vaatlemisel tekkiv valgusväli identne esialgselt esemelt tulnud valgusväljaga: kaduma on läinud info eri suundadest tulnud valguskiirte faasivahe kohta. Hologrammis on salvestatud lisaks kiiritustihedusele ka faasiinfo ning kujutise taastekitamisel tekkiv valgusväli on identne salvestamisel esemelt tulnud valgusväljaga. Seega tundubki vaatlejale kujutis kolmemõõtmelisena. Faasiinfo salvestamiseks kasutatakse interferentsi nähtust. Ruumiliselt koherentne valguskimp jagatakse kaheks, näiteks poolläbilaskva plaadiga. Osa valgusest langeb otse salvestavale elemendile (edaspidi fotoplaat): nimetame seda võrdluskimbuks, teine osa esmalt hajub ning peegeldub kujutatavalt objektilt ning alles seejärel langeb salvestavale meediumile: nimetame seda esemekimbuks. Võrdluskimp ja eseme kimp interfereeruvad ning interferentspilt salvestub fotoplaadil. Kuna interferentsipildi intensiivsus sõltub langenud kiirte faasivahest, salvestab ta
võimalus nurki ning kraade mõõta. Spektromeeter-goniomeeter koosneb põhiosadest: kollimaatoritoru, okulaaritoru, prisma või võre alus ning gradueeritud ketas. Täpsem info on toodud töölaual olevast spektromeetri kasutusjuhendis. Spektromeetri põhielemendiks on difraktsioonivõre G. Difraktsioonivõre on läbipaistev plaat, mis on kaetud paralleelsete läbipaistmatute ribadega. Naaberribad paiknevad teineteisest kaugusel D. Difraktsioonivõrele langeb paralleelne valguskimp. Difraktsiooni tõttu levib valgus igast pilust mitte ainult esialgses suunas, vaid ka valguse lainepikkusest sõltuvate erinevate difraktsiooninurkade all. Kui võre taha asetada koondav lääts, siis kõik need paralleelsed kiired kiired koonduvad läätse fokaaltasandis erinevatesse punktidesse, tekitades sisendpilu kujutise spektrivärvides. Tänu spektromeetrile on kerge vaadelda aineid ning selgitada nende koostist. 5
magnetväljatugevuste vahel. 72. Modifitseerige allolevat avaldist nii, et kaoks summa. Kuidas avaldub elektromagnetilise laine kiirus vaakumis? C on valguse kiirus vaakumis. 73. Lähtudes allolevast seosest, tuletage Poyntingi vektori valem. Mis on Poyntingi vektori ühik SI-s? Energia levib ruumis kiirusega v. Levimissuunaga ristiolevat pinnaühikut läbib ajaühikus energia. Vaakumis =1 ja =1 ja v=c Energia levik S on Poynting'i vektor. 74. Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? Valguskiir - geomeetriline mõiste (mudel). See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused:
magnetväljatugevuste vahel. 72. Modifitseerige allolevat avaldist nii, et kaoks summa. Kuidas avaldub elektromagnetilise laine kiirus vaakumis? C on valguse kiirus vaakumis. 73. Lähtudes allolevast seosest, tuletage Poyntingi vektori valem. Mis on Poyntingi vektori ühik SI-s? Energia levib ruumis kiirusega v. Levimissuunaga ristiolevat pinnaühikut läbib ajaühikus energia. Vaakumis =1 ja =1 ja v=c Energia levik S on Poynting'i vektor. 74. Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? Valguskiir - geomeetriline mõiste (mudel). See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp - läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip - energiad liituvad. 75. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. Peegeldumisseadused:
Järelikult energia levik: S=E∗H see ongi Poyntingi vektori valem. Kuna kõik suurused on vektorid ja omavahel risti, siis vektorkorrutis: ⃗ S= ⃗ E×⃗ H J Ühik: [ S ] SI =1 s∗m2 Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? Valguskiir – geomeetriline mõiste (mudel). See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp – läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. Valguskimpude superpositsiooniprintsiip. Valguskimpude liitmisel energia liituvad. Valguskiire peegeldumiseseadused: a) Langev kiir, peegeldunud kiir ja
energia avaldis. 106. Kasutades allolevat solenoidi induktiivsuse valemit ja solenoidi magnetvälja energia valemit, tuletage magnetvälja energiatiheduse valem. 110. Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? Valguskiir geomeetriline mõiste (mudel). See on sirgjoon, mida mööda levib valguslaine. Valguskimp läbimõõtu omav valgusega täidetud ruumiosa. Tähtis mõiste praktikas. Optilised seadmed. Valguskiired levivad ühtlases keskkonnas sirgjooneliselt. Valguskimpude sõltumatuse seadus. Lõikumisel kimbud ei mõjuta üksteist. 111
tuletage nihkevoolu avaldis. Maxwell'i II hüpotees. Eksisteerib I hüpoteesi pöördhüpotees. Igasugune elektrivälja muutus kutsub esile pööriselise muutuva magnetvälja tekke. Vaatame kondensaatorit vahelduvvoolu ahelas. 108. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta.' 109. Lähtudes allolevast seosest, tuletage Poyntingi vektori valem. Mis on Poyntingi vektori ühik SI-s? 110. Mis on valguskiir, valguskimp ja nimetage nendega seotud seadused? 111. Formuleerige ja sõnastage valguse peegeldumis- ja murdumisseadus. Tehke joonised koos tähistega. 112. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk.
b a d e c Joon. 2. 11 Oma laadilt on holograafia lainete interferentskujundite rakendamine. Hologrammi saamiseks lahutatakse ühe ja sama laseri valguskimp kaheks eraldi kimbuks (a) ja (b). Kimp (b) peegeldub objektilt (c) fotoplaadile (d). Teine kimp (a) lahkneb läätses (e) valgusvihuks, mis kohtub fotoplaadil esemelt tuleva valgusega. Nende koosmõjul tekib plaadil interferentsmuster. Kui ilmutatud plaati valgustatakse laseriga, võib näha pildistatud objekti kolmemõõtmelist kujutist. Seda kujutist võib vaadelda mitmest suunast, kusjuures ilmuvad nähtavale eseme eri küljed
b a d e c Joon. 2. 11 Oma laadilt on holograafia lainete interferentskujundite rakendamine. Hologrammi saamiseks lahutatakse ühe ja sama laseri valguskimp kaheks eraldi kimbuks (a) ja (b). Kimp (b) peegeldub objektilt (c) fotoplaadile (d). Teine kimp (a) lahkneb läätses (e) valgusvihuks, mis kohtub fotoplaadil esemelt tuleva valgusega. Nende koosmõjul tekib plaadil interferentsmuster. Kui ilmutatud plaati valgustatakse laseriga, võib näha pildistatud objekti kolmemõõtmelist kujutist. Seda kujutist võib vaadelda mitmest suunast, kusjuures ilmuvad nähtavale eseme eri küljed
annaabi.ee 
