(Palgi, 2011, lk502.) Epp Pillarpardi loos võistlevad kaks peremehekandidaati. Mõlemad limpsavad keelt pigem potitehase kui Epu enda peale, kuid lõpuks on siiski Epp see, kes otsustab ja asjad enda äranägemise järgi seab. Ei võta valelikku ja keevalist end tublit meistrimeest Niilast endale peremeheks, aga noort Tiiskäppa meelitab tulevase meistrikohaga selleks, et temast tegelikult endale peremees valmis kasvatada. Ja näiteks loos "Puusepp Reos" on tegu iseenesest nurka looga, kus vana Villem Reos on õnnetult armastusest ilma jäänud, leiab siis uue lootuse, et naine võtta ja lõpuks läheb seegi ühe plikatirtsu õrritamise ja hoolimatu flirdi pärast luhta. Noor Ann ei võta elu üldsegi tõsiselt, teda ei heiduta, mis külas temast rääkida võidakse ning pressib aina Reosele külje alla ainult selleks, et hiljem, kui mees juba järele annab, ta noorema vastu välja vahetada
Levinud olid ka nn. lamburistseenid, kus kaunilt rõivastatud armunudõukondlasest karjusepaar oli ilusa maastiku taustal."Ärasõit Kythera saarele" on rahulik, suurejooneline reos, mis on väga harmooniliste gruppide ülesehituse ja lihsa laia pintslitehnikaga. Nüansirikas kolotiit ja lüüriline melanhoolsus. Maalil kujutab, kuidas rikkad sõidavad Kythera saarele, armastusjumalanna saarele, prolly orgiale :D Teada erinevaid trükitehnikaid Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul paberile jätavad jälje
"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga
Teda paelusid kirglikud ja jonnakad inimtüübid. Tema novellidele on veel omane ootamatu ja julge kontrasteerimine nii eluläheduse kujutamisel kui ka stiilivarjundite valikul. Anne tajuda elunähtuste taga sündmuste ja oukordade grotesksust. Talle meeldis inimkarakterite seast otsida elu vaeslapsi ja veidrikke, kellel on keeruline saatus. Novellides ka huumorit, muigamine inimlike veidruste üle: nt ,,Puusepp Reos", keda Ann käib kiusamas. Vallaku loomingus puuduvad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Lühike novell piirdub krahhiga. Kiretult ja möödapääsmatult vajub inimese elu viltu, pankrot viib kogu vara, lapsed jätavad oma vanemad saatuse hooleks, kurjategija laseb süütu süüdi mõista novellid keskenduvad ühele draagilisele sündmusele. Vallaku ekspressionistlikud jooned tegelase hingeelu varjamine, mille tulemusel jäävad
annaabi.ee 
