Kuidas tehnoloogia areng mõjutab petturlust? Millised on võimalused selle ennetamiseks? (0)

Essee teemal
Kuidas tehnoloogia areng mõjutab petturlust? Millised on võimalused selle ennetamiseks?
Väga raske ei märka, et tänapäeva tehnoloogia areneb päevast päevani. Tänapäeval meil puudub vajadust kodust välja tulla, selleks, et näiteks raha ülekanda või midagi osta. Kõrgetehnoloogia progress ajendas, selleks, et kõik milles on vajadus saab teha Internetis.
Ongi petturlus areneb ja muutub ka. Kui näiteks sada aastat tagasi enim arv petukauba oli turul, siis tehnoloogia arenemisega kandunud petiste lemmikkoht Internetisse. Automaatiseeritud süsteemid ei ole ideaalsed, alatasa saab leida haavatusi.
Oma kogemusest võin tuua üks näide, mis on seotud petturluse tegevusega . Kõigile on hästi tuttav, selline asi, nagu E-Kool, internetipõhine elektroonne õppeinfosüsteem . Süsteemi tähtsaimaks osaks on klassipäevik, milles on õpetaja poolt sisestatud hinded, tunni sisu kirjeldused, kodused ülesanded, puudumised, hilinemised, märkused ning kontrolltööde ajad. Sellel aastal kui lõpetasin gümnaasiumi, ühes koolis oli suur skandaal. Asi oli selles, et paar õpilasi panid õpetajate arvutitele programmi, mis fikseeris e-kooli andmeid, sedamoodi said õpetajate salasõnu. Millega nendel oli võimalus oma hindeid parandada. Seda kestis umbes paar nädalat, enne kui neid avastati.
Mu arvates, see on elav petturluse näide, mis samal ajal enam või vähem kahjutu. Kui aga kujutada ette, et kooli õpilased võivad sellega tegeleda, siis mida võiks rääkida nendest, kelle peategevus on petturlus.
Kaasaegsed küberkurjategijate tehnoloogiad on nii kaugele arenenud, et inimeste arvuti kuritarvitamiseks pole vaja, et inimene külastaks üht või teist lehekülge või käivitaksite kahjurtarkvara. Nad kasutavad erinevaid võtteid inimeste tähelepanu meelitamiseks. Kõige levinumad netipettuse liigid on: lingid võltsitud kodulehtedele, SMS-petturlus, interneti loteriid, rahalised püramiidskeemid, võltsviirusetõrje.
Ikkagi petterluse juhul ei ole süüdi ainult tehnoloogia. Minu arvates, absoluutne enamus inimesi ohustavad ise ennast petislikke intsidente. Nad unustavad anonüümsusest ja laiendavad oma isiklikuid andmeid.
Mulle tundub, et on olemas mõned asju, mida peaks teadma iga internetikasutaja.
Inimene peab olema valvsad ja tähelepanelik. Veel ei pea alluma provokatsioonidele, ega ei kasuta piraattarkvara. Muidugi iga inimene peab oskama, kuidas kaitsta oma virtuaalset identiteeti.
Selle ennetamiseks on vaja, esiteks, ühiskonda rohkem informeerida tehnoloogia ohutusest ja lisaks võiks veel pikendada ja ägestada karistust petturluse kuriteo jaoks.