-----------
LINUS PAULINGReferaat
keemias
Autor:
------------
Klass:
---
Juhendaja :
------------
----------
2014
Sisukord
Linus Carl Paulingust 2
Elulugu 3
Tunnustused 4
Kasutatud materjalid 5
Linus Carl Paulingust
Linus
Carl Pauling sündis 28. veebruar 1901 ja suri 19. august 1994. Ta
oli USA’st pärit
keemik . Paulingut on nimetatud 20.sajandi
tähtsaimaks keemikuks. Linus tegeles põhiliselt bio- ja
kvantkeemiaga. Lisaks huvitas teda ka
meditsiin , kristallograafia ja
molekulaarbioloogia .
Linus
Pauling nägi suurt vaeva kristalli- ja valgustruktuuri
kindlakstegemisega. Tänu sellele teatakse teda, kui ühte
molekulaarbioloogia rajajaks. Tema eestvedamisel alustati ka keemias
kvantmehhaanika rakendamist.
Tema
teooriad ortomolekulaarse meditsiini kohta olid tugevas
vastuolus tolleaegse traditsioonilise meditsiiniga. Uuringute põhjal
propageeris ta nii C-vitamiini, kui ka paljude teiste toitainete
manustamise suurendamist.
Linus
Pauling oli samuti ka üks esimestest keemikutest, kes pooldas
ülemaailmset rahu ja soovis globaalsete julgeolekuriskide
maandamist. Loomuliku sammuna ühines ta Pugwashi konverentsidega,
kuhu olid kogunenud teadlased ja ka teised avaliku elu tegelased,
kelle töö eesmärgiks oli kahandada sõjaliste konfliktide ohtu.
Elulugu
Linus
Pauling sündis 28. veebruar 1901 Portlandis. Ta omandas bakalauruse-
kui ka
doktorikraadi ning tänu stipendiumitele sai ta võimaluse
õppida ka Kopenhaagenis, Münchenis ja Zürichis. Alates 1927.
aastast oli ta
California Tehnikainstituudi liige ning mitmete
teadusalade
professor . Tema silmapaistvamateks ametikohtadeks oli
California ülikooli ja ka Stanfordi ülikooli professori amet.
Kuni
kolmekümnenda eluaastani huvitas teda väga füüsikaline keemia.
1939 avaldas ta oma üle kümne aasta kestnud uurimustööde
tulemused ning sai tänu sellele Nobeli preemia, milles tõsteti
esile tema saavutusi keemiliste sidemete kohta.
1950.
ehitas ta oma esimese tulemustega valgumolekuli mudeli. See on üks
suurimaid avastusi, mis mõjutab arusaama
elavast rakust.
Tema
üks viimastest toitainete uuringutest esindab väidet, et
nohu saab
vältida peaaegu täielikult süües piisavalt palju askorbiinhapet.
Tuumapommide
kasutuselevõtt Teise Maailmasõja lõpul muutis Paulingu
meelt ning
ta hakkas uurima pahaloomulist mõju, mida tekitasid tuumapommid
inimese molekulaarses struktuuris. Tema uurimise käigus avastas ta
tuumapommide tagajärjel kaasasündinud väärarengu tõenäosuse,
seega protesteeris ta vesinikpommide vastu ning töötas kaasa
tuumarelvade leviku ennetamisele.
Kuuekümnendatel
keskendus ta peamiselt ülemaailmse rahu ja sõjavastasuse
propageerimisega. 1958 avaldas ta raamatu ,,No More War!’’,
milles on ta
radikaalselt vesinikpommide katsetamise vastu.
Tunnustused
1936
Ameerika Filosoofiaseltsi liige
1954
Nobeli keemiaauhind
1962
Nobeli rahupreemia (ainus inimene, kes on võitnud Nobeli
auhinna ilma kaaslaureaadita)
Kasutatud materjalid
http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1962/pauling-bio.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linus_Pauling http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pauling_linus
Kõik kommentaarid