Mida saan mina teha Eesti jaoks (0)

Mida saan mina teha Eesti heaks?
Mida saab üks inimiene teha Eest jaoks? Kõigepealt, tuleks alustada oma igapäevastest harjumustest, mõelda mis on õige ning mida paremini teha, et Eestis elamine oleks võimalikult hea. Arvestada teiste inimestega ning luua selline keskkond, kus kõigil oleks parem elada. Eesti tulevik sõltub ennekõike Eesti oma rahva tegudest, kultuuri hoidmisest ning edasi kandmisest, seega eelkõige noortest . Ajalooski on teada, et noored on suutelised läbi viima suuri muutusi.
Ennekõike tuleks käsile võtta oma käitumine ja harjumused. Prügi mite maha visata , selle jaoks on prügikastid. Võimalikult palju prügi viia ümertöötlemisse. Taaskasutusse viimine on loodussõbralikum kui nullist toota, hoiab kokku ressurside pealt ning kindlasti kasulikum ka riigi keskkonna ning kassa jaoks. Inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama prügiga kaasnevatel probleemidele. Mida rohkme töödeldakse prügi, seda väiksemad on prügimäed. Seega, seda väiksem on saaste.
Elektrit tuleks kasutada säästlikult, toast lahkudes ikka tuli ära lasta. Kuigi ühe elektripirni põlemine ei suurenda erisiliselt elektriarved, on see ikka elekter, mis kulub. Eestis saadakse suurem osa elektrienergiat põlevkivist ning on teade, et kunagi saavad ka selle maavara varud Eesti pinnalt otsa ning tuleb leida uus moodus elektri saamiseks. Mida säästlikumalt kasutada elektrit, seda kauemaks jätkub Eestil põlevkivi ning seda kauem on kindlam tulevik.
Transpordis võiks kasutada vähem autosid, rohkem liikuda jalgsi või kasutada keskkonnasõbralikumaid masinad . Enne poodi minekut mõelda, kas on mõtekam minna autoga või jalgrattage, või hoopis jalgsi. Kui pood asub viie või kümne minuti kaugusel, siis muidugi oleks targem valida jalgsi minek, eriti kui minnakse poodi vaid mõne leivapätsi pärast. Tänapäevases maailmas, kus inimesed on harjunud mugavustega, valitakse liikumisvahendiks pigem auto. Igasugused masinad, sealhulgas autod, paiskavad õhku heitgaase, mis omakorda tekitavad globaalset soojenemist. See ei ole ainuüksi Eesti probleem, vaid terve maailma oma. Seega, kui on vähegi võimalik, on kasulikum liikuda omal jõul, keskkonda saastamata.
Kindlasti on kasulik rakendada koostööd paljudes tegevustes, mitmekesi tegutsedes jõuab rohkem kui üksi. Koolid saaksid, võiksid korraldada keskkooli või ka põhikooli õpilaste jaoks heategevuslikke üritusi. Näiteks Saata õpilasi koguma annetusi lastekodude jaoks, korraldada ühiskondlikke töid, tegevusi, võimalusi on lõputult. Eesti kodanik peaks uhke olema selle üle, kui saab midagi teha oma riigi jaoks ning aidata neid, kes abi vajavad.
Kindlasti saab iga inimiene seista selle eest, et ta saaks endale korraliku hariduse. Üldjuhul on kõik võimelised lõpetama kõrgkooli. Küsimus ongi selles, kellel on piisavalt püsivust ning sihikindlust, et jõuda nii kaugele ja see tee läbi käia. Riik võimaldab hariduse ning see, kui hästi inimene selle omadada tahab, on tema enda teha. Eesti rahval peab olema eesmärk, eriti noortel, sest just nemad saavad olema tulevikus need, kes elavad selles riigis ning langetavad otsuseid – juhivad riiki.
Kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest. Kui me tahame elada terves, puhtas ning tervislikus keskkonnas, siis selle tagab kindlasti inimeste lugupidav käitumine ning suhtumine oma kodumaasse. Riigi tulevik sõltubki peamiselt seal elavast rahvast ning nende saavutustest. Riik, see ongi rahvas.