August Gailit "Viimne romantik" (1)

August Gailit
„Viimne romantik “
August Gailiti novell „viimne romantik“ jutustab talus elavast kukest (Kerill- Kerkerill ), kes oli kõige uhkem ja ilusam loom selles talus, kõik austasid ning mõned ka kartsid teda, kuid tal oli hea elu, täis rikkust ja hoolivust kuni päevani, mil tuli sõda ning hakkasid rasked ajad, peremees lahkus ning loomad jääid maha. Kadus see ideaalne rahulik elu, mis asendus räuskavate, rahu häirivate, jooksvate lastega, loomadele ei jätkunud enam süüa ning ka kõik loomad muutusid, nad ei olnud enam rahulikult koos vaid igaüks jooksis ise suunas ringi ning oldi närvilised. Ühel päeval toodi aga uus noor kana , kes hakkas meeldima Kerill-Kerkerillile, kuid see kana oli noor ning ripsutas tiiba ainult noorjõnglasega. Kerill-Kerkerill üritas talle küll seletada, kui edevad, rumalad ja ideaalideta on kõik maatõugu kanad laudas, kuid kui kana teda kuulda ei võtnud siis mõistis ta, et too on kõigest edev, rumal ja langenud. Kukk unistas lennust lõunasse, kuna arvas, et seal ehk on parem elu, ning lendas männi otsa, tahtes kaugemale lennata , aga kukkus alla nagu kivi, mis peale haned, kanad ja kuked hakkasid teda pilkama . Tekkis tüli ühe teise kuke (Kurluki) ja KerillKerkerilli vahel. Algas äge võitlus, kus Kerill-Kerkerill tappis Kurluki, saades suure kiituse osaliseks. Kuid üsna kohe pärast võitlust suri ta ka ise saadud haavadesse, ning pärast surma tõusis ta lendu.
Arvan, et Gailit püüdis selle teosega viidata inimeste loomastumisele, sellele, kuidas meil on alati kiire, tihti peale me ei mõtle ning arvame et ka pisike erinevus teistest on mingisugune väärastumine nin väärastunud mõtlemine.
Kodulindude all võib mõelda näiteks inimesi, nende uhkust, üleolekut, madalaid
kirgi. Kukk Kerill-Kerkerill on individualist, uhke, end imetlev haritlane, kes suhtub
endast madalamatesse üleolekuga. (Ja saab ka vastava palga.) Teised tegelased
esindavad justkui rumalat massi, karja, kes on kõik ühe vastu, käituvad julmalt ja labaselt.
Kerill-Kerkerill siiski näeb valgust, mis sest, et pärast surma.
Selle loo sõnum on justkui, et üksinda ei suuda võidelda massi vastu,
romantiku elu ei ole kerge ning, et romantilised ja eluvõõrad illusioonid on kerged purunema
igapäevases maailmas.