raskesti eemaldatavaid salve või aerosoole, mis raskendab põletushaava arstil hinnata. Elektriõnnetused Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa – elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed, mida küllaltki palju kasutatakse. Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel. Põhjused: Võõraste juhtmete katsumine, sõrmede pistikupesadesse panemine, välgu löök. Tunnused: Lihasevalu, põletus, teadvusekaotus, kliiniline surm, šokk lihase valu; lihase kramp; südame seiskus, hingamise lakkamine.
· lihase valu; · lihase kramp; · põletus; · teadvusekadu; · südame seiskus, hingamise lakkamine. Elektrilöök jätab kehasse sisenedes mustunud või punetavad haavad, nn voolumärgid, mis tavaliselt ei veritse. 2. Ohutusnõuded abistajale · Kannatanu päästmisel ei tohi oma eluga riskida! · Vooluringis olevat kannatanut ei või palja käega puudutada head kaitsevahendid on kummikindad ja kummijalatsid. Kuiva ilmaga on sobilikud ka kummitallaga spordijalanõud. · Metallid juhivad elektrit ja metallesemeid ei tohi inimese voolu alt vabastamiseks kasutada. · Vesi, niisked riided, -maapind, -õhk (vihmane ilm) juhivad hästi elektrit ja on ohtlikud. 3. Tegutsemisjuhised Kui kannatanu on kokkupuutes mahalangenud elektriliiniga · võta pikk elektrit mittejuhtiv ese (nt kuiv puukepp või -latt) ning liigu väikeste
saab ara tunda ühendusjuhtme pistiku järgi, millel on metallist kaitsekontaktid A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3897/Elektripaigaldised.zip/25_elektripaigaldi ste_ohutusklassid.html 7. Kuidas jagunevad pikendusjuhtmed ja mis tingimustes võib neid kasutada? V: 1. tavaline plastkestaga - juhet tohib kasutada vaid kuivas ümbruses ja selle võib ühendada tavalisse pistikupessa 2. Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on kaitsekontaktiga ja mille kest on plastist või kummist - tohib kasutada kuivas või niiskes ümbruses. Kaitsemaandatud tarviti pikendusjuhtme saab ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 3
17) Suurema osa kodutööde tegemisel abistavad inimesi mitmesugused elektrilised vahendid. Kõik on harjunud sellega, et kodudes on elekter sees, kuid kuidas see sinna jõuab, selle üle ei ole tavainimesel tarvis eriliselt pead vaevata. Kuidagi see sinna jõuab. Elektrienergia edastatakse elektrijaamast tarbijateni õhu- või kaabelliinidega ja sisejuhtmestikust koosneva elektrivõrgu abil. Tavalise kodutarbija jaoks algab oma elektrivõrk ikkagi elektrikilbist, kus asuvad kaitsmed ja kust on vajadusel võimalik voolu välja lülitada. 18) Elektrikahjustus võib avalduda kudede paikse kahjustusena (naha põletus) või elektrilöögina, mis kutsub esile raskeid muutusi kogu organismis kuni kannatanu OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED südametegevuse ja hingamise lakkamiseni. Inimesel, kes on saanud elektrilöögi võivad avalduda järgmised tunnused: lihase valu; lihase kramp; põletus; teadvusekadu;
saab ara tunda ühendusjuhtme pistiku järgi, millel on metallist kaitsekontaktid A: http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3897/Elektripaigaldised.zip/25_elektripaigaldis te_ohutusklassid.html 7 Kuidas jagunevad pikendusjuhtmed ja mis tingimustes võib neid kasutada? . V: 1. tavaline plastkestaga - juhet tohib kasutada vaid kuivas ümbruses ja selle võib ühendada tavalisse pistikupessa 2. Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on kaitsekontaktiga ja mille kest on plastist või kummist - tohib kasutada kuivas või niiskes ümbruses. Kaitsemaandatud tarviti pikendusjuhtme saab ühendada kaitsekontaktiga pistikupessa 3. c) Tihendatud pritsmekindlat kummikesta ja kaitsesoonega pikenduskaablit - saab kasutada märgades ruumides, väljas ja ka pakasega. Kaabel ühendatakse vastavasse
kogum; Liigitatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. A: https://www.riigiteataja.ee/akt/12789421 2. Millised andmed peavad olema elektriseadme andmesildil või kerel? V:Madalpingeseadmele peavad olema kantud loetavalt tootja nimi või kaubamärk. A:https://www.riigiteataja.ee/akt/12817985 3. Kuidas jagunevad elektritarvitid? V: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass A: http://www.estelekter.ee/tahistused.htm 4. Mis sisuline vahe on elektritarvitil ja paigaldisel? V: Elektritarviti tarvitab voolu, kuid elektripaigaldis on laiem mõiste: ka elektri tootmine, edastamine, jaotamine. A: http://www.e- ope
Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5 1.4. Kaitseväikepingel töötavad elektritarvitid (III klass)..................................5 1.5. Levinumate ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised.......5 2. ELEKTRITRAUMAD...........................................................................6 2.1. Välk.................................
Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puuroikaga, kusjuures vajadusel tuleb pinge all olevat krampis kätt ka tugevalt kaikaga lüüa, et haare vabastada. Elektrilöögi tunnused: elektrilöök, lihasevalu, juhtmetesse kinnijäämine, põletus, teadvusekadu, südame seiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Tegutsemisjuhised majapidamisvooluga elektilöögi korral ohvri eraldamiseks vooluringist lülita elekter välja, pistik seinakontaktist või kork välja keerata. Kui see ei ole võimalik, püüa kasutada kummikindaid või kummijalatseid. Võid astuda ka paksu ajalehe peale. Seisundi diagnoosimine
Kaitsemaandus on lülitatud inimesega paralleelselt ja seetõttu, olles palju väiksema takistusega kui inimene, läbib vool maandust, mitte inimest. Maandusseadmena võib kasutada kas spetsiaalselt maasse paigutatud elektroode või veetorustikke. Gaasi- ja keskküttetorude kasutamine ei ole lubatud. Maandatud seadmeid kontrollitakse vähemalt 1 kord aastas vaheldumisi suvel ja talvel. Voolu all olevate osade varjestamine Peale isoleeritud juhtmete kasutatakse ka lahtisi, avatud juhtmeid, mis kinnitatud isolaatoritele ainult üksikutes kohtades. Sellisel juhul peavad voolu juhtivad osad asuma kättesaamatus kõrguses (elektriliinid) või nad kaetakse plokikujulise varjestusega, katetega (elektriaparaadid, seadmed), on kappides, kastides või kasutatakse võrgukujulist varjestust (jaotusseadmete juures). Varjestust saab avada või ära võtta ainult spetsiaalse võtme või instrumendiga. Varjestus võib olla varustatud
ja või vibratsioon kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas . 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? Vastus: 3 5 minutit , mille jooksul võivad mürgised põlemisgaasid ise süttida lahvatus. 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? Vastus on: 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ? Vastused: - räägi, mis on juhtunud; - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; - ütle, kas keegi on kannatanud; - ütle oma nimi ja telefon; - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt; - jälgi häirekeskusest saadud juhiseid; - ära katkesta kõnet ilma loata; - ära lülita telefoni välja peale teate edastamist, - kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi
(alla 1000v), ohutu ala see, mis jääb kaugemale kui 5m. Mida niiskem pinnas, seda ohtlikum juhtmele lähenemine. Astudes erineva potensiaaliga rõngaste tsooni - elektrlöök jalast jalga! Ahela katkestamine: Tõsta üks jalg üles, seista või hüpata ühel jalal juhtmest eemale. Asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist hüpates kõrvuti jalgadega. Kuidas päästa: 1) võta pikk elektrit mittejuhtiv ese ning liigu väga väikeste sammudega kannatanule lähemale. 2) tõsta juhtmed kannatanult ettevaatlikult eemale 3)lohista kannatanu riietest tõmmates ohtlikust tsoonist välja. Tegutsemine kõrgepingeelektrilöögi korral. 1) Kui kõrgepingejuhe on maha langenud, on maapind 25m ulatuses pingestatud. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Helista päästeteenistusse telefonil 112. Kui elektrivool on välja lülitatud alusta vajduse korral elustamist. Välgulöögikahjustused - Meenutavad kahjustusi, mis tekivad elektrilöögi saamisel
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjus
· pistikupesi · lambipesi · vahetada kaitsmeid Enne kõikide elektritööde alustamist lülitage vool välja!!! Tavaliselt on kõige suurema ohuga ruumid köök,vannituba,saun,garaaz ja tööruumid. Vannituba ja saun:Mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samal ajal kasutada ka vett(pesumasin,föön jne)Valgustid peavad olema kupliga. Köök:Liiga palju kodumasinaid korraga kasutades ei pruugi kodune elektrisüsteem pingele vastu pidada ning seetõttu võivad juhtmed põlema süttida.Samuti von köögis ka vee oht. garaaz ja tööruumid:kasutatakse peamiselt suure elektritarbimisega tööriistu, mis seab rangemad nõuded juhtmestiku korrasoleku kohta.Samuti seal ei köeta eriti ja elektrikilp võib olla niiske ning muutuda ohtlikuks.Neis ruumides kasutatakse ka igasugu erinevaid süttivaid asju,siis võib mittekorras elektrisüsteem juhusliku sädeme tõttu põhjustada tulekahju.
tohi hoida haaknõelu, klaas- ega teisi kergesti purunevaid või teravaid esemeid. 1.17. Panna jalga madala kontsaga, mugavad jalatsid. Sellega väldid libastumist ja jalgade väsimist. 1.18. Kinnitada pikad juuksed või panna pähe peakate nii, et juuksed jääksid peakatte alla. 1.19. Tööpaik tuleb korda seada, läbikäike ei tohi ummistada. 1.20. Vaadata üle ja vajadusel korrasta töövahendid, seadmed ja töökoht. 1.21. Rikete või puuduste avastamisel tuleb neist teatada juhtkonnale. 1.22. Vahetult enne toiduainetega tegelemist pese töökohal käsi, puhasta küünealused pane kätte kummikindad. 2. TÖÖ AJAL 2.1. Töötades elektriseadmetega (elektripliit, -ahi, -mikser jms.) täita nende seadmete kasutamise juhendit. 2.1. Mittekorras elektriseade lülitada vooluvõrgust välja ja panna silt "Mitte kasutada" ja teata kohe juhatajale. 2.2. Pliidil olevaid nõusid ei tohi liigutada järsu tõmbega. 2.3
2.12. Metallnõud (katlad, potid, pannid) peavad olema terved, kindlate põhjade ja käepidemetega. 3. ENNE TÖÖD 3.1. Panna selga ettenähtud tööriietus. Tööriideid ei tohi kinnitada nõeltega, taskutes ei tohi hoida haaknõelu, klaas- ega teisi kergesti purunevaid või teravaid esemeid. 3.2. Tööpaik tuleb korda seada, läbikäike ei tohi ummistada. Tööriistad ja -vahendid tuleb üle vaadata ja veenduda nende korrasolekus. 3.3. Rikete või puuduste avastamisel tuleb neist teatada juhtkonnale. 3 4. TÖÖ AJAL 4.1. Töötades elektriseadmetega (elektripliit, -ahi, pann jms.) pead täitma nende seadmete kasutusjuhendit. 4.2. Mittekorras elektriseade lülita vooluvõrgust välja ja pane silt "Mitte kasutada" ja teata kohe töö juhile, tema äraolekul tööandjale või tema esindajale. 4.3. Raskuste tõstmisel jälgida, et see ei oleks füüsiliselt liialt koormav. Võimaluse korral tõsta raskusi kahekesi. 4.4
käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Tunnused: - Lihasevalu; - Juhtmetesse kinnijäämine; - Põletus; - Teadvusekadu; - Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: - niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit; - kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid; - kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. 8 Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega. Sammupinge tekib ka madalpinge puhul ja see on kuiva maa korral 5 m. Märja maa korral poole rohkem.
hüübimishäired, luumurrud jms. Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse või töötraumana. (8) Esmaabi: · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil. · Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad. · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit. · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama. · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega. · Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine
5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest 0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel
5 10 50 100 500 1K 5K 10K Sagedus , Hz Voolutiheduse jaotus inimese kehas sõltuvalt tekkinud elektriahela asukohast Inimese keha takistuse sõltuvus pingest 0 [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel
kaitseseadiseid. 4.9. Tööpink tuleb peatada: - elektrikatkestuse korral; - töö katkestamisel; - pingi juurest eemaldumisel (ka lühiajaliselt); - pingi puhastamisel ja määrimisel; - rikete avastamisel; - detailide paigaldamisel pingile või sealt mahavõtmisel. 4.10. Elektriseadmete rikete korral tuleb välja kutsuda elektrik, ise ei tohi rikkeid kõrvaldada. 4.11. Kõigist avariidest, õnnetusjuhtumitest tööl tuleb koheselt teatada töölõigu juhile. 4.12. Töödeldava detaili mass ja mõõtmed peavad vastama tööpingi massi andmetele. 4.13. Raskeid detaile tuleb paigaldada tööpingile kaastöötajate abiga või tõsteseadmetega. 4.14. Lõiketera tuleb õigesti paigaldada: - lõiketera peab olema fikseeritud splindipadrunis kinnitussabale selleks ettenähtud kinnitustarvikuga.; - splindipadruni kinnitustarvikud peavad olema puhtad ja korras; - kulunud või kinni kiilunud kinnitustarvikuid kasutada ei tohi;
korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Rühmakaitsmetest algavad rähmaliinid, mis viivad elektrivoolu pistikupesadeni ja elektri tarveteni (valgustiteni, kodumasinateni, elektripliidini jms.). Kui on vaja teha elektritöid, siis saab kodus voolu välja lülitada pealüliti, peakaitsmete, vastava rühmaliini kaitsme või kaitselülitiga. Elektrikilbis peavad lülitid ja kaitsmed olema tähistatud vastavate pealdistega, näiteks: pealüliti, tubade valgustus, elektripliit, garaaz jne. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Kes vastutab elektriohutuse eest? Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. Samasugune vastutuse kord kehtib ka pikemaks ajaks üüritud majas. Kontrollige see igaks
Kui autosolijad on suhtlemisvõimelised, siis on mõttekas neilt küsida, kas kõik on terved ja kas on vaja kutsuda kiirabi. Kui kellelgi midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute enda otsustada, kas nad soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte. Kui aga sulle tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata politsei välja kutsuma. Kui selgub aga, et keegi on saanud kannatada, siis tuleb õnnetusest koheselt teatada häirekeskusesse. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politseipatrulli kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki(te) ja esemete asend(id) ning muud jäljed. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal. 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda
Referaat Esmaabi andmine Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA Tallinnas, 21. sept. 2007 Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile. Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu e
järsult tekkiva pöördemomendi tõttu. Puuri kinnikiilumisel tuleb puuri pöörlemissuunda muuta. Puidu puurimisel on soovitav kasutada puidupuure (juhtkeermega varustatud otsaga). Metalli puurimisel puuri algse libisemise vältimiseks tuleb puurimistsenter kärnida. Vahetult pärast puurimist ei tohi puutuda puuri ega töödeldavat detaili (need võivad olla väga kuumad). Puuri või otsikute paigaldamisel (vahetamisel) peab trell olema välja lülitatud ja pistik pistikupesast eemaldatud. Akutrellil tuleb eemaldada aku. Kasutatavad puurid või otsikud (kruvikeerajal) tuleb kindlalt padrunisse kinnitada. Padrunivõtmega kinnitamisel tuleb kinnitada kõigist kolmest võtmeaugust. Käsitsi kinnituva kiirpadruni puhul tuleb keerata hülssi kuni otsik on tugevalt kinnitunud. Töötavat trelli ei tohi käest panna. Käivitada tuleb trell alles siis, kui ta on kindlalt käes.
Juhtmete ülekoormamine tuleneb sellest, et tänapäeval on igas kodus väga palju erinevaid elektrilisi kodumasinaid. Need majad, kus elab suurem osa Eesti elanikkonnast on ehitatud kaua aega tagasi ning hoonete elektrisüsteemi ehitamisel ei arvestatud nii suure elektri kasutamisega. Kui ühte seinakontakti on ühendatud selle jaoks liiga palju voolu tarbivaid seadmeid, siis hakkavad elektrijuhtmed kuumenema ning võivad põhjustada tulekahju. Kui majal on elektrikilpides töökorras kaitsmed, siis ei lase need juhtmetel üle kuumeneda ning lülitavad voolu välja. *Selleks, et hoiduda õnnetustest tuleb jälgida, et kodumasinad oleksid töökorras! *Kui miski läheb rikki, siis peab seda parandama elektrit tundev inimene! *Kui elektriseade süttib, siis tuleb see koheselt seinakontaktist välja tõmmata. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb elektrikilbist lülitada välja kaitsmed (või vanemates majades keerata välja korgid). Kütteseadmed
liini äärmistest kaablitest 1m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid. Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmisest kaablitest meres ja järvedes 100m kaugusel ning jõgedes 50m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal tasandid Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatuv kaitsevöönd 2m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Töö Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö nõuab elektrialaseid teadmiseid ja oskuseid. Mitte elektritöö- elektripaigaldise läheduses sooritatav töö nt ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine jms
· pika katkestusega (üle 15 s). 1.4 ELEKTRISEADMETE LIIGID JA TÄHISED Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed (sealhulgas tarvitid), liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektritarviti ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku või tarvitil oleva tähise järgi: · tavalise pistikuga elektritarvitid 0-klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga I-klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega III III-klass. Sama otstarbega elektritarvitid võivad olla erinevate ohutus- klassidega, mis määravad tarviti kasutamisvõimalused. 7 Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III-ohutusklassi tarvitid on kõige ohutumad.
LK 166 harjutus: 12)Milline nõue esitatakse ampermeetri takistuse kohta? Miks? Ampermeetri takistus RA peab olema võimalikult väike, et pingelang (delta) UA=IRA ja võimsusekadu (delta) PA=I2RA oleks temas väikesed. 15)Milline nõue esitatakse voltmeetri takistuse kohta? Miks? Voltmeetri takistus RV peab olema võimalikult suur, et tema vool IV=URV ja võimsuskadu (delta) PV=U2/RV oleks väike. 20)Millist mõju avaldab elektrimootorile pikemat aega väljas seismine? mähiste isolatsioonitakistus langeb alla 0,5 M ja mähised põlevad läbi Lk 187 Harjutus: 3)Miks valmistatakse trafo südamik elektrotehnilise terease lehtedest? Pöörisvoolude vähendamiseks kasutatakse elektrotehnilise terasest lehekesi mis on omavahel lakiga isoleeritud. 8)Mida tähendab järgmised mähiste nimetused:Primaarmähis, sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? Primaarmähi
Elektrilöögi tunnused: Lihasvalu Juhtmetesse kinnijäämine Põletused Teadvuse kadu Südameseiskus, hingamise lakkamine Elektrilöök Kindlusta oma ohutus! Lülita vool välja (võimalusel) NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist! Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas Päästeteenistuse informeerimine Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist Võimalikud vigastused elektritraumast Südamekahjustus Südamerütmihäired Müokardi isheemia, infarkt Vereringeseiskus Hingamisseiskus Põletused Lihaste ja skeleti vigastused Põletus
Narkoüledoosi korral esineb hingamisseiskus, kuid süda töötab mõnda ega veel edasi. Abivajaja nägu on sinakas, kuid pulss on olemas. Sellisel juhul tuleks kindlasti teha suult-suule kunstlikku hingamist ilma südamemassaazhita. (Aidsi ohu vältimiseks kasuta kunstliku hingamise abivahendeid. Narkomaanid on HIV riskirühm). SAGEDASEMAD ESMAABI VAJAVAD JUHTUMID VEREJOOKSU SULGEMINE Hea oleks, kui abistajal oleks käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega (HIV, B- ja C-hepatiit). Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb haavale teha surveside ja kasutada palju materjali. Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid, aga ka muud käepärased vahendid
abistaja ei tohi ohvrit ise puutuda niikaua, kuni ohver on pinge all. Sõltumata sellest, millist tüüpi on elektrivigastus (ainult juhul, kui see ei ole loomulik, näiteks pikselöögi tulemus), esimene asi mida on vaja proovida teha on allikat välja lülitada: vajutada lülitit seadel, vinnaklülitit keerata korke välja keerata või elektrijuhtmeted rikkuda. Elektriõnnetusel abistades, ei saa unustada ohutusnõudeid: juhtmeid ohvrilt eemaldada saab ainutl isoleeritud tööriistadega või mõni muu kuiva asjaga, kuid kindlasti kummikindades. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit. Inimest tuleb panna tasasele pinnale, siis kindlasti kutsuda kiirabi ja võtta järgmised meetmed: Kontrollige pulssi ja hinge, ja kui puudub, teha kunstlikku hingamist; Põletustele peaks panema köidist, kindlasti puhta ja kuiva;
juhatajale või töökeskkonnaspetsialistil. c. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist ennast ohtu seadmata isoleerivat eset (kuiv riie, nöör, puit jms.) kasutades. Elektrikäsitööriista poolt pinge alla sattunu korral tõmmata välja pistik või raiuda isoleeritud terariistaga läbi tööriista toitekaabel, kaitstes oma silmi võimaliku lühiskaare eest. d. Kuni tööõnnetuse uurimist läbiviivate töötajate kohalejõudmiseni tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise momendi olukord, kui see ei kutsu esile täiendavat ohtu. e. Tulekahju või põlengu avastanud isik on kohustatud: · rakendama abinõud inimeste ohutuse tagamiseks ning nende väljaviimiseks tulekahju
või muud selle laadset, on ta kohustatud teavitama koheselt töölõigu juhatajat. 3.2 Töö ajal Kuna koka töö on väga vastutustundilik, ei tohi mingil juhul jätta toitu omapead kuumale pliidile või ahju. Kuumad anumate ja masinatega kokku puutumisel tuleb kasutada alati pajakindad, et hoida end kuumakahjustuste eest. Kindlasti tuleb olla ka tähelepanelik, et tulist anumat või plaati ei pandaks alusele, mis ei tslu kuuma ning võib põhjustada köögis ohtliku olukorra. Juhtmed tuleb hoida veega kokku puutumast. Teravate tööriistade kasutamisel tuleb nendega ettevaatlikult ringi käia ning toiduaineid lõigata selleks ette nähtud lõikelaual. Vastasel juhul võid kahjustada muid tööpindu, ennast või mõnd kaastöötajat. Ohutuse tagamiseks on nõutud, et köögis oleks suitsuandur, tulekustuti ning tuletekk. 3.3Peale tööd Peale tööd tuleb jätta endast maha puhas töölaud, pesta kasutatud nõud ja tööriistad, panna need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
