Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ellujäämine-põhjalik ülevaade ja kõik põhilised teadmised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juur, laskemoona, keedetakse, kase, haav, samblik, marjad, kibuvits, sokid, kadaka, leelis, keeta, sigur, juurikas, sammal, parkaine, varustus, keedis, pilliroo, plekkide, tärklist, koorest, ideks, jalgu, sokke, keev, 2016, higistamise, laagris, niisked, kehatemperatuur, ettevaatlikult, hnav, inuliin, röstitud, siguri, kasemahl, turbasammal, seebilillÄrge säilitage toitu kaua peale valmistamist. Lahtised toiduained katta kinni kärbeste ja teiste parasiitide eest. Olles laagris , hoidke laager puhas. Suhtuge karmilt toidujääkide ja väljaheidete hävitamisse(Laagris olles kaevatakse auk jäätmete matmiseks ja valmistatakse välitualett) Kaevatakse labida laiuselt.Igaüks katab oma väljaheite liivaga. Augu täitudes asetatakse peale kamar ja kaevatakse uus VEEFILTER JALGADE KAITSE Räpased ja higised sokid raskendavad jalgade olukorda. Võimalusel kanda villaseid sokke, mis imendavad paremini higi. Hoia sokid terved ja puhtad. Villid on ohtlikud , kuna võib tekkida põletik ja haav hakkab mädanema. Villi ei ole soovitav lõhkuda . Tõmmake vill kinni sidemega (võimalusel elastiksidemega). See vähendab survet ja hõõrdumist. Rännakul olles peske võimalusel ka jalgu. Hui sokk ärritab jalga (tekib tunne nagu oleks okas sokis) ja ärritustegurit ei
Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite. Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse rasvaines kuumutatud maitseköögiviljad, maitseained ja kuum vedelik ning hautatakse kaanega suletud nõus 140 C kraadi juures pehmeks. Maitsestamiseks kasutatakse soola, erinevaid pipraid, paprikat, karri, kaneeli, nelki, loorberilehti, köömneid, koriandrit
Haigel kujunevad vaevused krooniline kõhulahtisus, kõhuvalu, liigesevalu. Haige kõhnub, tema kasv peetub. Peensoole limaskest taastub ja vaevused kaovad, kui haige järgib gluteenivaba dieeti. Gluteenivaba dieedi korral on: · Keelatud nisu-, rukki-, odra-, ja kaeratooted: sai, leib, tangud, kruubid, koogid, küpsetised, vahvlid, kaerahelbed, manna, pasta, pelmeenid, keeduvorst jpm · Lubatud riis, tatar, mais, hirss, kõik köögi- ja puuviljad, marjad, mahlad, jpm Taimetoitlus Range taimetoitlus Ei sööda üldse loomseid produkte, ka mitte muna, piima ega piimasaadusi. Toiduks on teraviljasaadused, puu- ja aedvili, kaunviljad, soja, pähklid ja seemned. Ovo-laktovegetariaadid Ei söö liha, kuid toidus on munad ja piim ning piimasaadused ja taimeõli. Lakto-vegetariaadid Ei söö liha ega muna. Söövad lisaks taimetoidule piimasaadusi. Semivegetaarne e. osaline taimetoitlus Ei sööda punast liha, süüakse kanaliha ja kala. Diabeet e
veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3. Veeaurus keedetakse- toiduaineid aurukapis, erilises keedupotis või aukudega keedurestil. 4. Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. 5. Vesivannil- keedetaskse neid toite, mis kergesti põhja kõrbevad(nt munahüüe, piimakreeme jne) 6. Rõhu all- eraldi nõud ja ei lase aru välja. 7. Kupatamine- rohkes vees, eesmärk soolase, kibeda, hapu maitse vähendamine ja mürkide eemaldamine. 8
Soovitav on hakata taimetoitlaseks. Oluline on, et ravikuuri jätkatakse pika ajavahemiku jooksul. Tähtis on perekonna suhtumine haige olukorda. Ka teiste inimeste (töö- ja õpingukaaslaste) positiivne suhtumine mõjuvad hästi. Neerude puhastamiseks leidub raamatust järgnev tee retsept. Võetakse võrdsetes osades kaselehti, põldosja, purustatud kadakamarju ja kummelit. Kõik need kuivatatakse ja segatakse teeks. Seda teesegu võetakse üks supilusikatäis ühe liitri vee kohta, keedetakse mõned minutid ja kurnatakse lehed välja. Teed juuakse üks liiter päevas.» 5. Lisa info Toidutaimed kui ravimid · Peanaha sissehõõrumine melonimahlaga tugevdab juukseid. · Värskete kapsalehtede või kapsaseemnete tõmmis aitab kõõma vastu.
osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. Meie tarvitame mugulatest eelkõige sibulat, küüslauku, nuikapsast ja kartuleid. Nimeta 5 seent ja nende kasutusvõimalusi toiduvalmistamisel. 15 2.3 Iseloomusta järgmisi aedvilju: avokaado, fennel/fenkol, pastinaak Avokaado ehk pirnloorberi üheseemnelised marjad on õli- ja mahlarikkad. Maik meenutab kreeka pähklitega segatud koorevõid. Avokaados leidub rohkesti A, B ja C vitamiini, ent vähe suhkruid, seetõttu sobib ta dieetpuuviljaks suhkruhaigetele. Avokaadot peetakse kõige maitsvamaks salatipuuviljaks; seda süüakse värskelt, kooritult, ent ka pikuti pooleks lõigatult lusikaga, maitsestades sidruni, soola, pipra või sinepiga. NB: Avokaado pruunistub kokkupuutel õhuga kiiresti
Toitainerühm Ühe portsjoni Päevane soovitatav kogus kogus Leib, sepik 30 g 4-7 portsjonit Kartul 90 g 1 portsjon Teised teraviljatooted: puder, 1 dl 2-3portsjonit pastatooted, helbed 24 II põhikorrus: puuviljad ja marjad, köögiviljad ja kaunviljad Toitainerühm Ühe portsjoni kogus Päevane soovitatav kogus Puuviljad ja marjad 1 portsjon on kas 2-4 portsjonit 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuvilja/marjamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju
Salveilehed valatakse üle 40o alkoholiga, lastakse 14 päeva seista, kasutatakse välispidiselt põletikuliste nahahaiguste korral. Aitab hästi ka kompressideks paistetuste, põrutuste ja pigistuste puhul. Sama lahust on sobiv kasutada seedehäirete, maksa- ja neeruhaiguste korral 20 tilka 3 korda päevas. Varemerohi Kasvab niisketes kohtades, 40120 cm kõrgune, lillade või roosakate õitega mitmeaastane taim. Raviks kasutatakse juuri, mida sügisel või ka kevadel välja kaevatakse. Juur on tumepruun kuni mustjas, seest kollakasvalge, pöidlajämedune, määrdunud ja rasvane. Juured pesta ja kiiresti kuivatada. Kasutatakse vesi- ja alkohoolseteks tõmmisteks reuma- ja liigesepõletiku ravis. Võtta 1 teelusikatäis varemerohujuure pulbrit klaasi keeva vee kohta, lasta 10 minutit tõmmata ja juua lonkshaaval 1/3 klaasi 3 korda päevas. Alkohoolse lahuse valmistamiseks täita klaaspurk varemerohujuurtega, peale valada 40o alkoholi ja jätta seisma
Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse. Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min. Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. . Valmistatakse spetsiaalses terriinivormis veevannis kuumutades. Kui eraldi nõu pole, siis sobib edukalt ka keeksivorm, millel kaaneks foolium. Coulis on prantsuse kaste, mis on tehtud puuviljadest või köögiviljadest. Kasutatakse dessertides. III praktikum : Kanapee on väike võileib (ka praetud või röstitud), mida serveeritakse enne sööki isuäratamiseks
Légumes (legüm´) Keema soolaga maitsestatud vette, kaanega suletud nõus pehmeks Külmutatud köögivili ei sulatata, keetmiseaeg lühem, kuna eelnevalt blanseeritud Konserveeritud köögivili kuumutatakse keeduvedelikus, kurnatud keeduvedelik kasutada suppide ja kastmete valmistamisel. Mitut liiki köögiviljade keetmine valmimise järjekorras, pikema valmimisajaga pannakse keema varem, teised hiljem, arvestusega, et nad korraga valmis saavad Köögiviljadest keedetakse putrusid, püreesid, neis võib keeta piimaga ja piimakastmega. Rohkes vedelikus 1 kg kv 0,6-0,7 l vett 1 l vee kohta 10 g soola. NB! Peedi ja herneste keetmine soolata, takistab valmimist Rohelise värvusega kv keeta suurema koguse veega 1 kg kv kohta 3-4 l vett Väheses vedelikus Vedelik vaevalt katab köögivilja, sool 1l vee 10 g Veeauruga aurukapis, tavalises potis restil kv keema valmimise järjekorras, sool raputatakse nende peale
...........................................................................4 3.1. Eesti pärismaiste põõsaliikide nimestik.........................................................................6 4. Pärismaised puud-põõsad söögiks.................................................................................8 4.1. Harilik kadakas (Juniperus communis)..........................................................................8 4.2. Kibuvits (Rosa)..............................................................................................................9 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa)............................................................................................9 4.4. Pihlakas (Sorbus)..........................................................................................................10 4.5. Harilik sarapuu (Corylus avellana).........................................................................
- karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt: - 22% valku, - 58% süsivesikuid, - 1,5% rasva, - 4,5% mineraalaineid 37. Aedoa kasutamisviise. Toiduks tarvitatakse aedoal: - poolvalminud kaunu ja teri, - valminud teri. Valmistatakse ka nagu sparglit. Kui kaunad on kiulised, siis terad poetatakse ja keedetakse. Aeduba süüakse keedetult. Toorelt ei kasutata, sest aeduba sisaldab kahjulikku glükosiidi fasiini, mille toimel punased verelibled käkruvad. Keetmisel ja hapendamisel fasiin laguneb, muutub kahjutuks. Kulinaarias tarvitatakse aeduba väga mitmesuguste roogade ja hoidiste valmistamiseks. Poolvalminud kaunu: - hapendatakse, - soolatakse, - sügavkülmutatakse.
Seepärast soovitatakse maapirni eriti diabeetikutele ja paljude teiste ainevahetushäirete puhul. Maapirni värskest taimest valmistatakse ka taimeekstrakti (Vogeli Bioforce toode Helianthus), mida muuhulgas kasutatakse ka paastu ajal, kuna see on toeks organismi puhastamisele. RETSEPTE: Vürtsikas maapirnisupp 500 g maapirni, 2 sibulat, rohkesti hakitud peterselli, 1/2 dl koort, ürdisoola, sojakastet. Maapirn ja hakitud sibulad keedetakse küpseks 1 l vees. Supp püreestatakse ja maitsestatakse. Maapirni-porrusupp 1-2 spl külmpress-oliivõli, 1 peeneks hakitud sibul, 500 g maapirni, 2 hakitud porrulauku, 1 l köögiviljaleent, 2,5-5 dl piima, ürdisoola, musta pipart. Hakitud sibul, porru ja kooritud, kuubikuteks lõigatud maapirn kergelt õlis kuumutada. Lisada köögiviljaleem. Keeta tasasel tulel kuni maapirn on pehme. Püreestada. Piima lisada vastavalt sellele, kui vedelat või paksu suppi tahetakse
Harilik kukeseen pastad, pirukad, kastmed Kivipuravik risoto, hautised, nuudliroad Veinipunane pilvik marineeritud, kastmed, täidisena Gratineerima - on juba keedetud või hautatud toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitatavalt ainult pealtpoolt Timbaalid valmistatakse köögiviljapüreest, millele lisatakse munakollased ja maitseained. Massil lastakse jahtuda ja lisatakse siis vahustatud munavalged. Mass pandakse väikestesse timbalivormidesse ja keedetakse ahjus vesivannil 170*C juures 25-30 min Terriin - Terriin on prantsuse päritolu roog, mis sarnaneb kõige enam meil levinud pasteedile. Samas erineb terriin pasteedist nii valmistuviisi (vesivannil kuumutamine) kui ka konsistentsi (tükiline) poolest. Coulis prantsuse kaste, mis on tehtud puuviljadest või köögiviljadest. Kasutatakse dessertides Võileivad Kanapee kokteilivõileib e. tikuvõileib Naan hapendatud, ahjus küpsetatud paks leib
TALLINNA TEENINDUSKOOL Taimeteed Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe 1 TALLINN 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................3
Värvi ilu sõltub ka villast ja taarist. Alati ei pruugi ilusat värvi saada. Värvi toooni muudavad tumedamaks veel kuum vihmavesi, lehtpuutuha leelis ja taar. Madarajuuri on parem korjata liivaselt maalt, siiis annavad need paremat värvi. See on vana Kihnu tava käia laidudel madarul. Värviks sobivat madarat on kaht sorti: nelja lehega, valge õiega on värvimadar. Tuttmadar on peaaegu samasugune, kuid ühe varre all on juuretutt. Ka nende juured on erinevad. Tuttmadara juur on läbipaistev nagu marmelaad. Tuttmadarat kasutatakse suka, üe ning kjõnda punaseks, sest see teeb ilusamat värvi ja annab rohkem punast. Madarat võib koguda lausa mitmeks aastaks. Veripunast tooni annab kaktusetäi, mida tuuakse lõunamaalt, Itaaliast.Punast värvi saab ka vöötseentega. Tavaliselt arvestatakse sukakirja jaoks umbes 25 sülda punast lõnga. Potisinine: harilik sinerõigas(lisatis tinctoria) või indigo. Kõige enne tehti sinist värvi sinerõike toorestest lehtedest
Kaunad tavaliselt 5-7 cm pikad, üks tera 0,2-0,3 g. Sisaldab 2,5-3,5% mineraalaineid, 22-34% valku, 0,7-1,5% rasvaineid, 20-48% tärklist, 5,2-7,7% tselluloosi, E ja B grupi vitamiine, joodi, letsitiini, sidrunhapet. On arvestatav joodi alliks. Töötlemisel säilib toiteväärtus hästi. Kasutada võimalik väga erinevateks roogadeks - supid, hautised, garneerimiseks, salatites, toorelt, keedetult, konserveeritult. Kuivatatud herneid keedetakse tavaliselt suppideks. Valmistatakse ka hernejahu, millest keedetakse putru ja lisatakse kotlettisesse ja taignatesse. 56 Väga palju herneid kasutavad konservitööstused konserveeritud ja külmutatud toodete valmistamiseks. Suhkruhernes e lesthernes Selle herne omapäraks on see, et kaunade sees pole tugevaid kiude, st süüa saab kogu kauna. Kaunad on sama magusad ja heamaitselised nagu noored hernedki. Toiteväärtuselt sarnane tavalisele hernele.
* Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 34 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külgeära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4
Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. 9. Heleda puljongi valmistamine Heledaid kontsentreeritud puljongeid keedetakse nagu lihapuljongeid, ainult keetmise aeg on pikem 810 tundi. Tükeldatud ja röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3 tundi enne keetmise lõpetamist. Puljongid kurnatakse ja keedetakse seejärel kokku. Kokkukeetmisel keedetakse puljongit kaaneta nõus, puljongi maht väheneb oluliselt, maitse tugevneb. Kokkukeedetud puljong jahutatakse kiiresti jahutuskapis, pinnale kerkinud rasv eraldatakse. Puljongeid säilitatakse jahutatult või külmutatult. 10
Suhkrut leidub ka piimas (laktoos), mis ei ole küll tuntavalt magus, kuid seda lisatakse mitmetele valmistoitudele, toomaks nende maitset esile. Toiduainetööstuses kasutatakse ka linnasesuhkrut (maltoos), mis tekib tärklisest otrade idandamisel. Linnasesuhkrut kasutatakse õlu, leiva ja imikutoitude valmistamisel. 1.2.1 Täistoor-roosuhkur. Täistoor roosuhkur -roosuhkur on kõige vähem töödeldud suhkur. Selle saamiseks pressitakse suhkruroost välja mahl, mida keedetakse, et vesi välja aurustuks ning lõpuks kuumutatakse madalal temperatuuril teraliseks. Tänu sellele on melassilt pruuni värvuse saanud, aromaatses ja veidi niiskes suhkrus säilinud vitamiinid, mineraalid ja muud toitained. Tervislikkuse seisukohast on parim, kui tarbida just täistoor-roosuhkruid. Hinnalt on need erinevatest suhkrutest kõige kallimad. Täistoor-roosuhkrud liigid on: Sucanat (tuletatud ingliskeelsest sõnadeühendist sugar cane natural) - sisaldab
Panna nad 20 sekundiks keevasse vette, seejärel nõrutada ja panna tugevasse kilekotti või plastiknõusse ning külmutada. Säilivusaeg on umbes 2 kuud. 1.3. Rannakarpide valmistamine Enne keetmist tuleb karbid puhastada - loputada jooksva külma vee all ning seejärel eemaldada kahe karbi vahel olevad pruunikad kiud. Seda saab teha kas kääridega lõigates või tõmmates järsu tõmbega. Kasutada tohib ainult neid karpe, mis on tugevalt suletud. Tavaliselt keedetakse auruga - valmimise aeg on umbes 5-7 minutit kuni karbid on avanenud. Et värsketest karpidest tuleb välja piisavalt palju vedelikku, siis ei ole aurutamisel vaja vedelikku juurde lisada. Kui karbid on mõne päeva vanused, siis tuleks poti põhja panna umbes 1cm vett. Keeda ainult nii kaua, kuni karbid on laialt avatud ja liha hakkab karbi seina küljest lahti tulema. Maitseks võib lisada porgandeid, sellerit ja sibulat. Liiga kaua keetes muutub rannakarbi liha sitkeks ja kuivaks
Punane, must ja valge sõstar on Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid. 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Mustal sõstral kuni 12 aastat, Punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat. 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Palju vett, kaaliumi ja C vitamiini rikkad. 5. Punase sõstra koristamine ja säilitamine. Koristatakse kobarates. Marjad peavad olema: - ühtses pomoloogilises sordis, - kobaras ühtlaselt valminud, - värsked, puhtad, kuivad, - mehaaniliste vigastusteta, - haiguste ja kahjurite poolt kahjustamata, - pole hallitanud, - kõrvalmaitse ja -lõhnata. Marju korjatakse kuiva ilmaga. Korjatud marju ei tohi hoida päikese käes
(sügisel mulda). Jugapuu on kahekojaline. Noor taim tuleb talveks kinni katta ja alguses kasvab taim aeglaselt. Tolmule ja saastele vastupidav. 4. Kadakas (juniperus communis) Kadakas asutab kasvupaiku, kus ükski teine puu toime ei tule. Eestis on tüüpilisteks kasvukohtadeks kuivad liivasossid ja kivised paepealsed. Kadakas kaitseb väga hästi mulda. Pikkust tuleb kadakal iga aasta juurde umbes 2cm. Aeglase kasvu tõttu on puit tihe. Eestis võib eluiga ulatuda üle 500 aasta. Kadaka okkad on tipust hästi teravad ja torkivad sellepärast, et võimalikult vähe vett korraga ära auraks (suudab hästi vastu pidada seega põuasemates tingimustes). Kadakas on kahekojaline puu. Isaskäbid on ümarad, kollakat ja poole okka pikkused. Emaskäbid on isaskäbidest 2 korda väiksemad. Kadakamarjad on hästi C-vitamiini rikkad (5-6 korda rohkem kui apelsiinis, ananassis) Kadaka puit on oma tiheduse tõttu hästi vastupidav. Kadakamarjadest hakati tegema
salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 1-2 kl päevas, 1 spl haaval. Kress e. mungalill Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. Keedise valmistamiseks võetakse 1 supilusikatäis peenestatud ürti ja valatakse sellele klaasitäis keevat vett, keedetakse vesivannil 20 min, lastakse selgineda ja jahtuda ning viiakse esialgse mahuni. Juuakse 1/3 klaasitäit 3 korda päevas. Taimede mahl aitab kuseteede põletikuliste haiguste, krooniliste põiepõletike, samuti neeruvaagna- ja neerukoepõletiku puhul. Üks dessertlusikatäis mahla 3 korda päevas. Saksa rahvameditsiin soovitab ravida kroonilist bronhiiti värske mungalille mahlaga (koguses 1 supilusikatäis 3 korda päevas). Mungalille ürdi alkoholtõmmist kasutatakse kopsupuhituse ja kroonilise
Iisop - mee-, ravi- ja maitsetaim Nimetus iisop on tulnud vanaheebreakeelsest sõnast ,,azob", mis tähendab ,,püha lõhnav rohi". Seda taime nimetatakse Vanas Testamendis : piserda mind iisopiga ja ma saan olema puhas, pese mind sellega ja ma muutun lumest valgemaks" (Taaveti laul 50:9). Iisopi kui ravimtaime kuulsus ulatub juba vähemalt Hippokratese aegadeni (umbes 460. 377. a.), kes nimetab iisopit oma töödes. Iisopit kasutasid ka Dioscorides (umbes 40. 90. a.), Avicenna (umbes 980. 1037. a.) ja veel paljud muud vähem kuulsad arstid. Näiteks kirjeldab Avicenna iisopit ,,Arstiteaduse kaanonis" kui ,,kuuma", vedeldavat ja kobestavat vahendit ning soovitab selle kasutamist järgmistel juhtudel : rinnapiima lahjendamiseks rinnaga lapsi toitvatel emadel, ,,ummistuste" korral kopsudes elatanud inimestel, kõhukinnisuse korral, valuvaigistina valu põhjustavate ,,mateeriate" peast väljatõrjumiseks, sealhulgas mälukaotuse ja epilepsia korral, kanapimeduse, astma, pleur
ettenähtud vee kogus ja kuumutatakse see keemiseni. Seejärel lisatakse suhkur, kusjuures segaja peab töötama. Mehhaanilise segaja puudumisel tuleb lisada suhkur 40-50°C juures olevale veele. Edasine suhkrulahuse kuumutamine toimub aeglaselt pidevalt segades nii, et suhkur oleks keemaineku ajaks lahustunud.Mida madalamal temperatuuril suhkur lahustub seda heledam tuleb siirup. Peale suhkru lahustammist keedetakse siirupit 25-30 minutit pidevalt segades, eemaldatakse pealispinnale tekkinud vaht. Antud 25-30 minutiline ajavahemik keetmisel on vajalik selleks, et hävitada baktereid. Kui keeta antud ajavahemikust kauem, toimub suhkru lõhustumine ja karamelliseerumine. Peale 30 minutilist keetmist tuleb kontrollida valmis siirupi kontsentratsiooni. Siirupi valmiduse üle võib otsustada ka tema keemistemperatuuri põhjal: 103,1 kraadi kuivaine sisaldus 60%, 104°C 65%
· Jahu · Manna · Helbed · Tangud · Kliid · Tärklis Nisust saadavad tooted: 1. Nisujahu (tavaline, durum, spelta) saadakse nisuterade jahvatamisel, protsessi käigus eraldatakse osaliselt kliid ja vajadusel idud, seejärel jahvatatakse jääk soovitud peensusastmeni, jaotatakse sõltuvalt tuhasisaldusest kuude tüüpi. 2. Manna - sõre jahvatis tera keskosast. 3. Nisuhelbed - valmistatakse nisujahust või nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuivatatakse, valtsitakse, praetakse. 4. Nisukliid - terade jahvatamisel eralduvad seemnekestad koos nende külge jäänud idu- ja koeosakestega. 5. Nisutangud - purustatud nisuterad 6. Bulgur - kuuma auruga töödeldud, seejärel kuivatatud ja lõpuks purustatud täisteranisu Rukkist saadavad tooted: 1. Rukkijahu (4 sorti): · Rukkipüül - kõige peenem jahvatis, jahvatatud on ainult tuuma osa · Rukkikroovjahu - idusid ja kesti on 1214%,
d’Or, millest viimastel aastatel on osa võtnud ka Eesti kokad. Paul Bocuse’i kokanduslikuks suurloominguks peetakse 1975. aastal toonase Prantsuse presidendi vastuvõtuks loodud trühvlisuppi (soupe aux truffles). Bolognese kaste - Klassikaline itaalia spagetikaste, mida valmistatakse hakklihast, maitseköögiviljadest ja tomatist. Bouillabaisse - Lõuna-Prantsusmaalt, arvatavalt Marseille’st pärit tummine kalaroog, mis on palju enamat kui lihtsalt supp. Bouillabaisse’i valmistamiseks keedetakse esmalt maitseköögiviljadest ja väikestest kaladest puljong, mis kurnatakse, seejärel maitsestatakse leem ürtide ning safraniga, lisatakse tomatid, köögiviljad ning mitut sorti Vahemere kalu, ka kalamaksa ning krevette jm mereande. Juurde serveeritakse rouille’d ehk safrani, tšillipipra ning küüslauguga maitsestatud majoneesitaolist kastet. Bouquet garni - Ürtide ja maitseköögiviljade kimp, mis koosneb enamasti porrulaugust,
vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg.
toimel kaotavad soolatavad kalad vett ja muutuvad veevaeseks. Suuremate kalade soolamine (näiteks lõhe, latikas, lest, siig jt) käib niiviisi: Soolamisnõu põhja puistatakse soola, sellele laotakse kalad, nahk allapoole, kiht soola ja jälle kalad. Pealmistel kaladel pannakse nahapooled ülespoole ja veidi paksem soolakiht peale. Järgmisel päeval pannakse vajutis. Neljandal või viiendal päeval, kui soolavesi on muutunud roosakaks, kurnatakse see pealt ära (kalu veest välja tõstmata), keedetakse läbi, eemaldatakse vaht ja valatakse see jahtunult kaladele. Nõu kaetakse vajutuskaane ja vajutisega. Kui soolvesi kalu ei kata, lisatakse soolvett juurde. Selliselt soolatud kalad on tarvitamiseks liiga soolased, kuigi säilivad hästi. Pikka aega säilinud ja läbisooldunud kalu leotatakse nii, et soolasus oleks umbes 6...7 %. Suvel olgu leotusvee temperatuur 4...5 ºC, talvel 10...12 ºC. 1 kg kalade kohta võetakse 2 liitrit vett ja seda vahetatakse 1,2,3 ja 6 tunni järel
c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura* b) Agnes c) Marianne 12. Luuviljad on: a) kirsid, aprikoosid, nektariinid jms* b) apelsinid, mandariinid, sidrunid jms c) maapähklid, india pähklid, sarapuupähklid jms 13. Õun ei sisalda: a) A-vitamiini b) K-vitamiini* c) C-vitamiini 14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt: a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on: a) melonitaoline* b) arbuusitaoline c) mangotaoline 19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on:
kasutada vana sukka) ja vajaduse järgi lahjendad · Selliseid tõmmiseid saab soolikarohust, osjadest, koirohust. Taimetee · Toored taimed või taimepulber valatakse üle keeva veega · Nõu kaetakse soojalt kinni ja lastakse 10 15 minutit tõmmata · Kurnatakse ja kasutatakse kohe peale mahajahtumist. Keedis · Toores taimmaterjal või pulber pannakse 24 tunniks likku · Leotist keedetakse pool tundi veevannil ja jahutatakse · Kurnatakse ja lahjendatakse Leem · Taimedele valatakse peale külm vesi · Pannakse pooleks tunniks nõrgale tulele keema Kääritis · Oma olemuselt vedelväetis, valmistatakse taimmaterjalist ja soovit. Vihmaveest puu või plastnõus. 11
Roheline värvus säilub, kui keeta rohelist köögivilja suure hulga veega kaaneta nõus intensiivsel tulel. Kartuli ja sibula kollase värvuse tugevnemine nende keetmisel on tingitud neis leiduvate flavooni derivaatide hüdrolüüsumisest. Punapeedis ja punases peakapsas sisalduvad antotsüaniidid (violetse värvuse põhjustajad) hüdrolüüsuvad nende keetmisel. Peedi värvuse säilitamiseks kuumutatakse tükeldatud peeti rasvas ja keedetakse väheses hapustatud (äädika, tomatiga) vees. Punase peakapsa värvust kuumtöötlemisel säilitada ei saa. Munakollases, tomatis, porgandis leiduvad fermendid - karotinoidid - on kuumtöötlemisele väga vastupidavad ning neid toiduaineid kasutatakse toitude värvuse parandamiseks. Lihas leiduv müoglobiin annab toorele lihale punase värvuse. Kuumtöötlemisel tekib müoglobiini ühend rauaga, mis on hallika värvusega. Lihtsamad eelroad
annaabi.ee 
