. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus ,,Udus" ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris
anti. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal vöörmünder. TALURAHVA KOOSSEIS Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude äärealadel elasid väikest maalappi ja eluaset omavad vabadikud e popsid e saunikud. Mõisarahva e mõisateenijate hulka kuulusid mõisas elavad ja ja sealt ülalpidamist saavad majateenijad, mõisasundijad, ametimehed, käsitöölised. Mõisarahvas oli majanduslikult esiletõusvam talupoegade kiht. TALURAHVA KOORMISED Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hoojatööde ajal abiteoks. Talurahva õlul lasunud riiklikest kohustustest olid olilisemad
annaabi.ee 
