Keiserpingviin (1)

Keiserpingviin
Keiserpingviin on meie planeedil elava 17 pingviiniliigi seas kõige suurem. Nii nagu kõikidel pingviinidel, on ka keiserpingviini sulestik mustvalge ning jääb mulje nagu, kannaks ta frakki! Keiserpingviini on kerge teistest liikidest eristada kõrvade juures, kaela alapoole ja nokal olevate erkkollaste laikude jägi. Pingviine näeb sageli seismas tihedalt üksteise vastu surutuna, et paremini taluda Antarktika talves valitsevat erakordset külma (-50 C !). Erinevalt Artikapiirkonnas elavast algist ei saa pingviin lennata, kuid on esmaklassiline ujuja ! Ta võib sukelduda enam kui 250 ( mõningail andeml 500)m sügavusse ja jääda vee alla kuni 18 minutiks, et kaulu püüda. Vee all saaki jälitades kasutab ta tiibu nagu loibi ning on võimeline vee all ujudes sööma.
Pildil on Kuningpingviinid .
Leviala ja Elupaik:Keiserpingviin elab Antarktika rannikul ja sellega piirnevates meredes. Koos adeelia pingviiniga, kes on temast 3 korda väiksem, on keiserpingviin ainuke , kes pesitseb Antarktikas.
Klassifikatsioon : Selts:pingviinilised sugukond: pingviinlased
Pikkus ja Kaal: Ta on keskmiselt 1,2m pikk ja kaalub 20-40 kg.
Eluiga: Keiserpingviin elab umbes 20 aastat.
Sigimine: Suguküpsus:3-6 aasta vanuselt.
Paaritumine :Märts-Detsember.
Kurn:1 valge muna.
Haudeaeg: Isalind haub muna 2 kuud, hoides seda jalgade vahel ja kattes külma eest nahavoldiga. Koorunud poega hoiavad mõlemad vanalinnud.Poeg saab iseseisvaks 2-3 kuu vanuselt
Eluviis:Toitumine:ta sööb kalu, kalmaare ja koorikloomi
Vaenlased(ja ohud):Keiserpingviinil on vähevaenlasi, üks nendest on merileopard, kuid pingviin jõuab tema eest vaevata põgenema.
Seltsingulisus: Ta elab jääpangal tuhandetest isenditestkoosnevas koloonias;kui pojad on koorunud, kogutakse nad peagi kokku "lastesõime", kus neid valvavad müned vanalinnud.
Ränne: Sigimisaja alguses (märtsi lõpus) tulevad keiserpingviinid merest välja ning läbivad paarituskohta jõudmiseks jääpangal sadu kilomeetreid.Suvel(lõunapoolkeral jaanuaris- veebruaris ) rändavad nad mere poole toituma.
Kaitse: Kuigi arvukus on praegu üle 150 000 paari, ähvardab pingviine intensiivne kalapüügi jätkumise korral toidupuudus.
Muu: Hüpe: Veest väljudes teeb pingviin üle 2m kõrguse hüppe.
Häälitsus: Paaritusajal toob isalind kuuldavale tugevaid omapäraseid häälitsusi; täiskasvanud pingviini hüüd meenutab autosignaali, poja oma katkendlikku vilet. Poer ja vanemad tunnevad üksteist ära hääle järgi.
Lend:Ta on lennuvõimetu.
KASUTATUD KIRJANDUS:Loodmade Atlas .