linnaliikluse, millel on omad mõjud ka elukeskkonna õhukvaliteedile. 1997.a. oli Tallinna õhusaastest 93% pärit transpordisektorist ja 7% statsionaarsetest allikatest (Lind, 1999). On leitud, et liikluskiirus linnades väheneb iga 10 aasta jooksul 5% (EFTE, 1994) ja liiklusummikute probleem kasvab koos linnade suurenemisega (Dasgupta, 1993). Lisaks sellele võib välja tuua suurenenud õhusaaste, liiklusest tingitud müra, liiklusturvalisuse, teedeehituse tõttu loodusmaastike degradeerumise, teede rajamisega kaasnev suurendab teede domineerimist linnakeskkonnas, transpordi osakaal CO2 emissioonis (ulatub 25%-ni) aitab kaasa kliima soojenemisele. Seega on Tallinna õhukvaliteedi paranemise üheks eelduseks säästev transport. Teoreetiliselt on transpordi säästlikumaks muutmiseks mitmeid erinevaid võimalusi, kuid ainuüksi poliitilisel tasandil tehtud muudatused ei too ühiskonnas kaasa soovitud
ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast, kui ta hakkas kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See teos jäi lõpetamata, aga hiljem sai see teoks tänu teosele ,,Eilse päevalugu". Koos vend Nikolaiga läks ta ka Kaukaasiasse sõtta. Kaukaasias sai alguse tema korrapärane kirjanikutöö. 1852. aastal ilmus tal autobiograafiline triloogia pealkirjadega ,,Lapsepõlv", ,,Poisiiga" ja ,,Noorus"
Mari ei taha minna, lõpuks läheb. Prillupile hakkab kohale jõudma, et piimamehe töö polegi nii lihtne, nagu on tundunud. Kõige raskem on piimasaaduste müümine. Endise piimamehe saladused hakkavad välja tulema, nt kas osta vanamehenässilt või kelleltki korralikult. Prillop tahab lepingust taganeda. Palub, et mari ei läheks enam mõisa. Ütles prillupile ei, et ta ei tule mõisast ära. Mari on teenijannana saanud linnavahele, on avastanud et linnaelu talle meeldib, leppinud ja harjunud olukorraga ja leidnud endale sealt kasu. Prillop joob kõrtsis liiga palju ja teel koju saanis külmub surnuks. Mari jäi piimatalu perenaiseks, maril käib palju kosilasi. Mari ei taheta nii naiseks, teatakse, et käib mõisas naise tegusid tegemas, aga kes siis ei tahaks piimameheks saada. Mari ütleb kõik ära, ootab vaid ühte kosilast, küla seppa, aga see ei tule, sest ei taha sellise lisaga naist. Mari otsustab lapsed kaasa võtta ja linna elama minna
kasakate juurde ja prooviks seal elada. Aga ei sobi nendega. Tegelikult ongi eikellegimaal olev inimene. Tunneb, et ei rahulda elu aadlikuna, teistpidi, lihtrahva hulka ta ka kuidagi ei passi. Siis kuna Tolstoi on ikkagi kahest sõjast osa võtnud, siis hakkab teda väga pealuma sõjandus ja Venemaa ajalugu. Ta otsustab kirjutada romaani sõjast, aga ta seob selle sõja teema dekabristide teemaga. Dekabristide ülestõus oli 1825. Esimese hooga tahaks kirjutada ühest dekabristist, kes tuli tagasi sunnitöölt Siberist ja kirjutamise aastaks panna 1856. Kui kirjutama hakkas, siis tundus, et ei saa kirjutada 1856. Aastast, kui pole kirjutanud 1825. Aastast. Ikkagi ei saa kirjutada, kuna tuli selgitada lugejatele, miks üldse selline liikumine toimus. 1812, kui Vene Prantsuse sõda, pole päris aus kirjutada sellest võidukast sõjast, kui pole kirjutatud 1805. Aasta sõdimistest Napoleoniga. Seega võtabki vaatluse alla aastad 1805-1825
kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus. Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas.
(Euroopa Liidu Säästva Arengu Strateegia 2006, 2). Säästev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvõime vahel. „Säästev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.“ (Eesti Inimarengu Aruanne 2009). Säästvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute süsteem, mis annab võimaluse luua seoseid inimest ümbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas säästva arengu põhimõtet. Keskkonnahariduse eesmärk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
I periood: Treffneri kooli aegsed, 1900-1904 "Kuressaare vanad", hiljem ilmus "Mäetaguse vanade" nime all. Jutt vaesest vanast abielupaarist. Vanaeit muudkui kaagutab vanamehe kallal. Mees sureb ning naine mõtleb, et küll oli neil hea elu. 11 "Käbe-Kaarli noor naine" 60-a-ne mees võtab noore naise, kelle talla alla jääb. Jama selles, et nii vana m ja nii noor n. "Kaks paari ja üksainus" maaelu. Vaeste maainimeste elu kirjeldamine, kes otsivad väljapääsu vaesusest. Liigutavaim kuju Taidi-Laidi, vana mees, vallasant. Teised vaesed toidavad teda. "Rahaauk" (1907). "Vanad ja noored" (sajandi algus) - see lugu tegi Tms-e tuntuks. Vanade ja noorte vastuseisust. Majja tuleb koduväi, hakkab muudatusi läbi viima. Kõik, olgugi kasulikud teod leiavad ämma juures vastuseisu. Ämmale on omane vaga tigedus. Kui koduväi sureb, siis on kadunud Kaarel äkki väga hea.
MULLATEADUS BIOLOOGIA KESKKONNAKAITSE KEEMIA KLIMATOLOOGIA ÖKONOOMIKA PÕLLUMAJANDUS- TEHNOLOOGIA TEADUSED Keskkonnakaitse hõlmab: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Miks kaitsta loodust: a) eetilised kõige elava austamine, seotud religiooniga; b) esteetilised ilus silmale; c) teaduslikud räägib palju minevikust, geneetika toit; d) majanduslikud mida me hakkame sööma, kaubandus; e) ressursilised taastuvad ja taastumatud maavarad. See on ajalooline järjekord, kuid tänapäeval on järjekord täpselt vastupidine. Keskkonnakaitse fundamentaalteadusteks on : ökoloogia
haridusega. M läx raudteejaama, et Peteburi minna, aga otsustab rongilt maha minna jalutama ja suri. M.t painas, et sama nime ja elukutsega mees elas temast 89a varem, hakkas tema elu jälgima, üsna kattusid (vanem lõpetas enesetapuga), nooremal polnud millegi üle uhkust tunda. "Vastutuulelaev": Schmidt, E päritolu Naissaarelt, tehniliste huvidega, jäi aga paremast käest ilma, treenis 2.kätt nii, et sai oma ajastul kuulsax optikux, puudub akadeemiline haridus, haridusaugud täidab intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. Jutukogud "Kajalood", "Ülesõidukohad": ühiskonna muutmine ja sellega kaasnevad otsused, K on enamasti minategelasex, mingi osa tõtt, lugu "Marrastus": lugu ühe tüdruku lollist surmast+lahkujatest, kes paremat elu otsisid '39. Tüdruk
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
Tarapitalasi mõjutas Saksamaalt tulnud ekspressionism- jõuline luule, hüüdlaused, mis oli hästi jõuline ja konkreetne. Lisaks sellele veel prantsuse kirjaniku rahvusvahelise rühma Clarte sõja vastu võitlemise põhimõtteid. Tegu oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike uue koha eest ühiskonnas. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid, nt. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis". Siuru eeskujul korraldasid nad kirjandulikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ka ajakirja ,,Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule- kujutas tegelikkust ,,Ärgem tappgem inimesi!"- Visnapuu 5
Selle asemel, et Eesti heal järjel olev põllumajandus omast jõust edasi areneks, otsustati, et tuleb üle minna kolhoosikorrale. Algus oli raske ja paljudele inimestele ootamatu ning harjumatu. Kõigest oli puudu. Kellel vähe midagi oli, pidi ühiseks hüvanguks viimsegi hinge tagant ära andma. Töötati lihtsalt töötegemise vajadusest, oma töö eest tasu saamata. Ellu jäädi tänu maa armastusele ja harjumusele mitte alla anda. Raskeim oli, et ega töösse väga süveneda lastudki, maaelu juhtis partei. Ometi saadi hakkama ja aasta aastalt areneti tõusu suunas. Kolhoose tekkis juurde, neid 1 oli palju ja omavaheline konkurents viis maaelu edasi. Palju võis näha kokkuvõtvaid tabeleid, kus võrreldi piimasaaduste ja liha tootmist ning teraviljakasvatust. Kahjuks toimus nii mõndagi kampaania korras. Ajaleheuudistes oli palju juttu maisist, sest
A: Kas suudad seda ka siin teha? D: Jah, kuid efekt ei säili kaua liiga palju on segajaid (häireid, müra). A: Aga kuidas nad valgust saavad? D: Samamoodi, et paluvad valgust Universaalselt Maatriksilt ja saavad selle. 8 A: See tähendab, et kui ma ühendun siin Universaalse Maatriksiga ja palun valgust, täitub tuba valgusega? D: Muidugi mitte. Siin on see veel võimatu, aga see võimalus tuleb. Antud momendil on siin liiga palju müra. Ja ei sina ega mitte keegi ei saa seda momendil teha... igal juhul mitte pikema aja kestel. Võib-olla õnnestub see kontsentreerimise ajal aga tulemus kaob mõne sekundi jooksul kauemaks ei võimalda seda Maa morfogeenne väli. A: Sa ütlesid, et esialgu pole. Kas see saab siis võimalikuks? D: Kiiremini kui suudad seda endale ette kujutada. A: Millal? D: Küllaltki varsti. Kõik, mis ma sulle öelda võin, on see, et sa näed seda. A: Võib-olla järgmises elus? D: Ei, just selles.
tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse avanud, jäi kuidagi külgepidi tema ette seisma ja küsis vabandaval, peaaegu nagu süüdlasel toonil: ,,Paluksin teie nime." Kui Indrek oli vastanud, palus poiss teda istuda ja tõttas ise läbi koja kuhugi üles, nagu tõendasid trepilt kostvad sammud. Indrek katsus oma mõtteid koguda, kuid need olid nii laiali, et võimata oli neist ainustki tabada. Pealegi tuli poiss liiga ruttu tagasi ja ütles Indrekule: ,,Härra Maurus palub teid üles." Ja kui ta oli Indreku läbi koja sellest uksest sisse saatnud, kust ta praegu tuli, lisas ta juurde: ,,Trepist üles, pahemat kätt uks." Müts peos, ema kootud hall kalevine pikk palitu seljas, mille hõlmad nagu seelikusabad astumist
Hakkas tekkima erinevaid käsitlusi ja kuidagi ei jõutud kokkuleppele, et millised isiksusejooned on kõige tähtsamad. See ei ole veel siiani päris ühtseks muutunud. 1960ndateks aastateks jõudis isiksusepsühholoogia sellisesse kriisi, mil suur hulk teadlasi väitis, et isiksust kui nähtust ei olegi olemas. Väideti, et inimeses ei ole midagi püsivat. Inimene käitub vastavalt olukorrale. Näide, millele nad tuginesid: Kui keegi leiab suurema summa raha ja annab selle kuhugi, et on leitud selline summa. Siis võiks öelda, et tegemist on väga ausa inimesega. Aga järgmises tunnis spikerdab ta. Kõik on suhteline. Selles olukorras ta ei ole aus. See andis isiksusepsühholoogia kriitikutele põhjust väita, et isiksust ei ole olemas. Tänapäeval ollakse seisukohal, et isiksus siiski on olemas. Põhimõtteliselt on õige, et inimene võib erinevalt käituda, kuid küsimus on statistikas. Kui inimene käitub 100st võimalikust juhtumist 95 korral ühte moodi,
siis, kui ta ise ei nuta. Jim, annan suue marmorkuuli. Annan sulle valge kuuli.» Jim lõi kõhklema. 17 «Valge kuuli, Jim, ja see on uhke asi.» «Heldeke, see on imetore asi, ma tean. Aga, massa Tom, ma kardan nii väga vanaprouat.» Ent Jim oli ainult inimene -- kiusatus oli liiga suur tema jaoks. Ta pani ämbri maha ja võttis valge kuuli. Järgmisel hetkel lidus ta oma ämbriga ja kipitava kuklaga tänavast alla, Tom värvis suure hooga ja tädi Polly lahkus tegevusväljalt, peos tuhvel ja silmts võidurõõm. Kuid Tomi energial ei olnud pikka püsi. Ta hakkas mõtlema, missuguseid lõbustusi ta oli kavatsenud selleks päevaks, ja tema mured mitmekordistusid. Varsti mööduvad siit vabad poisid kergejalgselt igasugustele veetlevatele retkedele ja nad heidavad palju nalja tema kulul sellepärast, et ta peab töötama, -- juba see mõte põletas Tomi tulena. Ta
Samal ajal ilmub välja gestaapoohvitser Haake, keda Ravic sügavalt vihkab, tõeliselt julm mees. Ravic seab eesmärgiks sellest mineviku haavast lahti saada ja teeb end Haakega "tuttavaks" - too ei tunne teda ära. See on kättemaksuplaani kogu alus. Haake ei kahtlusta midagi, Ravic kasutab ära tema kiimalisust ja kõrvalise bordelli nime all sõidutab ta Haake metsa, tapab ära ja kaotab kõik jäljed. Tunneb end isegi hästi pärast - saavutus missugune. Joani katsed ära leppida ei vii kuhugi. Tema tollane elukaaslane, nõme argpüks ja hädakas, tulistab ähvardusel kogemata Joani. See kutsub Ravicu, kuid teda päästa ei ole enam võimalik. Stseen annab kinnituse et nad siiski veel armastavad teineteist. Joan sureb, Ravic laseb end täiesti ükskõikselt arreteerida. *** Ravic kasutas erinevaid nimesid: õige nimi on Ludwig Fresenburg,erinevate arreteerimiste ajal on tekkinud Wladimir Wozzek, Neuman, Günther. Haakele esines Ravic von Horni nime all. Probleemid
Kriemhild kannab okast hinges Guntheri ja Tronje Hageni vastu, kutsub oma vennad Attila juurde külla. Õhutab Attilat vendi tapma. Nõnda lähebki, paljud langevad. Ellu jäävad Gunther ja Tronje Hagen, kes tapetakse. Berni Dietrich leiab, et Attila on liiale läinud ja tapab Kriemhildi. 2. A.H.Tammsaare pentaloogia ,,Tõde ja õigus” ülevaade, ühe osa analüüs I osa – tõe otsing, loodusega võitlemine, naabrid, Jumal, pere, Andres-Krõõt-Mari II osa – noore inimese kujunemine, haridus, Jumala tapmine, noor armastus Miralda-Indrek 11 III osa – revolutsioon, Indrek kujuneb enesekindlaks, jääb kindlaks oma seisukohale IV osa – lahkukasvamise lugu, Indrek-Karin, partnerile tähelepanu pööramine V osa – elutöö, Pearu-Andres – kummal oli rohkem õigust, uus armastus Indrek-Tiina, noorte suheterägastik, sihikindlus (Tiina) Pilet 6 1
Elu jooksul elas peamiselt kahes linnas: Tartu ja Riia- võimaldasid viibida kultuurikeskkonnas ja tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Looming Varasemal perioodil ajalooaineline proosa ja külajutud, hiljem draamalooming. Alustas külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. 1892 "Maimu" romantiline ajalooline jutustus 1901, 1904 "Veli Henn" ja "Hennu Veli" 1915-1921 "Külajutud I-V" kogutud jutustused. Idealiseerib maaelu (siiski tõepäraselt) ja rahvuslikku mellt, naeruvääristab kadaklust- kohati idüllilis-humoristlik. Vähenõudlikest jantidest kunstiküpsete draamadeni. Kirjutas 19.saj lõpp näidendeid kohalike seltside tarbeks, mida stimuleeris ka tihe koostöö teatri direktori ja näitejuhi K.Menninguga. 1903 "Rätsep Õhk" 1915 "Kosjasõit" 1923 "Neetud talu" 1918 "Enne kukke ja koitu" tragikomöödia. Lavastus Vanemuises. ("Laseb käele suud anda"
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
sadam. Tööstusseadmed tekitavad tõsise müraprobleemi nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas. Seadmete müratase sõltub üldjuhul nende võimsusest ja seadmete müras domineerivad madalad ja kõrged sagedused, tooni komponendid on impulsid või ebameeldivad ja katkevad ajalised helid. Pöörlevad masinad genereerivad heli, mis sisaldavad tonaalseid komponente; pneumaatilised seadmed genereerivad laia sagedusega müra. Kõrge heli rõhk on põhjustatud seadme komponentidest või gaasi kiirest liikumisest (näiteks ventilaatorid), või operatsioonidest, mis sisaldavad mehhaanilist mõju (näiteks pressimine, neetimine). Transpordimüra (maantee, raudtee ja õhuliiklus) on peamine keskkonna müra allikas. Üldiselt, suurem ja raskem transpordivahend tekitab rohkem müra kui väiksem ja kergem. Erandiks on helikopterid ja 2 ja 3-rattalised autod.
Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Tegelased Peategelaseks oli Hannes Turja. Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi ,,uisa-päisa". Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues
sind köidaks sellega, sind köidaks sellega ühte, oh õnnetu Eestimaa! Ma taeva sina võtaks, võtaks päikese särava, võtaks eha, võtaks koidu -- sind köidaks sellega. Ja armastuse ma võtaks, võtaks truuduse, aususe ka, ja köidaks sellega ühte sind, kallis kodumaa. Ja vere sideme võtaks, võtaks venna südame ma -- ja köidaks sellega ühte sind, õnnetu Eestimaa! (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema
Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
13 Puuduvat Isa nõudmised ta oma poja sõpru. Maik ei rääkinud oma elust ning ema ei haseks. enesevääri- söandanud küsida, kuna poiss läks selle peale närvi ja sai pa- Ema tundis Maik oli küll lõpetanud põhikooli, kuid tal puudus ametiala- kust asendas ne haridus ning tal polnud kindlat töökohta. See aga ei olnud sageli, et raha kuluta- tema jaoks eriline probleem. Ta elas kõdus oma ema juures. oleks mine. Maiki emal ei olnud kerge, ta töötas mitmel köhal, käis koris- vajanud
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
