lk502.) Epp Pillarpardi loos võistlevad kaks peremehekandidaati. Mõlemad limpsavad keelt pigem potitehase kui Epu enda peale, kuid lõpuks on siiski Epp see, kes otsustab ja asjad enda äranägemise järgi seab. Ei võta valelikku ja keevalist end tublit meistrimeest Niilast endale peremeheks, aga noort Tiiskäppa meelitab tulevase meistrikohaga selleks, et temast tegelikult endale peremees valmis kasvatada. Ja näiteks loos "Puusepp Reos" on tegu iseenesest nurka looga, kus vana Villem Reos on õnnetult armastusest ilma jäänud, leiab siis uue lootuse, et naine võtta ja lõpuks läheb seegi ühe plikatirtsu õrritamise ja hoolimatu flirdi pärast luhta. Noor Ann ei võta elu üldsegi tõsiselt, teda ei heiduta, mis külas temast rääkida võidakse ning pressib aina Reosele külje alla ainult selleks, et hiljem, kui mees juba järele annab, ta noorema vastu välja vahetada. Tüdruku jaoks on see ainult flirt ja mäng, aga Villem Reos jääb
parem, kui läheksime häälega sinna, et siis jääb rohkem raha alles jne. Nii nad läksidki, nad lasid ennast Võsule välja viia ja läksid siis Reena õpetust mööda tagasi. Mõne päeva pärast tulid ka Reena ja Kätlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann märkas, et Rita näpib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. Õhtul otsustasid tüdrukud Võsul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid ära läksid, lubasid nad ka järgmisel päeval tüdrukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka Kätlin ja Reena läksid ära. Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni ühel päeval tundis Ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. Mindi vaatama. Sauna väikesest kõrvaltoast tuli suitsu
oleks vist parem, kui läheksime häälega sinna, et siis jääb rohkem raha alles jne. Nii nad läksidki, nad lasid ennast Võsule välja viia ja läksid siis Reena õpetust mööda tagasi. Mõne päeva pärast tulid ka Reena ja Kätlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann märkas, et Rita näpib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. Õhtul otsustasid tüdrukud Võsul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid ära läksid, lubasid nad ka järgmisel päeval tüdrukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka Kätlin ja Reena läksid ära. Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni ühel päeval tundis Ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. Mindi vaatama. Sauna väikesest kõrvaltoast tuli suitsu. Villem tõmbas sealt
nad läksid bussijaama, kuid reena tulekuni oli tund aega. kui reena jõudis otsustas rita sinna minna häälega, et neil rohkem raha jääks. nad lasid end võsule välja viia. sealt kõndisid nad tagasi mööda reena õpetust. mõne päeva pärast tulid ka reena ja kätlin. nad ajasid juttu, kui ann märkas, et rita näpib ta telefoni. ta oli helistanud oma vennale. õhtul läksid nad võsul mingile peole. tutvusid kolme poisiga (artur, siim & timo) hiljem ka villem. peale pidu mindi reena suvilasse. kui poisid lahkusid, lubasid nad järgmine päev tulla tüdrukuid vaatama, kuigi ei tulnud. ainuke kes tuli oli villem. kuigi tema ei lubanud tulla. ka kätlin & reena lahkusid järgmisel päeval. äkitselt ilmusid uksest sisse rita vend koos oma sõpradega. peale seda nad ainult jõid ja suitsetasid ka narkotsi. ühel päeval tundis ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. sauna väiksest kõrvaltoast tuli suitsu. villem tõmbas
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu
Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama. Karjuja hüppas rahva sekka ja hakkas kaelasidemeid laadalistelt ära kiskuma. Karjuja räägib kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas. Ekke ostab ka konksu. Potikaupmees Setu Pedra on ka kohal. Kõik tunnevad teda kuna ta käib igal aastal laadal ja vahel ka talust tallu. Keegi ei taha temast mööduda nii, et ei osta midagi
juures. Läks siis ametnik Antsu juurde, kus too lubas Jürkaga ise rääkida ja ametnikuga pärast ühendust võtta. Kui Ants Jürkaga rääkima läks, ütles ta Jürkale, et usub, et ta on Vanapagan, aga et ametnikele on parem valetada, et ta on Venemaalt tulnud siia kirikuid otsima, et õndsaks saada, ostis isikutunnistuse juudi käest, ei mäleta enamus asju, sest on millegi kõvaga pähe saanud (mis peaks ka Jürka sarvi seletama) ja et Peetrus oli Venemaal mingi papp või sepp. Seda kõike siis Jürka ametnikule rääkiski ja sai lõpuks oma päris isikutunnistuse sellesama ametniku käest. Ükskord läks Jürka pärast pikka Antsu pool veedetud aega jälle kodu vaatama. Seal rääkis Juula talle, et kaksikutele hakkavad sarved kasvama. Jürka ei hakanud sarvede päritolu selgitama, niisiis viis Juula kaksikud velskri juurde, kes soovitas arsti poole pöörduda. Juula leidiski pooluskliku arsti, kes ütles, et
seda ema pandud raha hoidis Ann endale).Poe juures kohtasid nad kohalikke poisse ja tundsid huvi,mismoodi Võsul aega sisustatakse.Õhtul tulid Kätlin ja Reena nädalavahetuseks maale.Nad tõid hulgaliselt süüa kaasa ja rääkisid kooliuudiseid(kuidas kõiki oli üle kuulatud,et äkki nad teavad,kus tüdrukud on).Õhtul mindi pidusse,kuhu kohalikud poisid neid päeval kutsunud olid.Poiste nimed olid Timo,Siim ja Artur.Koos nendega oli veel üks tsikliga kutt,kelle nimi oli Villem.Tema oli juba teistest tunduvalt vanem. Annile hakkas Timo meeldima ja tundus,et temalegi meeldib tüdruk.Vähemalt suudles ta teda.Ja õhtu lõppedes lubas uuesti külla tulla.Nagu ka teised poisid. Kätlin ja Reena sõitsid uuesti linna,kuid Anni üllatuseks ilmus kohale uus seltskond-Rita vend Anti oma sõprade ja sõbrannadega.Siit alggas nii-öelda ,,lõbus elu".Peeti pidusid,tantsiti,suitsetati,joodi.Ann oli armunud Timosse. Ühel õhtul korraldati saunapidu
August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas
läheb mehele, saab ta endale veskisse, tugeva ja tööka mehe, kes siis veskit ülal pidama hakkaks. Hetkel töötas Riina sulastega. Üks oli joodik, teine pikasõrmemees, kolmandal veri sareve all jne. 15 aastat. Hinn aga asjatas Tammiste külas ja ehitas vana maja üles tagasi, arvati et ta teeb seda Miina pärast.Nii usin ja hoolas kui Hinn, ei olnud ükski veskiposs veel onud. Riina ikkagi lootis et saab endale hea väimehe nt Hinn. Hinn tegeles purjetamisega, ta oli osav puusepp, kes oleks ilma ehitustöölisi palkamata ka hakkama saanud. Ta oli Riinu suhtes väga abivalmis. Riina arvas et see oleks ilus olnud kui Hinnust ja Miinast paar rahvast oleks saanud. Aga sinna need Riina mõtted jäidki, sest äkitsi emal ja tütrel mõlemal lõng pooli peal katkes. Vanake pööras näo tütre poole ja küsisi et kas Miina teab mis uudist, aga Miina vastas et ei tea. Vanake ütles, et Hinn tahab ära minna, Miina ütles et Hinn, head teed, las ta joosta peale
elanud. Seal maa all olevat rikkust palju, kuid keegi ei julgenud sinna otsima minna, kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid maksid kätte nende kiusamise eest, sest lihuniku ei nähtud enam. Kui Kaarna Peep naisega sinna kolis, siis ega nemadki neid tondijutte enne uskunud, kui vaesus majas oli. Peremees sai abi tulihännalt, kes neile rikkust korstna kaudu majja viinud. Peep sai hurtsiku asemele suure maja ja veski pealekauba
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna talus Koitjärve
Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska midagi muud peale hakata kui kaevate maasse või õgite keresse või lakute kõrtsis maha.!" Ja tegelikult oli tal õiguski rehepapi nõuannete järgi riisuti küll peamiselt mõisa viljaaitu, mõisaproua riidekirste, kuid ega naabri sahvergi puutumata jäänud. Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle, maeti maasse, halltõve raviks visati kõvasti viina. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Ja et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti aina uusi kratte oma soovide ja ihade täitmiseks. Aida Oskar tegi lausa nii suure, et see tema majapidamisse ära ei tahtnud mahtuda. See krati temaatika tekitabki mõtte, et kirjanik püüab meile öelda inimene juhindub eelkõige enda ahnusest ja soovidest, kõige tähtsam on, et saaks ise lahedasti ära elatud, teistest hoolimata. Surma temaatika on samuti käsitlust leidnud
Ekke märkab Enekeni vaatamas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks ja ,et Ekke ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Samal ajal aga tuli Enekeni isa Toomas Üüve ja viis Enekeni koju. Järgmisel päeval läksEkke Moor teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb Ekke jalutama ja tegelastetoa juures küsitakse, et kas talle näidend meeldib. Vastas auslt, et ei meeldi. Siis hakkasid nad viskama nalja, et kui oleks viina oleks palju lõbusam. Ja Ekke tõigi ühe liitri viina. Näitlejad kogunesid lavale kuid Ekke tahtis veel viina. Uksest astus sisse keegi nõiataoline ja karjus: "Maja täis". Nõid hoidis käes rahakassat. Näitlejad ütlesid, et nüüd nende kord viina osta ja direktor käskis kassa eest laua organiseerida. Kuid nõid ütleb, et kulusid on nii palju, et ei saa siin midagi raha kulutada. Tegelased hakkavad raha pärima , sest neil pere vajab ka raha. Peale seda aga Ekke lahkus teatrist
Ulrichit hakkas piinama sõlmitud leping, kuid ta otsustas, et te pole midagi valesti teinud, kuna Tõnu oli ise Mari lepingusse andnud. Tõnu läks jälle Ulrichi juurde, et lepingust lahti öelda, kuid Ulrich polnud nõus, kuna Mari tõi talle rõõmu ja lisas et Tõnul on endalgi suured kasud lepinguga sees. Viieteistkümnes peatükk Tõnu jäi Ulrichile võlgu, kuna piimaäri polnud hästi läinud ja kaupa ei jõudnud maha müüa. Tõnu sattus masendusse ning hakkas viina võtma. Tõnut mõnitati ja alandati kõrtsis ning ta pidi kõigile kõrtsis õlut välja tegema et näidata et tal läheks hästi. Tõnu leiab kõrtis oma saatusekaaslase, kingsepa, kelle naine oli ta maha jätnud, kellegi teise pärast. Kuueteistkümnes peatükk Tõnu hakkab linnast koju tulema, väljas on külm ja lumine. Ta otsustas ilma peatusteta koju sõita. Tal oli kaasas piiritust ning aeg ajalt ta turgutas end sellega. Kuid Tõnul tuli uni peale ning ta jäi magama
minna tahab, näidendi algusel hakkavad alles inimesed saali valguma. Näidend ei ole küll suurem asi, aga Ekke oli väga vaimustatud. Etenduse vaheajal astub Ekke jalutusruumi, ta tõmbab riide eest ära ja vaatab mis lava taga toimub. Tema arvates ei ole näidend lavataguse elu kõrval midagi. Ekkelt küsitakse, et kas ta on näitleja. Ta mõtleb veidi ja ütleb siis, et on osalenud küll Hamletis ja et ajalehed koguni kirjutasid sellest. Ekket vaadatakse veidi kahtlaselt, et tõi pudel viina ja oskab näidelda ka veel. Nüüd astub taharuumi arvepidaja, kes ütleb, et seekord saime täismaja, aga kui arvutused kokku kõik lüüa ja kulud maha arvutada, siis tuleb välja, et ega näitlejatele endile väga midagi nagu maksta ei olegi. Arvepidaja küsib siis Ekkelt, et kas ta ei ole mõelnud hakata elukutseliseks näitlejaks, Riigiteatris ? Ekke ei osanud sellepeale küll midagi vastata ja nõnda läks jutt edasi homsele etendusele, mis oli mõeldud venelastele, kel homme palga päev
algusel hakkavad alles inimesed saali valguma. Näidend ei ole küll suurem asi, aga Ekke oli väga vaimustatud. Etenduse vaheajal astub Ekke jalutusruumi, ta tõmbab riide eest ära ja vaatab mis lava taga toimub. Tema arvates ei ole näidend lavataguse elu kõrval midagi. Ekkelt küsitakse, et kas ta on näitleja. Ta mõtleb veidi ja ütleb siis, et on osalenud küll Hamletis ja et ajalehed koguni kirjutasid sellest. Ekket vaadatakse veidi kahtlaselt, et tõi pudel viina ja oskab näidelda ka veel. Nüüd astub taharuumi arvepidaja, kes ütleb, et seekord saime täismaja, aga kui arvutused kokku kõik lüüa ja kulud maha arvutada, siis tuleb välja, et ega näitlejatele endile väga midagi nagu maksta ei olegi. Arvepidaja küsib siis Ekkelt, et kas ta ei ole mõelnud hakata elukutseliseks näitlejaks, Riigiteatris ? Ekke ei osanud sellepeale küll midagi vastata ja nõnda läks jutt edasi homsele etendusele, mis oli mõeldud venelastele, kel homme palga päev
Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ning Siimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Mareti unistus oli leida kaldalt pärleid ja sellega seoses rikkaks saada
Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ning Siimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Mareti unistus oli leida kaldalt pärleid ja sellega seoses rikkaks saada. Nipernaadi unustab samast asjast, aga vastupidi, et
juua ja leiba. Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ning Siimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Mareti unistus oli leida kaldalt pärleid ja sellega seoses rikkaks saada. Nipernaadi unustab
Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ning Siimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et 5 Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas
Tahtis ka öömaja, kuid sellega polnud kõrtsmik nõus. Öösel magas ta põõsa all ning järgmine hommik otsis sadamas tööd - ta hakkas propse laadima. Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ningSiimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Mareti unistus oli leida kaldalt pärleid ja sellega seoses rikkaks saada
Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks
Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta usutleb Edgarit, et ega ta mustlast pole näinud. Naljatades vastuseid andes ei anna ta mustlast välja, kuid teeb naabri lolliks
kodus rääkida, sest ta oleks siis välja naerdud. Linnumaja oli piir kuhu Illimar tohtis üksi minna. Edasi oli vaja veel eraldi luba küsida. Aga Illimar läks siiski. Ta läks järvele ning nägi teiselpool järve toonekurg Joosepit. Ühel hetkel Joosep märkas midagi ning hakkas silla poole liikuma, Illimar liikus temaga kaasa kuni äkki jõudis viinakeldrini. Illimari isa tegi seal tööd. Joosep tuli ka viinakeldri juurde ning 1 kõik nägid ka kuidas Hull-Juhan viina nõudma tuli. Muidu käis ta paljapäi ja paljajalu, aga viina võis juua ainult jalanõude ja mütsiga. Sai oma viina kätte jooksis minema ning varsti lõigi lõunakell. Viinakeldri uks pandi lukku ning Illimar läks koos isaga koju sööma. Kõik tulid kokku, et ühiselt süüa: tädi Liisa, ema, isa, Illimar ning Illimari suur vend Karla. Söödi algul vaikides kuid hiljem hakati päeva asju arutama. Peale sööki läksid kõik peale Illimari natukeseks magama
kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis
Öö veeits lodjavalvuriga. Talle rääkis ta, 4 et on madrus. Nipernaadi paadimees Jaanus Roog kuulis teda kannelt mängimas ja tahtis, et Nipernaadi tuleks temaga kaasa ta pruudi juurde, et äkki nendevaheline jutt sujuks paremini. Ta pruut oli Maret Vaa. Maretit polnud aga koos ning nad hakkasid ta isa Siimoniga viina jooma. Jaanus Roog läks ära, Nipernaadi jäi veel sinna. Ta pakkus öömaja ja toidu eest raha ningSiimon oli nõus. Maret tuli koju ja rääkis, et talle Jaanus ei meeldi, et Jaanus ongi see, kes ta isa võrgud lõhub. Sirvaste sadamas olid tööd lõppenud. Roog ähvardas Nipernaadit, talle ei meeldinud, et too ta pruudiga sama katuse all elas. Mareti unistus oli leida kaldalt pärleid ja sellega seoses rikkaks saada
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud
Sisaldab vahvaid ja kergesti loetavaid ja hästi riimuvaid luuletusi. Eriti meeldivad selle raamatu puhul illustratsioonid, mis lihtsalt kutsuvad seda raamatut lugema ja sirvima. Eriti meeldisid luuletused: Pada ja Katel- lastele lugemiseks seoses käitumisega ja tunnetega Kägu ja tigu- lihtsalt vahva ettelugemine Naljalammas- sobib kadripäeval ettelugemiseks Röövpoiss-saab lastele lugeda seoses käitumisega Peep ja sõnad Illustreerinud Kristiina Reineller See trükitähtedega -raamat jutustab sellest, kuidas Peep oli suvel vanaema ja vanaisa juures maal. Sellest kuidas ta jäi mõnikord sõnadega kimpu ja kuidas ta viimaks hakkas sõnadest õigesti aru saada. Tuttavad, aga ritta pannes tähendavad mõnikord hoopis midagi muud, kui Peep alguses arvab. Kristiina Reinelleri suurepäraste piltidega raamat teeb koolieelikutele
tööle (sulane läheb lauta edasi magama). Rehepapp soovitab oodata kuni valu sees paus tuleb (halltôbi peab ka omi asju ajama) ja siis peitu minna ning mitte mingil juhul hüüdmise peale vastata. Kaarel peidabki end puu otsa ning ei vasta mitte mingisugusele kisale (kuigi haigus karjub lapse häälega, et on suremas) ja tuleb alla alles siis, kui rehepapp teda kutsub. Selgub aga, et see polnudki Rehepapp vaid hoopis haigus ja Kaarel on jälle pikali maas. Nüüd käsib Rehepapp tal viina jooma hakata - haigused ei salli viina haisu. Kaarel teebki nii ja kuna see aitab, saadab Jaani teda pudeliga visates kôrtsi viina järele. Jaan lähebki, kuid ei julge enam öösel koju minna (paharett tahtsi talle tee peal kallale tulla, kuid hundid ehmatasid ta ära) ja jääb kôrtsi koerakuuti magama. Kaarlil oli hommikul parem ja kartes, et tôbi tuleb äkki tagasi, läks ta kôrtsi ja hakkas viina jooma. Seal on ka Muna Ott, kes on vaimuliku kullast
· Juudit väidab Olovernesele, et viimane olevat nende jumala käskjalg maa peal ning et koos jumala abiga saavat ta kangekaelsest Petuulia rahvast jagu. · Olovernes jätab Juuditi endale juurde. Juudit palub, et saaks öösel väljas palvetada ja süüa seda, mida tema ümmardaja kaasas kannab. Olovernes annab loa. · Pagoase ja Olovernese vestlus. Olovernes tunneb, et lähenemas on mingisugune viimne mäng. Nad räägivad ka Juuditist. · Juudit ja ümmaradaja Susanna lähevad Olovernese telki ja räägivad seal viimasest. Juudit oleks justkui Olovernesesse armunud. · Juuditi ja Susanna juurde ilmub nimetu. Juudit tunneb teda ja teab, et tema tahtis Olovernest tappa. Juudit ja nimetu vestlevad. Nad lepivad kokku, et Nimetu tuleb öösel Juuditi telki tema laulu ja kandlemängu kuulama. III vaatus · Esitelgis toimub pidusööming, kus osalisteks on Olovernes, Pagoas, Juudit ja teised pidulised.
A.H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus vanapagan" I lk 5-19 Üksikusse Põrgupõhja talusse tuleb uus peremees Jürka, koos kaasa Lisetega. Väidetavalt saadi luba Põrgupõhja elama asuda taevalt. Said ühelt Leeni-nimeliselt minialt salaja kassipoja. Kohtusid esimest korda Kaval-Antsuga, kes algul pisut lollitab pererahvast, mängides muidu majulist. Põrgupõhja uue pererahva esimene suur rõõm oli kassi kinnipüüdmine. Jürka välimuse kirjeldus + naer ei tulnudki nagu inimese suust LK 6 Leeni: ,,Inimene läheb aastatega vanemaks ja targemaks." II lk 19-28 Pererahvas sai teada, et nad olid kogu aeg Antsu endaga kõnelnud. Läksid Kaval-Antsult koju: vankrilogu, hobusetukas, sahk, lammas, tall, seapõrsas, söödav kraam, lehm; oleksid pidanud nüüd üpris rõõmsad olema, aga ei olnud ometi. Karu murdis lehma, vedas padrikusse. Jürka tapab karu kirvega. Koorisid loomad (lehma ja karu) ja raiusid tükkideks. Lehmalt said liha, karult nahka. Nahk võeti hiljem ära, lehma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
