kõrge sulamistemperatuuriga metallidest või metallist ja mittemetallist koostatud kontaktid. Metallkeraamiliste kontaktidega aparaatide puuduseks on suur hind, kuid töökindlus ja -iga on suuremad. Elektrikaar ja selle kustutamine Elektrikaar ja selle kustutamine Elektriahela lahutamisel tekib avanevate kontaktide vahel gaaslahendus. Seejuures kontaktide vahele jääv õhuvahemik ioniseerib ning hakkab juhtima voolu. Olenevalt voolutugevusest tekib huumlahendus või elektrikaar. Elektrikaare tekkimiseks vajaliku pinge ja voolu väärtused Elektrilahendus Huumlahendus esineb vooludel alla 100 mA, pingelang kontaktide vahel on 250-300 volti. (Piirkond I) Kui vool kasvab üle 500 mA, toimub üleminek kaarlahendusele, kusjuures pingelang kaarevahemikus langeb 20-30 voldini. (Piirkond II) Elektrikaart iseloomustab suhteliselt madal kontaktide vaheline pingelang 10 20 volti ja suur voolutihedus 100...1000 A/mm2. (Piirkond III) Elektrikaare temperatuur tõuseb 6000...25000 K
3. Kolmnurkühendusse; 4. Tähtühendusse; 13.Milline on õige vastus. Pingetrafo sekundaarne nimipinge on tavaliselt: 1. 5 V; 2. 220 V; 3. 380 V; 4. 100 V. 14.Milline on õige vastus. Pingetrafo: 1. Ühendatakse elektriahelasse järjestikku: 2. Sekundaarmähises on tavaliselt rohkem keerde kuiprimaarmähises; 3. Primaarmähise takistus on väga väikei; 4. Ühendatakse elektriahelasse paralleelselt mõõdetava takistusega. 15 Millist elektrikaare kustutusmeetodit ei kasutata keskpinge võimsuslülitites: 1. Elektrikaare kustutus õlis. 2. Elektrikaare kustutus elegaasis 3. Elektrikaare paljukordne katkestus 4. Elektrikaare kustutus vaakumis 16 Halvad kontaktmaterjalid on: 1. Vask 2. Hõbe 3. Alumiinium 4. Kuld 5. Räni 17 Elektrikaar on kasulik: 1. Lühistel; 2. Ahelate väljalülitamisel: 3. Pikse löökidel liinidesse. 4. Elektrikaarahjudes 18
Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Keevitaja. Kasutatud kirjandus: Malla, J.1989. Keevitaja. Valgus, lk 48. Stepanov, V. et al. 1991. Keevitaja käsiraamat
Kuidas nimetatakse seda protsessi ja tekkivat pinget? Seda protsessi nimetatakse pinge taastumiseks ja tekkivat pinget taastuvpingeks. • Kas aktiivahela väljalülitamisel tekib taastuspinge ja miks? Aktiivahela väljalülitamisel taastuvpinget ei teki, sest vool ja pinge on faasis. • Millist protsessi nimetatakse adiabaatiliseks? Adiabaatiline protsess on protsess, mis ei oma soojus-, massi- või ainevahetust teda ümbritseva keskkonnaga. • Mida on elektrikaare kustutamiseks vaja? Elektrikaare kustutamiseks on vaja, et deionisatsioon toimuks kiiremalt, kui ionisatsioon. • Mida väljendab juhi püsitemeratuur jagatuna aja konstandiga? Juhi püsitemperatuur jagatuna aja konstandiga väljendab juhi kuumenemisprotsessi kiirust. • Alalisvoolu elektrikaare kustutamiseks kasutatakse: Kitsaste pikipiludega kaarekustutuskambreid, mille seinad on valmistatud kõrge soojusjuhtivusega kuumuskindlast materjalist. • Aktiivtakistuse eesmärk:
,,Elektrimaterjalid" kokkuvõte Gaasidest kasutatakse isoleermaterjalidena enim õhkuu, lämmastikku ja elegaasi. Kõige sagedasemat kasutust leiab õhk, mis on isolaatoriks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste muude pingeseadmete osade vahel. Õhk on samal ajal ka õhklülitites ka elektrikaare kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust
Elektriohutus Elektrivigastus - vigastus, mis tekib elektrivoolu või elektrikaare mõjul.[1] Missugused on elektrivigastused [2;3] Elektri vigastused on jagatud kategooriatesse vastavalt kokkupuute koha ja kestusega ning asukoha kahjustusega. Kuid hoolimata nendele omadustele elektrilöögi puhul vajab inimene meditsiinilist konsultatsiooni ja läbivaatust.[3] On kaks peamist elektrilöögi kahjustuse tüüpi - vigastused ja löögid. Sõltuvalt sellest, kus oli saadud elektrivigastus, märgatakse järgmised tüübid:[3] Tootmisalane; Olmeline;
kaarleek päripolaarse alalisvooluga ühendatakse sula metall keevitusgaasid keevisõmblus elektrood vooluallika keevitatav detail slakk miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail Joon. 14 Käsikaarkeevitus kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese
ka vahelduvvoolu. Keevitamisel traat kaarleek päripolaarse alalisvooluga ühendatakse sula metall keevitusgaasid keevisõmblus elektrood vooluallika miinusklemmiga. keevitatav detail lakk Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Joon. 14 Käsikaarkeevitus Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele
o 2.2 Vedelikud Isolatsioonis kasutatavate vedelike ülesanne on lisaks isoleerimisele ka seadmete voolujuhitavate osade jasutamine. Vedeldielektrikuid kasutatakse ka poorsete tahteke ainete immutamiseks. Tavaliselt toimub immutamine vaakumis, mis garanteerib, et pooridesse ja tühimikesse ei jääks õhtku. Immutamine tõstab isoleermaterjali elektrilist tugevust märgatavalt. Mõnikord on vedeldielektriku ülesandeks ka elektrikaare kustutamise hõlbustamine. Kõige sagedamini kasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid. Traditsiooniliselt on neist kasutusel trafoõli, kondensaatoriõli ja kaabliõli. Trafoõli kasutamiseks ka poorsete isoleermaterjalide immutamiseks ja õlilülitites elektrikaare kustutamiseks. Trafoõli põhiomadused: Suhteline dielektriline läbitavus 2,1 ...2,3 Mahueritakistus 1010 ....1013
Question 4 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse keevitustsükli etappideks on Select one: a. eelsurve, keevituskaare süütamine, keevitamine b. keevituskaare süütamine, keevitamine, keevituse lõpetamine c. eelsurve, keevitusaeg, järelsurve Question 5 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Punktkontaktkeevituse tsüklogrammiks on: Select one: a. keevitusvoolu ja elektrikaare pinge ajagraafik b. keevitusvoolu ja keevitusaja vaheline sõltuvus c. keevitusvoolu ja kaare pinge vaheline sõltuvus d. keevitusvoolu ja survejõu ajagraafik Question 6 Correct Mark 1.0 out of 1.0 Flag question Question text Milline keevitusparameeter mõjutab kõige rohkem soojuse eraldumist punktkontaktkeevitusel? Select one: a. elektrivoolu tugevus b. elektritakistus c. keevitusaeg d. pinge e. survejõud Question 7 Correct Mark 1.0 out of 1.0
Mõned automaatkaitselülitid kasutavad mehaaniliselt salvestatud energiat, näiteks vedrusid või suruõhku, mõned katkestavad vooluahela liigvoolu enese energia abil. Väikeseid kaitselüliteid saab käsitsi sisse ja välja lülitada, suurematel võib olla vinnastamiseks kas käsiajam või ka ektrimootor, et lülitamiseks vajalikku energiat vedrudesse salvestada. Kaitselüliti kontaktid peavad vastu pidama koormusvoolule ilma ülemäära kuumenemata ja elektrikaare tekitatavale kuumusele vooluahelat katkestades. Kontaktid valmistatakse vasest, vasesulamist, hõbedasulamist või teistest materjalidest. Kontaktide kasutuskestust vähendab vooluahela katkestamise käigus toimuv erosioon. Kaitselüliti kasuliku tööea pikendamiseks võivad neil olla vahetatavad kontaktid. Kui vooluahel katkeb, tekib elektrikaar. See kaar tuleb enamasti hoida kaitselüliti korpuse sees, jahutada ja kustutada kontrollitud moel nii, et kontaktid oleks ka edaspidi võimelised
keevituksvooluks ja võrgu kõrge pinge madalaks keevituspingeks. Samuti sisaldab see kõrgepinge impulsside generaatorit, mis aitab keevituskaart süüdata. Vahelduvvoolu kasutades saame keevituskaart süüta ainule kontaktivabalt. Selleks võib anda elektroodile lühiajaline kõrgsagedusvool.(3000V, 0.4MHz) Teine moodus süütamiseks oleks vaja tekitada elektroodi ja detaili vahele ala, mis juhib elektrit(2mm detailist). Kõrge temperatuuri tõttu elektrikaare süütamisel muutub kaitsegaas siin elektrijuhiks. TIG Keevituseparameetrid Al-Mg sulam Materjali paksus 2mm Volframelektroodi d 2.4mm Gaasisuudmiku nr 11 Keevitusvool 120-140 A Keevituskiirus 0.20 m/min Gaasikulu 8 l/min Kaasaegsetel seadmetel muudetakse keevitusvoolu sagedust 30..
jäänud peale seadme välja lülitamist. Paljud meist on juba kindlasti kokku puutunud sellega kas või elektrimaterjali laboris. 11 Isikukaitsevahendid elektritöödel. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peab mõõtmisi teostav personal kasutama isikukaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest. Tehtavad tööd võivad olla pingevabad, pingealused või pingelähedased. Kõigil neil tuleb rakendada kaitsemeetmeid elektrilöögi, lühise ja elektrikaare toime eest. Töötamiseks tuleb tagada vajalik isolatsioonitase nt. isoleerkaitsevahendite vahelepaigutamisega või õhuvahemike kasutamisega. Õhuvahemike valikul tuleb arvestada ergonoomiliselt vajalikke lisakaugusi. Pingealustel töödel võivad töötajad puudutada pingestatud paljasosi või siseneda
1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte 4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid 4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega 5. Alajaama elektriskeemid 5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted 5.1.1. Üldist
korras. Mõõtmisi võivad sooritada elektrialaisikud või ohuteadlikud isikud, elektrialaisiku juhtimisel ja järelevalvel ka tavaisikud. Elektripaigaldistes tehtavatel mõõtmistel tuleb kasutada selleks sobivaid ja ohutuid mõõteriistu, mida tuleb kontrollida enne kasutamist ja vajaduse korral ka pärast kasutamist. Pingestatud paljasosade puudutamise riski korral peavad mõõtmisi tegevad isikud kasutama kaitsevahendeid ja rakendama ettevaatusmeetmeid kaitseks elektrilöögi, lühise ja elektrikaare eest. Elektripaigaldisi tuleb korraliselt kontrollida vähemalt selleks kehtestatud ajavahemike tagant. Korralise kontrolli eesmärk on avastada puudused, mis võivad takistada käitu või põhjustada ohtusid. Kui puudusi on avastatud, tuleb rakendada nõuetekohased meetmed nende kõrvaldamiseks. Töötoimingud Enne mis tahes töö alustamist tuleb see eelnevalt kavandada. Vastavalt ohutuse
Pikendatud Jahutus gaasiga Kuni 200 amprit Lühike Jahutus gaasiga Kuni 200 amprit 39 4.5. Keevituskaare süütamine TIG keevitamisel Selleks, et süüdata keevituskaart elektroodi ja detaili vahel, peab elektroodi ja detaili vaheline ala olema elektrit juhtiv. Kõrge temperatuuri tõttu elektrikaare süütamisel muutub kaitsegaas siin elektrijuhiks. 35 Elektrikaare süütamisel on olemas kaks meetodit, kus kaart süüdatakse elektroodiga metalli puudutades või metalliga kontaktivabalt. Kaare süütamine elektroodi puutega vastu metalli Sele 4.6. Elektroodi puutega kaare süütamine Koosneb järgmistest etappidest: 1. elektroodi lähendamine detailile; 2. elektroodi puude detailiga, lühise teke, kaare süttimine; 3
Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrde- ja plahvatuskeevitus). Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: käsikaarkeevitus keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) kontaktkeevitus plasmakeevitu Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaarkeevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eralduvat soojusenergiat. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad
sadade tuhandete ampriteni, temperatuur aga on mitukümmend tuhat kraadi. Kuiv välku ei kasutata kui loodusliku energiaallikat, sest välgu võimsus voltides põletaks läbi kõik seadmed. Samuti on välk etteaimamatu, sa ei tea kunagi kus ta täpselt tekib, seega oleks tema ''elektri püüdmine'' raskendatud. Kaarlahendus. Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne cm kaugusel paiknevate süsi- või metallelektroodide vahel. Kuna elektrikaare plasma on tugevalt ioniseeritud, siis tema takistus on väike. Väga suur voolutugevus saavutatakse küllalt väikesel pingel. Kaar on väga ere ning tema tempeatuur on väga kõrge. Seetõttu kasutatakse kaarlahendust võimsates valgustites (näiteks kinolampides) ning metallide sulatamiseks elektrikeevitusel. Kaarlahenduses tekib Maal plasma. Elektrilahendus Kui vooluahel katkestada, tekib lüliti või kaitseaparaadi teineteisest eemalduvate kontaktide vahel elektrilahendus
pinge/vool vektorite
vaheline nurk on teatud vahemikus. Suunamata kaitset saab kasutada kui liini maalühiskaitse säte Is>I03 ja
Is
Väsimuspurunemise oht 4. Keevisõmbluse kvaliteedikontroll on tülikas ja kallis 5. Keevitajate ja õmbluste kontrolli ja klassifikatsioon peab olema kõrge Kirjelda gaasikeevitust. Energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemissoojust Gaaskeevitamisel juhitakse hapnik ja põlevgaas balloonidest läbi gaasireduktorite ja keevitusvoolikute põletisse, kus nad segunevad ja tekitavad gaasileegi. MMA keevitus ehk elektroodkeevitus. Kaarkeevitusel kasutatakse energiaallikana elektrikaare e. kaarleegi poolt eralduvat soojusenergiat. Keevituskaare abil sulatatakse liidetavate detailide servad. Enamasti kasutatakse lisametalli sulava elektroodi näol. MIG Keevitus - Traatkeevitus inertgaasi keskkonnas MAG keevitus - Traatkeevitus aktiivgaasi keskkonnas TIG keevitus - Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Gaasikeevituse gaasid ja nende otstarve. Põlevgaasiks võib olla atsetüleen, propaan või butaan. Kõige
a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3.Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c). 4.Nurkliide – kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena (joonis 1.d). Keevitamiseks kasutatakse elektroodi, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele. Elektrood on kaetud kattega, millest moodustub sulametalli kaitsev räbukiht. Kaarkeevitusel kasutatakse elektrikaare poolt tekitatud soojusliku efekti, mille abil sulatatakse liidetavad detailid ja elektrood. Elektroodi kasutatakse vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitusseadme moodustavad: keevituse toiteallikas (keevitustrafo), elektroodihoidja, toiteallikat ja elektroodihoidjat ühendav keevitusjuhe, elektrood, kinnitusklambriga tagasivoolujuhe. 4 Keevitamisel tekkib elektroodi ja detaili vahele kõrge temperatuuriga (5000 - 7000°C) kaarleek
kvartsgeneraatorid. Piesoelektriline tantsupõrand 4.4 Gaasilised dielektrikud Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ja nende segud, nagu õhk (N-78%; O2-21%; 0,03%; H2-0,01%; Ar-0,9%) koos veeauruga. Isoleermaterjalidena leiavad kõige sagedamini kasutamist õhk, elegaas, lämmastik ja vesinik . Sageli on isoleermaterjalina kasutavatel gaasidel ka teisi funktsioone, nagu seadme või süsteemi jahutamine ja elektrikaare summutamine. Kõige sagedamini on gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks tavaliste õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade vahel. Õhk on samal ajal ka jahutavaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks. Õhu elektriline tugevus on suhteliselt väike, seepärast kujunevad kõrgepingeseadmetes voolujuhtivate osade vahekaugused suureks ja seetõttu ka õhkisolatsiooniga seadmete mõõtmed on suured.
Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel
17. Kevlarkiu apreteerimine Kevlarkiu pind on inertne enamike maatriksvaikude suhtes. Probleemi lahendamiseks on osutunud efektiivseks kaks tehnoloogiat: · Plasmatöötlus, mis vähendab küll tõmbetugevust, kuid parandab komposiitmaterjali näitajaid tervikuna. [plasma on positiivsetest ja negatiivsetest laengukandjatest ning aatomitest koosnev keskkond, milles erinimeliste laengukandjate tihedus on võrdne. Plasma tekitatakse elektrikaare või kõrgsagedusliku elektrivälja abil. Plasmatöötluse protsessid kulgevad väga kiiresti : (10-2 ...10-5 s; T<105 K)]. · Reaksioonivõimeliste NH2 rühmade tekitamine kiu pinnal eriti epoksüvaigust maatriksi puhul. 18. Molekulaarkomposiidid Molekulaarkomposiidid ehk kõrgsuutlikud materjalid on paari viimase aastakümne tehniline looming. Eesmärgiks on seatud orgaaniliste kiudude saamine, millel oleks kõrged survetugevuse näitajad. Senituntud parimatel kiududel
3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime 3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused 3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga 3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk 3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk 3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk 3.2. Sünkroonkompensaator 3.3. Kondensaatorpatarei 4. Alajaama kommutatsiooniseadmed 4.1. Võimsuslüliti 4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine 4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti 4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid 4.4. Sulavkaitse 4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 iii Rein Oidram
vajalikud füüsikalis-keemilised omadused (korrosioonikindlus, kuumuskindlus vm). Dielektrikud (isolatsioon, isolaatorid) Kasutatakse tahkeid, vedelaid ja gaasilisi. Dielektrikul peab olema: suur elektriline eritakistus, läbilöögi kindlus, vajalikud mehaanilised omadused, kindlad füüsikalis-keemilised omadused. Tahkeid dielektrikuid kasutatakse lisaks ka kinnitus- ja kaldeelementidena. Vedelaid ja gaasilisi dielektrikuid kasutatkse ka jahutus ja elektrikaare kustutuskeskkonnana. Materjalide klassifikatsioon Pooljuhid (diood, transistor, türistor jm) juhtivuse poolest asuvad juhtide ja dielektrikute vahel, juhtivus sõltub välistest teguritest (valgustugevus, temperatuur). kasutatakse räni ja germaaniumi kristelle. Magnetmaterjalid magnetpehmed ja magnetiliselt kõvad materjalid. kasutatakse raadiotehnikas, valmistatakse südamikke trafodele, kasutatakse püsimagnetitena. neid iseloomustab suhteline magnetiline läbitavus .
tööruumi, kõrge temperatuur ja sulatusprotsessi kerge juhitavus. Elektriahjudes on võimalik luua neutraalne keskond või vaakum, paremini reguleerida temperatuuri ning seega desoksüdeerimisprotsesse ja kahjulike lisandite eemaldamist. Terase elektrometallurgias kasutatakse kahte liiki sulatusseadmeid: elektrikaar- ja induktsioonahje. Elektrikaarahi on ahi, kus metallide ja teiste materjalide sulatamiseks kasutatakse elektrikaare soojust. Elektrikaar tekitatakse grafiitelektroodide ja metalltäite vahel, mis tähendab, et ahjutäite sulatamine toimub kaare otsetoimel. Elektrikaarahjudes kasutatakse kahte sulatusmeetodit: Oksüdeerimisperioodiga sulatusmeetod Oksüdeerimisperioodita sulatusmeetod Induktsioonahjudes toodetakse kõrgkvaliteetseid eriteraseid ja teiste metallide sulameid. Induktsioonahi töötab transformaatori põhimõttel, mis tähendab, et elektrienergia antakse
hooldamiseks vajaliku korra, protsetuurid ja toimingud. Risk Ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosuse ja astme kooslus. Elektriohuallikas Võimalikku traumat või tervisekahjustust põhjustav elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht Elektripaigaldisest tulenev traumarisk. Elektritrauma Inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel elektripaigaldise mingi käidutoimingu sooritamisel. Elektrialaisik Elektrialaisik on isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusid. Elektrialaisik on tavaliselt läbinud elektriohutus alase teadmiste kontrolli. Ohuteadlik isik Isik, kes on elektrialaisikute sellekohasel juhendamisel õpetatud vältima elektrist tulenevaid ohtusid. Tava isik
Kui paigalseisva rootori korral (s=1) on staatorivool 5.....7 korda suurem nimivoolust, siis 17. Keevitus trafod. Elekterkeevitusseadmete toiteks kasutatakse ühefaasilisi pingemadaldustrafosid, mis libistustel s>1 suureneb staatorvool veelgi, kusjuures pidurdav moment väheneb. Faasirootoriga as.mootori muudavad 220 või 380 V võrgupinge elektrikaare toitmiseks vajalikuks 60-70 V pingeks. Toiteallikate kohta, korral saab voolu vähendada ja pidurdavat momenti suurendada rootoriahelasse lisatakistite lülitamise teel. mille hulka kuuluvad ka tavalised jõutrafod, on üldine nõue, et muutuva koormusvoolu puhul nad annaks
kehast voolu juhtiva koe kaudu. Põletus on elektrienergia soojusenergiaks ülemineku tulemus. 2) Elektrimärgid - hallid või helekollased laigud, kriimustused, haavad, verevalumid, villid naha pinnal - näitavad voolu mõju ja reeglina valutud, paranevad kiiresti. 3) Naha metalliseerumine - väga väikeste kaarleegis (näiteks lühisest) tekkinud metallitükikeste sattumine naha alla. Kaasneb põletus kuumast metallist. 4) Elektroftalmia - silmade kahjustus tugevast elektrikaare UV ja IP kiirgusest, mis lainepikkuselt ja energialt erinevad oluliselt looduslikust nähtavast valgusest. Võimalik metalli tükikeste sattumine silma. Kaitseks prillid nii UV kiirguse kui sulanud metalli vastu. 5) Mehaanilised kahjustused – krampidest naha, veresoonte, närvikuidude rebendid, liigeste traumad, isegi luumurrud ja kukkumised (ka teadvuse kaotusest), millede tagajärjeks vigastused, luumurrud, veresoonte rebendid jne. RASKED TRAUMAD. 34
Kui formiirgaasis on vesinikku 10% ulatuses, siis tuleb see kõrvale juhtida ja 11 panna põlema nii, et ei tekitaks tulekahju. Keevituskaare süütamine metalli puutega. Selleks, et volframelektroodi otsa ja detaili vahel süttiks keevituskaar, peab nendevaheline ala muutuma elektrijuhiks. Kõrge temperatuuri abil muutub kaitsegaas elektroodi süütamisel elektrijuhiks. TIG keevitamisel on elektrikaare süütamiseks kaitsegaasi keskkonnas kaks moodust: eleltroodi puutega vastu detaili ja kontaktivaba süütamine. Puutega süüde. Detailil puutega süütamisel võib keevitusvanni Lähendamine Süütamine Keevituskaar sattuda elektroodi tükikesi, samuti puruneb või sulab eletroodi ots ja selle tulemusel põleb keevituskaar ebastabiilselt. Kui kaare süütamine toimub abiplaadil, mis on vasest, saame vältida osakeste sattumist keevitusvanni.
elektripaigaldise talitluses hoidmiseks, lülitamiseks, juhtimiseks, kontrollimiseks ja hooldamiseks vajaliku korra protseduurid ja toimingud. Risk- ohu või ohtude olukorras viibiva inimese võimaliku trauma või tervisekahjustuse tõenäosus. Elektriohuallikas võimaliku traumat või tervisekahjustust põhjustab elektripaigaldisest tulenev elektriline faktor. Elektrioht- elektripaigaldisest tulenev trauma risk. Elektritaruma- inimese surm või kehavigastus elektrilöögi, elektripõletuse, elektrikaare, elektrist tingitud tulekahju või plahvatuse tagajärjel, elektripaigaldise mingi käidu toimingu sooritamisel. Personal, töökorraldamine Elektrialaisik- isik, kellel on küllaldane haridus, teadmised ja kogemused, et võimaldada tal analüüsida riske ja vältida elektrist tulenevaid ohtusi. Ohuteadlik isik- isik, kes on elektrialaisikute sellekohase juhendamisel õpetatud vältima elektist tulenevaid ohtusid. Tavaisik- isik, kes ei kuulu elektriala isikute ega ohuteadlike isikute hulka.
kaarleek "massijuhtme" kinnitust. Tagasivoolujuhe kinnitatakse keevituslaua või keevitatava detaili külge keevituskoha lähedale. Kui Joon. 17 Tagasivoolujuhtme kinnituskoha alalisvooluga keevitades on mõju kaarleegi kõrvalekaldumisele tagasivoolujuhe kinnitatud keevituskohast kaugele, põhjustab see elektrikaare kõrvalekallet e. magnettuult (Joon.17). Keevitusvoolu valik Keevitusvool valitakse vastavalt elektroodi margile ja läbimõõdule ning pidades silmas õmbluse asendit ruumis, liite liiki, keevitatava metalli paksust ja keemilist koostist. Täpset keevitusvoolu tugevust, mis sobiks igas olukorras, pole võimalik anda. Ligikaudsed keevitusvoolu suurused on antud tabelis. Elektroodi Ø mm 1,6 2 2,5 3 3,25 4
keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaruude ning kaitsegaasise, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Keevitamisel päripolaarse alalisvooluga ühendatakse elektrood vooluallika miinusklemmiga. Päripolaarne alalisvool tagab väga püsiva elektrikaare ja keevitatav detail kuumeneb rohkem kui elektrood. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel ühendatakse elektrood vooluallika plussklemmiga. Vastupolaarse alalisvooluga keevitamisel on elektrikaar ebapüsivam kuid keevitatav detail kuumeneb vähem kui elektrood vastupidiselt päripolaarse alalisvooluga keevitamisele. Seega vastupolaarset alalisvoolu tuleks eelistada õhukese lehtmetalli keevitamisel. Samuti on see oluline
· Komposiitisolaatorid klaasplastist südamik, kaetud polümeerkihiga · Rippisolaatorid taldrikisolaatoritest kett 39. Millised on alajaama põhiosad? Millist tüüpi alajaamu tead? · Alajaamad koosnevad enamasti trafost ja kahest jaotlast: · ülempingejaotla · trafo · alampingejaotla · kompleksalajaam, postalajaam, 40. Mis on alajaamas lülitite ülesanne ning millised lüliteid tead? · Eesmärgiks elektrikaare kustutamine kaare jahutamise, deformeerimise või kaarevahemiku deioniseerimisega · Lahklülitid, koormuslülitid, võimsuslülitid 41. Mille poolest erinevad lahklülitid ja võimsuslülititest? Nimeta mõni võimsuslüliti tüüp. · Lahklülitid käsiajamiga lülitid kaitselahutusvahemiku loomiseks ahelas; on võimelised lülitama sisse ja välja vaid vooluta ahelaid. · Võimsuslülitid ahela väljalülitamiseks kõigi võimalike voolude korras,varustatud
elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. 2.4.3. Tähtsamad keevitusmeetodid Tänapäeval elektroodkeevituse osatähtsus vähe- Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on neb, olles 20...25%. enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaar- Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide keevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eraldu- teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al-sula- vat soojusenergiat. Kaarkeevitamine on keevitus- mite keevitamiseks. Elektroodkeevitamine sobib meetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm. Selle meetodi sulatatakse liidetavate detailide servad ja vajadusel eelis on kasutatavus kõikides keskkonnatingimus- samuti lisametall
koostisega, selgub et etüünis on protsentuaalselt rohkem süsinikku. Osa süsinikku eraldub seega tahmana: 2HC CH + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Küllaldasel õhu või hapniku olemasolul toimub täielik põlemine: 2HC CH + 5O2 4CO2 + 2H2O III SAAMINE 1) Laboratoorselt ja tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2 + 2H2O HC CH + Ca(OH)2 2) Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks. 1500-1600°C 2CH4 HC CH + 3H2 3) Metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille arvel temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb aga selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE Etüünist toodetakse vinüülkloriidi etanaali ja õlikindlaid kautsukeid (kloropreenkautsk) ning teda kasutatakse metallide kuumutamisel.
koostisega, selgub et etüünis on protsentuaalselt rohkem süsinikku. Osa süsinikku eraldub seega tahmana: 2HC CH + 3O2 2CO2 + 2H2O + 2C Küllaldasel õhu või hapniku olemasolul toimub täielik põlemine: 2HC CH + 5O2 4CO2 + 2H2O III SAAMINE 1) Laboratoorselt ja tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2 + 2H2O HC CH + Ca(OH)2 2) Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks. 1500-1600°C Created by Riho Rosin 18 13666324649407.doc.doc 2CH4 HC CH + 3H2 3) Metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille arvel temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb aga selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks. 2CH4 HC CH + 3H2 IV KASUTAMINE
Puhtad dielektrikud ei sisalda vabu laengukandjaid ja ei oma juhtivust. Reaalsed dielektrikud sisaldavad alati lisandeid, mis tekitavad teatava juhtivuse. Kõrgematel temperatuuridel tekib ioonjuhtivus. Vahelduvas elektriväljas tekib dielektrikus polarisatsioonivool, mis on seotud laengute nihkumisega ühes suunas ja teises suunas. Küllalt suure pinge juures kaotab dielektrik oma isoleerivad omadused, toimub elektriline läbilöök sädeme või elektrikaare kujul – läbilöögipinge U1. Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus – mittepolaarne. Läbilöögipinge peab olema võimalikult suur. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja vähepolaarsetel: polüetüleenil, polüstüroolil ja teflonil
ioniseerimisel. Elektriväljas need ioonid kiirendatakse. Kui ioonide liikumiskiirus ja vastav kineetiline energia saavad küllaldaseks, et põrkumisel neutraalsete molekulidega viimaseid ioniseerida, tekibki löökionisatsioon. Ioonide hulk kasvab laviinitaoliselt, vastavalt kasvab ka õhu juhtivus ja tekibki läbilöök, mis väljendub sädeme või (pingeallika küllaldase võimsuse korral) elektrikaare kujul. Õhu elektriline tugevus ühtlase elektrivälja korral elektroodide vahekaugusel 1 cm on 3,2 kV/mm. Tahketes dielektrikutes toimub läbilöök samasuguse mehhanismi järgi. Seda nimetatakse siis elektriliseks läbilöögiks või laviinläbilöögiks. See toimub aga tunduvalt suuremate väljatugevuste juures, kuna laengukandjate vaba tee pikkus tahkes aines on tunduvalt lühem. Seetõttu on tahkete dielektrikute elektriline
elektropositiivsed. keemiliste elementide tähistusviisi tähtsümbolitega, mis sobis ka ainete valemite j keemiliste reaktsioonide kirjapanekuks Volta: tõestas, et elekter tekib erinevate metallide kontakti tõttu, mitte organismide sees.Konstrueeris1800. a. esimese keemilise vooluallika nn. Volta samba. Leiutas seadme, millega sai efektiivselt koguda staatilist elektrit elektrofoor Davy: oletas, et soojus on liikumise vorm, sai esimesena elektrikaare, sai sulatatud soolade elektrolüüsil naatruiumi, kaaliumi, magneesiumi, strontsiomi, baariumi, kaltsiumi, tõestas, et Cl, I on elemendid. Tõestas et Cl toetab analoogselt O2-ga põlemist, näitad, et Hcl ei sisalda o2 ja oletas, et happelisus tuleb vesinikusisaldusest. Üks esimesi, kes täheldas katalüsaatori kiirendavat mõju reaktsioonidele Faraday:formuleeris elektrolüüsiseadused:1) elektroodil eralduva aine mass on
Saagis kõrgemale kõrgetel temperatuuridel! on94-95%.SEGU (NH3 + ÕHK) ON PLAHVATUSOHTLIK 20 cm-ne toru on perforeeritud kahel erineval kõrgusel, 4)Lämmastiku tööstus NH3 üks ülal ja teine allpool tihendusrõngast. 1) Elektrikaare meetod (60 000 kWh/t): N2+ O2 = 2NO KONTS. PIIRIDES 15-29 mahu% NH3. II astme reaktsioon: Töö käik: H = 179,2 kJ 3000-4000 See on kõige aeglasem kõigist reaktsioonidest ! 2 NO + O2 1)kuum vesi temp. 160 °C juhitakse alla 10 cm ja 20 2) Tsüaanamiid-meetod (12 000 kWh/t): CaC2 + N2 = 2NO2 H.
Enamkasutatavad keevitusviisid on: Elektroodi süütamine Kui kaar on süttinud, tõstke elektroodihoidik aeglaselt tavalisele keevituskaugusele. Kaare paremaks süütamiseks toidetakse kaart keevitusvoolust tugevama algvooluga (Hot-Start). Elektrood sulab ja sadestub tilkadena keevitatavale esemele ja elektroodi väliskate hakkab kuluma ning eraldama keevituseks vajalikku kaitsegaasi. Eralduvad tilgad võivad tekitada elektroodi ja keevisvanni vahele lühise. Elektrikaare voolavuse soodustamiseks toidetakse kaart momentaanselt kasvava keevitusvooluga (Arc-Force), mis takistab keevituskaare kustumist. Elektroodi kinnikeevitumisel detaili külge on võimalik rakendada funktsiooni, mis peale teatud lühistamisaega katkestab seadme toite. See võimaldab eemaldada elektrood ilma seda kahjustamata. Kattega elektroodide kasutamisel peab keevisõmbluselt räbu eemaldama pärast iga keevitusläbimit. 1. Elektroodkeevitus e. käsikaark IONISATSIOONI parandavad ained
Peenestusmeetod Peenestusmeetodi eesmärk on vähendada l ehk teha suuremad osakesed väiksemaks. Seeläbi kasvab eripind ja pinnaenergia . Energia kasvab, seega peame tegema tööd. Tuleb sealjuures saavutada selline tasakaal, et osakesed taas kokku ei läheks. Peenestusmeetodil kasutatakse erinevaid meetodeid peenestamiseks. · Mehaaniline meetod kasutab mehaanilist tööd dispergeerimiseks n. kuulveski (tahke), kolloidveski ning ultraheli (vedel ja tahke) · Elektrikaare meetod ülitugev elektrivool elektroodide vahel aurustab aine, mis seejärel kondenseerub väikeste osakestena · Peptisatsioon nähtus, kus sademele lisatakse pärast sadestumist elektrolüüti ning segatakse ja moodustub kolloid. Selle tekkimise aluseks on osakese pinnal elektrilise kaksikkihi tekkimine, mis stabiliseerib väikest osakest (sadestunud kujul ei ole) Selleks, et pärast peenestamist osakesed kokku ei läheks, kasutatakse surfaktante
Alküünid Süsivesinikud, mille molekulides esineb süsinike vahel kolmiksidemeid (so -side + 2 )- sidet). Kolmiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad kõik ühel sirgel. Kolmiksidet andvat süsinikku nimetatakse lineaarseks. Alküünide molekulvalemite üldkuju on CnH2n-2. Küllastamata ühendid. Saamine Laboratoorselt ja ka tööstuslikult toodetakse etüüni kaltsiumkarbiidist vee toimel: CaC2+2H2OHCCH+Ca(OH)2 Elektrokrakkimisel juhitakse metaanivool läbi elektrikaare, metaan laguneb termiliselt etüüniks ja vesinikuks: 2CH4HC CH+3H2 Väga perspektiivne on metaani oksüdeeriv krakkimine. Osa metaani põletatakse, mille tõttu temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks. 2CH4HCCH+3H2 Omadused Keemilised omadused Kolmiksideme olemasolu tõttu on etüünile eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Viimased toimuvad kahes astmes. Liites ühe molekuli vesiniku või halogeeni, katkeb üks
Reaalsed dielektrikud sisaldavad alati lisandeid, mis tekitavad teatud juhtivuse. Kõrgematel temperatuuridel on võimelised liikuma ka dielektriku ioonid (kui ta on ioonilise ehitusega) ja tekib ioonjuhtivus. Vahelduvas elektriväljas tekib dielektrikus polarisatsioonivool, mis on seotud laengute nihkumine ühes suunas ja teises suunas. Küllalt suure pinge juures kaotab dielektrik oma isoleerivad omadused ja toimub elektriline Joonis 9-20 läbilöök sädeme või elektrikaare kujul. Vastavat pinget nimetatakse läbilöögipingeks. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel läbilöögipinge, mis peab olema võimalikult suur. 9.7.2 Dielektrikute kasutamine Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Polümeeridest on paremad
Reaalsed dielektrikud sisaldavad alati lisandeid, mis tekitavad teatud juhtivuse. Kõrgematel temperatuuridel on võimelised liikuma ka dielektriku ioonid (kui ta on ioonilise ehitusega) ja tekib ioonjuhtivus. Vahelduvas elektriväljas tekib dielektrikus polarisatsioonivool, mis on seotud laengute nihkumine ühes suunas ja teises suunas. Küllalt suure pinge juures kaotab dielektrik oma isoleerivad omadused ja toimub elektriline Joonis 9-20 läbilöök sädeme või elektrikaare kujul. Vastavat pinget nimetatakse läbilöögipingeks. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel läbilöögipinge, mis peab olema võimalikult suur. 9.7.2 Dielektrikute kasutamine Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Polümeeridest on paremad
ühendatakse näiteks elektromagneti mähisel vooluring või mõni teine juhtimisahel. Kontaktori väljalülitamiseks tuleb katkestada elektromagneti mähise vooluring. Ankur langeb nüüd koos ankruplaadiga oma massi tõttu algasendisse vastu piirajat. Samaargselt avanevad kontaktori pea- ning blokeerkontaktid. (Asbottsemendist) kaarekustutites on vasest ribistik, mis kustutab peakontaktidevahelise koormusvoolu poolt tekitatud elektrikaare. Kontaktorkäiviti (magnetkäiviti) on distantsjuhtimisaparaat,milles on peale kontaktori ka termorelee ja blokeerkontaktid. Kontaktorkäiviteid 22 kasutatakse elektrimootorite ja teiste voolutarbijate käivitamiseks, seiska- miseks ja kaitsmiseks. Käivitid on tavalised või reversiivsed. Reversiivkäiviteid kasuta- takse näiteks juhul kui on vaja muuta tehnoloogilise seadmega ühenda- tud mootori pöörete suunda.
Reaalsed dielektrikud sisaldavad alati lisandeid, mis tekitavad teatud juhtivuse. Kõrgematel temperatuuridel on võimelised liikuma ka dielektriku ioonid (kui ta on ioonilise ehitusega) ja tekib ioonjuhtivus. Vahelduvas elektriväljas tekib dielektrikus polarisatsioonivool, mis on seotud laengute nihkumine ühes suunas ja teises suunas. Küllalt suure pinge juures kaotab dielektrik oma isoleerivad omadused ja toimub elektriline läbilöök sädeme või elektrikaare kujul. Vastavat pinget nimetatakse läbilöögipingeks Ul. 9.7.2 Dielektrikute kasutamine Dielektrikuid kasutatakse elektriisolatsioonimaterjalidena ja kondensaatorite dielektrikuna. Isolatsioonimaterjalil peab olema võimalikult suur eritakistus ja väike dielektriline läbitavus st ta peab olema mittepolaarne. Peale selle on oluline veel läbilöögipinge Ul, mis peab olema võimalikult suur. Polümeeridest on paremad elektriisolatsiooniomadused mittepolaarsetel ja
Elastomeeter jätkudega, kus elastses plastikhülsis on kiusuurune auk. V kanali võib moodustada eriliste plastikosadega või õhukese metal või klaaspulkadega. Vastamisi suunatud kiud lukustatakse paigale mehhaanilise pressiga või liimides. Üldine ja kindlam viis jätkamiseks on kiudude keevitamine teineteise külge vastavate jätkamismasinatega. Keevitamine. Keevitamine on enamlevinud ja kindlam jätkamisviis. Enne keevitust vastandatakse kiud vastamisi ja sulatatakse ühte elektrikaare abil. Tavaliselt liidetakse üks kiud korraga. Lokaalvõrgukaablites on palju kiude. Selleks on arendatud keevitamisaparatuure, millega saab samaaegselt jätkata 1-12 46 kiudu korraga. Kaasaegsed keevitusaparadid teevad lihttüüpkiududele vastandamise ja keevituse automaatselt. Kui kiudude koorimine, puhastus ja lõikus on tehtud hoolikalt, õnnestub jätk enamasti esimesel katsel
annaabi.ee 
