2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm
..................................................3 1.2 Põhiosad................................................................................3 2. KETASPIDURID..............................................................................................4 1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4 1.2 Põhiosad..........................................................................................................4 3. SEISUPIDUR...........................................................................8 3.1 Mehhaaniline seisupidur...............................................................8 3.2 Elektrooniline seisupidur.............................................................9 2 Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi
Esisild on aktiveeritud ainult siis, kui vaja. Diferentsiaalid võivad olla varustatud lukkudega. Keskdiferentsiaali puudumisel ei ole võimalik esivedu kuiva teega sisse lülitada. Esisilla vabajooksuga rattarumm vabastab rattad veovõllidest sõltuvalt rattapöördenurgast. Joonis 7:Vabajooksuga rattarumm Hübriidülekanne Ühendada hübriid ülekandega sõidukis kahe eri mootorite võimsus nagu sisepõlemis- mootor asula välisel teekonnal ja saastevaba elektrimootor linnas sõites (joonis 8). Saadaval vajalikud elektripatareid, mis on laetavad 220V vooluvõrgu kaudu või osaliselt reisi ajal koos sisepõlemis mootoriga. Siin elektrimootorina tegutseb generaator. Kerge on muuta auto jõuülekande reziimi. Joonis 8: Hübriid sõiduauto 7 Mehaanilised jõuülekanded
(siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6). Peasilinder: 1)Täitekanal 2)Kolb 3)Mansett 4)Tolmukaitse 5)Tõukur 6)Liigend 7)Stopper 8)Korpus 9)Töömansett 10)Vedru 11)Survekanal Peasilindris (8) on seesmise ja välimise mansetiga kolb (2). Vedru (10) hoiab kolbi (2) kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru. Täiteava (1) ühendab anumat silindri tööosaga. Mansetist (3) ulatub läbi tõukur (5). Tõukuri (5) üks ots asub kolvi (2) õõnes (6), teine on aga siduripedaali hoovaga. Siduripedaal ripub telje küljes ja teda hoiab oma asendis tagastusvedru (servovedru) (10). Töösilinder: 1)Mansett 2)Kolb 3)Tõukur 4)Õhutusnippel
4 Planetaarülekannete skeemid: a kroonratta joonkiirus b päikeseratta joonkiirus, c satelliitide raami joonkiirus Pöördemoment antakse sisselülitatud siduri abil ühele planetaarülekande hammasratastest ja mingi käigu saavutamiseks tuleb reeglina mõnda teist hammasratast pidurdada. Joonisel 12 on planetaarülekannet võrreldud kahe hammaslati ja nende vahel paikneva hammasrattaga. Kui alumist hammaslatti hoitakse kinni ja ülemist liigutatakse (skeem 12.1), siis hammasratas nende vahel liigub kiirusega c, mis on kaks korda väiksem ülemise hammaslati liikumiskiirusest a. Pidurdades planetaarülekande päikeseratast toimib sama põhimõte ka seal. Vedav võll ühendatakse kroonrattaga, veetav võll aga satelliitide raamiga. Ülekandearv ei ole sel juhul mitte kaks nagu hammaslattide puhul, vaid sõltub ka kroon- ja päikeseratta hammaste arvust. Selline ülekandeskeem on kasutusel planetaarülekande teisel käigul (vt 3.5.5). Skeemil 12
Töösilinder on paigaldatud trumli pöörlemise suunas selliselt, et pöörliikumine tõmbab pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru. Joonis 7. Lintpidur 2.3.2 Märg mitmekettaline pidur Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Joonis 8. Märg Mitmekettaline pidur 2.3.3 Vabakäigusidur Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust
kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 sisepõlemismootori läbimurdeaeg. 1900 1920 autotööstuse rajamine. 1920 1940 kaasaegse auto kujunemine. 1940 1960 auto tehniline areng. 1960 1980 auto ohutuse areng. 1980 2000 areng ökonoomsuse suunas materjali ja energiakulu vähendamine, elektronjuhtimine. Peamised autoarengutegurid 21 sajandil: 1) Nafta ja mootorikütuse hinnatõus 2) Keskkonna saastatuse kasv ja karmistuvad saastenormid 3) Infotehnoloogia areng
Planetaarmehhanismi kasutatakse roomiktraktorite tagasildades. Planetaarmehhanismi abil vabastatakse üks roomik veoahelast, järsul pööramisel lisaks veel ka pidurdatakse. 2 külgülekanded 8 - satelliidid 3 seisupidurite trumlid 9 sisehammastega kroonhammasrattad 4 planetaarpidurite trumlid 10 päikeserattad (keskhammasrattad) 5 planetaarpidurilindid 11 - seisupidurilindid 6 peaülekande vedav hammasratas 12 võllid Pidurilintide läbirippe reguleerimiseks on karteri põhjas poldid. Reguleerimiseks keeratakse poldid lõpuni kinni ja siis 1...1,5 pööret tagasi. Planetaarpidurite reguleerimiseks keeratakse reguleerpoltidest lint lõpuni kinni ja seejärel antakse niipalju järele, et ringõnar kontrollvardal ühtiks toe tasapinnaga. Juhthoobade vabakäik peab olema 80...100 mm. Lõppülekanded.
jõuülekandearvu muutmisega. Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile
mootoril on taktiarv pöördel Tp = 2. Tööprotsess / tsükkel on mootoris kindla korra järgi toimuv ja korduv taktide summa; Tööjärjekord mootoris kindla korra järgi ja korduvalt toimuvad silindrite tööprotsessid; Silindri mahud kolvi liikumisel tekkiv ruumala. Eristatakse silindri üldmahtu ja töömahtu: *) ruumala, mis tekib kolvi liikumisel ülemisest surnud seisust alumisse, nimetatakse silindritöömahuks; *) mahtu, mis tekib silindris, kui kolb asub ülemises surnud seisus, nimetatakse põlemiskambri mahuks; *) silindri üldmaht on silindri põlemiskambri ja töömahu summa; *) mootori töömaht on kõigi silindrite töömahtude summa; Surveprotsessi lõpprõhk on füüsikaline suurus, mida saab mõõta manomeetriga ja selle ühikuks on MPa; Pöörlemissagedus on väntvõlli pöörete arv aluseks võetud ajaühikus: 1/min ja 1/s; Koormus iseloomustab ühe tsükli jooksul tehtud tööd;
• masinate massi vähendamine • kütuse erikulu vähendamine • juhtimissüsteemide automatiseerimine • ergonoomiliste näitajate parandamine • tootlikkuse suurendamine • remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine • monitooring- süsteemide laialdasem kasutamine • nn „pardakompuutrite“ kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel Universaalne masin – paljude kiireltvahetatavate tööorgantiega masin, millega saab sooritada mitmesuguseid erinevaid tehnoloogilisi operatsioone Unifitseeritud masin – masin, mille konstruktiivsed ühikud (agregaadid, koostud, detailid) on valmistatud täieliku vahetatavuse põhimõttel teatud tüüpmõõtmete ridade piires Ressurss – masinate normatiivne tööiga enne kapitaalremonti Sanitaar- hügieenilised nõuded (nt: valgustatuse tase, kabiini õhu koostis ja temperatuur, müra tase kabiinis ja masina ümbruses, vibratsiooni tase jne)
liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid Auto esi- ja tagavedrustuses kasutatakse õõtsumise summutamiseks teleskoopamortisaatoreid. Need on autodel sarnase tööpõhimõttega. Eesmised amortisaatorid paiknevad keerdvedrude sees. Tagumised võivad paikneda ka silla ja kere vahel. Amortisaatori sisemuses on silinder, selles liikuv varrega kolb ja klapid. Kolvivart ümbritseb kann, mis kaitseb silindri kaant mustuse eest. Silindris on teatud kogus vedelat õli. Auto külge kinnitub amortisaator poltide ja kummipuksidega. Amortisaatori talitluse aluseks on õli voolamisel tekkiv takistus. Kui auto vedrut kokku surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide (tavaliselt 2 tk.), millest tekib vastupanu. Liikumine on veel raskem siis, kui amortisaatorit pikemaks venitatakse. Sel
summutustegur. Mõnikord (va. spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, Monroe® pidevalt reguleeritav nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja elektrooniline vedrustus Hydragas vedrustused. Poolaktiivse vedrustuse tugevad küljed on: A) Reguleeritavus kas suurema mugavuse või parema juhitavuse poole B) Vedrustuse jäikuse valimise võimalus C) Vedrustus kohaneb automaatselt teeoludega
Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on varustatud vastukaaludega ning kinnitatakse hüdrauliliselt mutritega. Ahtripoolses otsas on õlitõrjeseib ja flants hooratta kinnitamiseks. Vööripoolsesse otsa on freesitud hammasratas, millelt saavad liikumise nukkvõll, kõrgetemperatuurilise jahutusvee pump, õhujagaja ning läbi vahehammaste õli pump. Õli juhitakse väntvõlli raamkaeladest, läbides põskede uurded ja vändad, õlitades nii vända kaelasid kui ka raami kaelasid. Vändalaagritest liigub õli kepsude sõrmlaagritesse. Raamlaagrid on õhukeseseinalised, kolmekihilised kattega laagrid, stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud antifriktsioonsulamiga.
12.rööpvarras(mitte regul.) Globoid teoga rool 1.regull polt 2.puks 3.laager 4.simmer 5.roolivõll 6.globoid tigu 7.pronkspuksid 8.rooli hoob 9.sektorväntvõll Rooli ajam: 1. autokere 2.roolihoob 3.keskvarras 4.kuulliigend 5.regull varras 6.käändhoob 7.käändmik 8.roolisammas 9. kuulsõrm,koonus 10.liudkauss 11.vedru 12.kummikate 13.kroonmutter 14.pendelhoob Mazduhhini hammaslattrool 1.rooliots 2.kinnitusvits 3.tolmukaitse 4.regull varras 5.amordipuks 6.kontramutter 7.regull mutter 8.vedru 9.tugiklots 10.tolmukaitse 11.mutter 12.tihend 13.alumine tihend 14.hammakas tugilaagriga 15.tolmukaitse 16.klamber koos puhvriga 17.tugilaager 18.roolikarp Roolivõimu pump 1.paisupaak 2. mõõtevarras 3. kolb-möödavooli klapp 4. pumba labad 5. võll 6. rihmaratas Iga laba imeb nendesse sisenditesse õli. Süvenditest väljudes suruvad labad kõrge rõhu all surve ruumi,mis on ühendatud juhtpea kõrgrõhu toruga. Kolbmöödavooluklapi ehitus: 1. kolbmöödavooluklapp 2. gaas 3
väljaspool mootorit ja töötavad rõhul 18MPa, samas kui pihusti töörõhk on kasvanud 25MPa-ni. HPI puhul reguleeritakse pritse ajastust ja silindrisse pritsitava kütuse kogust erinevate magnetklappidega. HPI mootorite iseloomulikuks jooneks on väga madal heitmete tase. Euro 3 nõuetele vastav tase on saavutatud kergesti ja piisavalt suure varuga, et ka järgmiste heitgaasinormatiivide kehtestamisel on võimalik nõutud tase saavutada. Kütusekulu mõõdik EDM 1404 VDO Kienzle uus elektrooniline diiselmootorite kütusekulu mõõdik(EDM) sobib kasutamiseks sõidukitel, kus iga säästetud kütuse liiter annab selget kokkuhoidu. EDM koosneb: *Mõõdikust, mida läbib nii mootorisse minev kütus kui ka paaki tagasivoolav kütus *Näidikust, mis paigutatakse juhi vaatevälja. Näidikul on kolm mälutasandit, kus on võimalik kogu auto töötamise ajal jälgida: ·jooksev kütusekulu ·kogu kütusekulu ·keskmist kütusekulu ·keskmist kiirust ·läbitud teepikkust ·sõidu aega
kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi mootorrataste, motorollerite ja mopeedide vastu. lõppu ja sooritada pikki huvireise. Samal ajal võib mootor - ratas olla ka spordivahendiks. Eriti populaarsed on moo- torrattad noorte hulgas. Ehkki sõidumugavuselt jääb mootorratas autost tundu-
Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel PUUDUSED: tuleohtlik töövedelik, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, madal kasutegur ASÜNKROONMOOTORID Vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. AMootor võib töötada ka generaatorina, muundades meh energiat elektrien või pidurina, mil meh ja
väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1
Neljataktiline diiselmootor koosneb mootoriplokist, mille sees on vänt ja gaasijaotusmehhanism, määrimissüsteem ja jahutussüsteemi kanalid. Mootori juurde kuuluvad veel toitesüsteem, jahutusradiaator, käivitusseade ja elektrisüsteem. Mootori töötamisel sooritab kolb mootori silindris sirgjoonelist edasitagasi liikumist, kord lähenedes väntvõllile ja kord kaugenedes sellest. Kolvi paneb silindris väntvõlli poole liikuma kütuse põlemisel tekkiv gaaside rõhujõud ja seda momenti nimetatakse töötaktiks. Kolb on kepsu kaudu ühenduses väntvõlli vändaga. Kolvi liikumine kandub edasi kepsule ja vändale ning tekib pöördemoment. Mida suurem rõhujõud mõjub kolvile ja mida pikem on väntvõlli vänt, seda suurem pöördemoment tekib
külge. Hooratas ühtlustab väntvõlli pöördeid. Hooratas on valatud malmist. Koosneb rummust, pöiast ja hammasvööst. Hooratta rumm kinnitatakse jõuvõllile ärikuga läbi elastse vulkaanühendusmuhvi. Muhv leevendab pingeid väntvõllile , mis tekivad masina ja reduktori ühendamishetkel käivitamisel ja töö ajal. Hooratta peale on tehtud hammasvöö, mis on selleks, et saaks pöörata võllipööramisseadme abil. Võllipööramisajamiks on elektrimootor. Völlipelit viiakse hambumisele hoorattaga käsitsi kangi abil. Elektrimoorot käivitatakse kohalikust puldist. Võllipööramisseadmel on tiguülekanne. 2.2.4.4 Dempfer Dempfer on Geislinger tüüpi vibratsiooni vastane dempfer. Dempferi sisemine osa on kinnitatud väntvõlli vööripoolse otsa külge ja ta leevendab väntvõlli pöörlemisest tekkinud vibratsioone. Dempferi välimine osa koosneb kerest ja külgkaantest. Sisemine osa koosneb segmentidest ja vedrudest
raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab ettenähtud kõrgeimasse ülemisse asendisse , siis lülitub pump automaatselt välja. Kui tähistada kolvi kaal tähega G ja tema liikumistee ( tõstekõrgus ) tähega H , siis
Seent saab kinnitada/paigaldada ainult seestpoolt. Madala proofiliga rehvi külje hulganiseerimine on küsitava kvaliteediga. Vahust on abi ainult väga väikese torkeaugu puhul. Kehv veoki rehv sõidab 120 tuhat km, parimad kuni 250 tuhat. Näiteks Mishelini parimad rehvid peavad vastu kuni miljon km. Mehaanilised ülekanded, nende tüübid ja kasutus autos Hammasratas/hammasülekanne kasutatakse auto juures kõige rohkem (reduktorid, käigukastid jne). Neid on kerge standardiseerida. Hammasratas ülekanded vajavad määret (ülekandeõli). Kettülekannet kasutatakse mootoris (väntvõlli pealt jahutusvõlli väntvõll käib 2 korda kiiremini kui jahutusvõll). Ketiga on hea teha pikka ülekannet, kasutatakse rohkem mootorrataste puhul. Kett töötab väiksemalt ning vajab ka määrimist. Keti vastupidavus oleneb mõõtmetest ja kasutusest (reversseeritav kett peab kindlasti vähem vastu). Tiguülekanne võimaldab suurt ülekande arvu. Annab 90o võimaluse pöörata võlli suunda.
separaator. Separaatoreid kasutatakse kütuste ja õlide puhastamiseks veest ja mehaanilistest osakestest. Separaatoreid on kahte tüüpi: purifikaator – eraldab vee klarifikaator – eraldab tahted mehaanilised osakesed Süsteemis võib kaks separaatorit tööle lülitada järiestikku, kusjuures üks võib töötada purifikaatorina ja teine klarifikaatorina. Separaatori põhiosad: tugipukk vedav elektrimootor tsentrifugaal muhv (kaitseb elektrimootorit ülekoormuse eest) horisontaalvõll trummel taldrikud trummli pidur puhastatavat kütust (õli) peale andev hammasrataspump puhast kütust (õli) ärapumpav hammasrataspump Puhastatav kütus juhitakse separaatorisse tsentraalvõlli seesoleva kütuse kanali
tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget minutis) selline nuivibraator on inimsõbralik, korraga on võimalik töötada mitme nuiaga ning raske võlli vedamine jääb ära Mehaanilised AT/AH-tüüpi vibronuiad Kerge ja portatiivne vibronuiakomplekt välksemahulisteks betoonitöödeks. Komplekti kuuluvad: * 220 V -1- 50 Hz elektrimootor * painduvad kõrid pikkusega 2, 3 või 4 m * vibronuiad läbimõõduga 29, 39, 49 või 59 mm Elektritised AQ/UF-tüüpi vibronuiad Suuremahuliste betoonitööde teostamiseks betoonitehastes ja monoliitbetoonikonstruktsioonide valmistamisel. 42 V -3- 200 Hz elektrimootor paikneb koos ekstsentrikelemendiga vibronuia sees. AQ-tiiilpi vibronuiasid valmistatakse nelja läbimõõduga: 40, 47, 55 ja 65 mm. Iga vibronui on varustatud 5 m pikkuse lõdvikuga,
R L x S S=2R Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk Q = D 2 S 60nm ( m3/h) 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Kui kolb liigub äärmisest vasakust asendist paremale ,läbib ta teekonna x, mis on funktsioon vända pöördenurgast. Avaldame x- sõltuvalt vända pöördenurgast x= f(). x = R - R cos = R ( 1 - cos ). x - kolvi tee pikkus R - vända raadius - vända pöördenurk Kolvi liikumise kiiruse saab avaldada kolvi teekonna valemist (x) võttes sellest esimese tuletise ajas t. c = dx/dt. Vända pöördenurga võib asendada vända nurkkiiruse ja aja korrutisega: = t , siis dx =d[R(1-cos t)] ;
Seade, mis moodustab juhttoime u nimetatakse kas juhtseadmeks või ka regulaatoriks. Süsteemile avaldavad mõju sisendid, mis pärinevad väljast poolt süsteemi. Nendeks sisenditeks on seadesuurus s, mis määratleb mida süsteemilt soovitakse ning häiringud nx, mis segavad süsteemi talitlust. Seega alustades kirjeldamist juhtimisobjektist ehk seadmest või protsessist, mida juhtida soovitakse, siis nagu nimigi ütleb on üks komponentidest juhitav seade, näiteks elektrimootor. Sellele seadmele mõjuvad nii juhttoimed kui ka häiringud, mille tulemusena muutub juhtimisobjekti väljund ehk protsessi tulemus. Selleks, et tulemust kontrollida, peab seda mõõtma, mistõttu kuulub juhtimisobjekti koosseisu ka mõõteaparatuur ehk sensor, millele mõjuvad sõltuvalt ehituslikest omapäradest kas juhuslikud või süsteemsed vead. Juhuslikuks veaks võib olla temperatuuri mõju, väliste väljade olemasolu vms. Süsteemsed vead on tingitud aga mõõteriista täpsusest.
· Sagedusmuunduri eeliseks on asjaolu, et teda on lihtsam ekspluatatsioonis parandada kui alalisvoolumootorit. · Transformaator töötab efektiivselt kui ta on koormatud vähemalt 35 55 % nimivõimsusest. · Transformaator töötab maksimaalse efektiivsusega kui mittekoormus ja koormuskaod on omavahel võrdsed. · Nii kaua, kui meil on elektrit, nii kaua töötavad ka elektriseadmed. · Pole vaja muretseda, et elektrimootor lõpetab töötamise millegi lõppemise puhul nagu on seda näiteks patarei. · Elektrimootorite tehnoloogia areneb pidevalt ja seega muudab inimeste elu märgatavalt lihtsamaks ja mugavamaks. Elektrimootorite puudused: · Asünkroonmootori omadused halvenevad pärast mähiste remonti need hakkavad rohkem reaktiivenergiat tarbima. · Suure kasuteguriga mootorid on kallimad kui standardmootorid ja neid on soovitav
1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.
1. ELEKTRIPAIGALDISTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Määratlused Elektripaigaldis (electrical installation) paigaldis, mis koos- neb elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, jaotami- seks ja/või kasutamiseks ettenähtud elektriseadmetest; elektripaigaldis võib sisaldada elektrienergia salvestusseadmeid (akupatareisid, konden- saatoreid vms.). (Siia kuuluvad ka ehituslikud osad nagu paigaldus-, kande-, ja piirdetarindid, seadmete alused, vundamendid). Elektripaigaldise käit (operation) (edaspidi käit) on tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmises. Käidutoimingud hõlmavad näiteks lülitamist, juhtimist kontrollimist ja hooldamist, nii elektri- kui ka mitte- elektri töid. Elektrialaisik (skilled person, qualified person) isik , kelle erialaõpe, -oskused ja kogemused võimaldavad vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Ohuteadlik isik (instructed person; trained person) isik, kes elektrialaisikute juhendamisel või
SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN Dosaator Kaante paigaldamine Pakendi haaramine Kinemaatikaskeem Doseerimismehhanism A – mootor, B – sidur, C – veerelaagrid, D – hammasülekanne, E – tiguülekanne, F – liugelaagrid, G – kolb, H – kruviülekanne. KONSTRUEERIMINE Masinate konstrueerimisel on väga raske pakkuda teatud „konstrueerimise eeskirju“ – lahendusi igale võimalikule probleemile. Suures osas atraktiivse ja kvaliteetse masina loomine sõltub konstruktori oskustest ja andekusest. Tänapäeva konstruktor peab omama ruumilist mõtlemist ja ettekujutust, valdama laialdasi teoreetilisi teadmisi ja olema ka disainer. Ehk viimane võib olla ka esmajärguline.
Ühefaasiline vahelduvvool Kolmefaasiline vahelduvvool Alalisvool L1, L2, L3 Kolmefaasilise vahelduvvoolujuhtmestiku faasijuhtmed N Vahelduvvoolujuhtmestiku neutraaljuhe PE Vahelduvvoolujuhtmestiku kaitsemaandusjuhe PEN Vahelduvvoolujuhtmestiku ühildatud neutraal- ja kaitsemaandusjuhe M Elektrimootor LM Alalisvoolumootori ergutusmähis KM Kontaktor KA Relee Q Lüliti jõuahelas (lihtlüliti, ümberlüliti jne) S Lüliti juhtimisahelas (lihtlüliti, ümberlüliti, juhtimisnupp, lõpplüliti jne) F Kaitseaparaat (sulavkaitse, kaitselüliti, maksimaalvoolurelee, bimetalltermorelee)
Kus on peatumine keelatud? Sõiduteel piiratud nähtavusega kohas. Pärisuunalisel teepoolel vahetult peale ülekäigurada. Raudteeülesõidukohal. 46. Kus оn parkimine keelatud? Aeglustus- ja kiirendusrajal. Lõikuva sõidutee äärele lähemal kui 5 m. Sõiduteel raudteeülesõidukohale lähemal, kui 50 m. 1. Kuidas toimida foori selle tule põledes? Tuleb oodata rohelise nooletule süttimist, mis võimaldab peatuseta vasakpööret. Võib sooritada pöörde vasakule. Ristmikule väljasõit on keelatud. 2. Mida teatab see märk juhile? Märk näitab soovitatavat sõidusuunda märgile järgneval sõiduteede lõikumisalal. Märk teatab kohustuslikust sõidusuunast märgile järgneval sõiduteede lõikumisalal. Märk on pöördekohast eespool. 5. Milline tegevus on õige? Möödun tagasipööret sooritavast sõidukist paremalt, sõites vajadusel teepeenrale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
