Jevgeni Onegin – filmi ja raamatu võrdlus (0)

Jevgeni Onegin – filmi ja raamatu võrdlus
Kindlasti on inimesi, kelle arvates on Puškini kuulsa meistriteose „Jevgeni Onegin“ filmiversioon kohutav ja moonutatud, samuti neid, kes peavad filmi väga ilusaks ja romantiliseks. Isiklikult näen eeliseid nii romaanil kui ka filmil , kuid siiski hindan rohkem linateost, hoolimata mõnes mõttes kehvast näitlejate valikust ja erinevustest nende kahe vahel.
Suurem osa raamatu esimesest peatükist kirjeldab Onegini kirevat elustiili Peterburis. Seevastu filmis kuvatakse publikule üsna lühike ülevaade kunagise Petrogradi elavast kõrgklassist ja õukonnaelust. On tõsi, et filmis kannab Jevgeni toretsevaid kostüüme ja kasutab hooplevat keelt, kuid sellega ei suudeta näidata, kuidas talle ei istu maaelu nii, et lükkab tagasi Tatjana , maatüdruku, siira armastuse.
Kirjatükis on tegelaste tundemaailmad selgemalt välja toodud ja neid on parem mõista. Siiski on raamatu tegelased kordumatud, üksikisikutena ainulaadsed ja näitlejad ei saagi neid sada protsenti tõepäraselt jäljendada. See tuleb hästi välja Vladimir Lenski puhul, kes on filmis õrnema hingeeluga ja emotsionaalsem. Enesekindlus ja julgus ei olnud minu arvates Vladimirile omased iseloomujooned. Filmis näidati duelli eelset Lenskit hädise ja kartlikuna, vastasseisu läks ta ainult au pärast.
Kinotükis oli tehtud raamatuga võrreldes mõningaid muudatusi, mis kohati tundusid võõrana, kuid siiski jäi kogu süžee terviklikuks. Filmi puhul häiris mind Tatjana nimepäeva peol toimunu kujutamine. Raamatut lugemata oleksin ma arvanud, et Jevgeni tahab Olgaga tantsides Tatjanale näidata, et ta ei vasta neiu armastusele ning nende vahel ei saa kunagi midagi olema, kuid raamatus tahtis Onegin häirida hoopis Vladimirit. Lisaks langeb linateoses rohkem valgust ka Tatjana ja Olga emale, kes on filmis sündmustikuga suuremal määral seotud. Duelli stseen oli filmis mängitud välja tundelisemana, raamatus lasti lihtsalt üks osapool maha, polnud Jevgenit palumas oma sõpra, et too loobuks rumalast ja halvast ideest . Raamatus abiellus Tatjana vanema printsiga, filmis aga nimelt üsna noore Onegini nõoga, kes oli samuti prints .
Filmi ja raamatu vahel võis küll olla ebakõlasid, aga mõlemad on eraldivõetuna ainulaadsed. Siiski pean tõdema, et värssromaani lugemine mulle üsna võõra ajastu kohta oli keeruline, sellepärast meeldis mulle linateos rohkem. See oli nauditav ja head näitlejad mängisid oma osi suurepäraselt. Sellegipoolest soovitaksin huvilistele mõlemaid variante , tegemist on ikkagi klassikaga.