Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elamu matrikkel 9 (ehitusgraafika II) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

1. Mis on  elektrilaeng  ja millised tema 5 põhiomadust.
Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng 
põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik  avastada  teise 
elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused.
1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negati vne
2. Eksisteerib vähim positi vne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 
3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata.
4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus:  elektrilaengute  algebraline summa jääv.
5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist.
2.  Coulomb ’ seadus, joonis, valem, seletus.
See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus ni  nagu Newtoni seadused. Samanimelised 
laengud  tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad.
ε≥1 on suhteline dielektriline läbitavus.   Vaakumis  ε=1
3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon.  Superpositsiooniprintsiip   el. 
väjale.
Kaasaegne  ettekujutus  väljast on: Vastastikmõju toimib läbi ruumis  leviva  välja. Elektrivälja 
olemasolu  selgub  jõust, mis mõjub välja paigutatud laengule. Samal ajal, selgub ka asjaolu, 
et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik.
 
Antud valem on rakendatav igasuguse kerasümmeetrilise välja kuju korral.
Elektrivälja iseloomustatakse graafiliselt jõujoontega. Jõujoon on joon, mil e igas punktis 
elektriväljatugjatugevus on jõujoonte arv pinnaühikusevuse  vektor  on puutujaks. Igas punktis 
on vaid üks elektriväljatugevuse väärtus ja suund. Seega jõujooned ei lõiku. 
Elektriväljatugevus on jõujoonte arv pinnaühikus.
4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi  tuletus  lähtudes Coulomb’ seadusest.
5. Elektriväljatugevuse vektori  voog . Joonis, valem.
Voog läbi kinnise pinna on määratud ainult pinna sees olevate laengutega ja ei sõltu pinna 
kujust. Elektriväljatugevuse voo ühik on  V*m
6.  Gauss ’i teoreemi tuletus.

      
Kui on  suvaline  pind, siis  integraal .
Gauss’i  teoreem  määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb 
laenguid. Vaatame ühte laengut, mil e ümber kujutame kinnise pinna.
Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna  osana , mis  toetub  ruuminurga elemendile dΩ. 
Leiame voo läbi kogu suletud pinna. Leiame voo läbi kogu suletud pinna:
            
7. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus.Joonis ja tuletus.
Lähtudes ühiklaengu käitumisest pinna juures ja sümmeetria  kaalutlustest , on elektrivälja 
tugevuse vektor risti pinnaga. Valime suletud pinna risttahukakujulise ni , et  otspind  on risti
elektriväljatugevuse vektoriga. Risttahuka sisse jääb osa  tasandist ,
mille laeng on :  
Voog läbi külgpinna on null, sest:   
   α=0
Järelikult koguvoog on ainult läbi kahe põhja S  
Vastavalt Gauss’i teoreemile. Elektriväljatugevus ei sõltu kaugusest lõpmatu laetud tasndi 
juures. See on  homogeenne  elektriväli. Kõiki pindu, ka kõverat, saab vaadelda homogeense 
välja  allikana , kui vaatluspunkt valida 
pi saval kaugusel pinnast.
8. Kasutades joonist, tuletage seos 
elektriväljatugevuse ja potentsiaali vahel.
Elektriväljatugevus on elektrivälja jõukarakteristik ja potensiaal energiakarakteristik.
9. Elektridipool.  Dipoolmoment . Elektridipooli käitumine homogeenses ja 
mittehomogeenses elektriväljas. 
Looduslikud aineosakeste isoleeritud süsteemid on elektriliselt neutraalsed, mis on energeet-
iliselt minimaalse energia seisund. Ainult elektrilides vastasmõjus olev süsteem poleks püsiv. 
1) Dipooli  enda elektriväli on suhteliselt kergesti 
kirjeldatav. Dipooli muutuv elektriväli on ruumis 
leviva elektromagnetilise laine al ikas. Dipoolina 
käituv  aatom  on footoni  generaator .
2)Homogeenses E-väljas tekib jõumoment, mis 
pöörab dipoolmomendi elektrivälja sihiliseks.
Mittehomogeenne väli. Oletame, et dipool 
on juba pöördunud väljasihiliseks.
3) Seega dipoolile  tervikuna  mõjub jõud, mis on 
suunatud tugevama välja poole. Ni siis  neutraalne  
süsteem on võimeline mittehomogeenses väljas 
li kuma.
10. Mis on polarisatsioonivektor? Mis määrab summaarse väljatugevuse dielektrikus? 
Mis on dielektrilise läbitavuse füüsikaline sisu?
Elektrivälja paigutatud dielektrikus indutseeritakse läbi mitmesuguste  mehanismide  
dipoolmoment. Seda  nähtust nimetatakse dielektriku polarisatsiooniks.
Summaarne väljatugevus dielektrikus on: 
Nn. lineaarsetes dielektrikes: 
Teame Coulombi seadusest, et dielektriline läbitavus oli. Järelikult: 
11. Mis on elektrinihkevektor? Tema füüsikaline sisu ja kasulikkus.
Elektrivälja kirjeldamiseks dielektrikus tuuakse sisse nn. 
elektrinihke vektor, mis seob voo  pidevuse  mõistet kasutades 
välja dielektrikus ja vaakumis ning lihtsustab oluliselt väljade 
arvutamist.
Arvestades asjaolu, et elektrinihkevektor on seotav vabade 
laengute väljaga vaakumis saab ütelda, et elektrinihkevektor 
aines kirjeldab samuti vabade laengute välja ruumis, kuid 
dielektrikut arvestades.
12. Tõestage, et juhis on elektriväljatugevus null.
Juhis on vabad laengukandajad ca 1024 ühe cm3 kohta ja nad võivad li kuda lõpmata väikeste 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tondike22 Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid




Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun