Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Elamistoiming SUREMINE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
surija, hooldus, surev, suremise, patsient, köha, hooldust, õendushooldus, õenduse, sõltuvus, sõltumatus, patsienti, elamise, elamistoimingut, iiveldus, vähenenud, suremine, töötaja, küllaldane, hügieen, leinaja, hoolitsus, haigla, narkootiliste, oksendamine, jõuetus, limaskestad, kõhukinnisus, lamatiste, mugavuse, ängistus, edastamineKui aga on tegemist halva prognoosiga kroonilise haiguse või vaid osalise taastumisega akuutse haigusest, võib suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Surmaeelse haiguse kestvus võib olla väga erinev. Definitsiooni kohaselt on surmaeelne haigus selline haigus, mille kulg on pöördumatu, mis ei allu enam ravile ning mis lõpeb vältimatult surmaga. Enamus inimesi sooviks surra vanana, äkki ja loomulikul teel, ilma oma väärikust kaotamata. (Roper jt 1999) Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimesse kaotuse korral osutada kaastundlikku ning oskuslikku hooldust. Haige ja nõrk inimene on teadlik sellest, et iga päevaga kaotab ta midagi oma elamistoimingute sõltumatusest. Siiski võivad hooldajad kodus, haiglas ja hospitalis julgustada patsiente säilitam aiseseisvust seni, kuni see
............................................................... 3 Kaotus ja leinamine ............................................................................................................... 4 Kurbus ................................................................................................................................ 4 Lein ..................................................................................................................................... 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga ......................................................................... 5 Sünnituseelne surm ........................................................................................................... 5 Väikelapseiga ..................................................................................................................... 5 Lapseiga ............................................................................................................................
.............................................................................. 3 Kaotus ja leinamine............................................................................................................4 Kurbus............................................................................................................................ 4 Lein................................................................................................................................. 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga.......................................................................5 Sünnituseelne surm........................................................................................................ 5 Väikelapseiga..................................................................................................................5 Lapseiga......................................................................................................................... 5 Noorukiiga.
ei tule sellega toime. Kiiresti tekib stress nõrgeneb toimetulek. Vajalik on pidev harjutamine ja mitteloobumine raskusi valmistuvast tegudest. Tunnetusprotsesside areng Noorte ja vanade vahelised vaimse võimekuse erinevused tulenevad haridustasemest ja tervisest. Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini, raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Nägemine Kaugnägevus stabiliseerub 70 elueal. Tasakaaluhäired võivad tulla nägemishäiretest. Kuulmine 30 % 65-74 a. ja 50% 74-84 a. on kuulmislangusega. Üldjuhul meestel tekib kiiremini 5% arenenud maades kasutavad kuuldeaparaate. Kuulevad paremini madalat häält. Tuleb rääkida aeglaselt ja otsa vaatama. Adaptsiooni kiirus langeb. Õue minnes tunnevad külma. Normaalne t0 toas 80 a. 23-24 0C
Eutanaasia ehk suremisabi ehk halastussurm ehk surmaabi on suremise muutmine valutumaks, ehk paranemislootusteta ja piinlevas seisundis viibiva haige teadlik elu lõpetamine või surma kiirendamine. EUTANAASIA SISSEJUHATUS Viimasel ajal on ka Eestis märgata uue ja terava diskussiooniteema esilekerkimist. Euroopas, Ameerikas ja ka mujal maailmas pole aga enam kaugeltki tegemist uudse probleemiga. Jutt käib eutanaasiast. Tõepoolest, kui senini avaldasid ajalehed vaid põgusaid artiklikesi mõningates riikides
3. Postoperatiivne periood saab alguse ärkamistoas, intensiivravipalatis või kirurgislise osakonna palatis ja lõpeb operatsiooniga kaasnenud sümptoomide kadumisel ning täieliku tervenemise saabumisel või patsiendi optimaalse tegevusvõime saavutamisel oma igapäevastes toimingutes. Perioperatiivne lähenemisviis õenduses on seega küllaltki uus ning rõhutab patsiendikesksust, haige individuaasusega arvestamist, haige enesemääramisõigust, õenduse järjepidevust ning humanistlikku ning holistlikku inimkäsitust. Antud inimkäsitus näeb patsienti kui oma arengu subjekti, kes on teadlikult toimiv, vastutusvõimeline ja vaba oma valikutes. Tähelepanu pööratakse ka haige individuaalsusele ja suhetele keskkonna ning kultuuriga. Patsiendikesksuses rõhutatakse ka tema turvalisuse tagamist. PREOPERATIIVNE PERIOOD Sel perioodil algab haige ettevalmistus operatsiooniks ning see nõuab õenduse järjepidevust
o riigi poolt pakutavate sotsiaaltoetuste ja teenuste korrast. o õendusabi ja hooldusteenuste võimalustest kodus ja haiglas. o töövõime hindamise taotlusega, puude raskusastme tuvastamisega, ravikindlustuse taotlemisega seotud toimingutest. o abivahendite taotlemise võimalustest. o muud sotsiaalvaldkonda puudutavad küsimused. - psühholoogid - Psühholoogi töö hakkab hetkest, kui patsient saab teada oma haigusest. Haigestumine, eriti raske haigus, on alati kriis inimese elus. Psühholoog aitab haigel ja tema lähedasel mõista ja üle elada kriisi kõik etapid. Psühholoog annab nõu, kuidas kaotatud meelerahu tagasi saada, kuidas leida jõuvarusid hingeliseks toimetulekuks, kuidas muutunud elukorraldusega toime tulla. Nõustamise eesmärk antud olukorras haige ja tema lähedaste parima võimaliku elukvaliteedi saavutamine
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................
5. Asetage jalalabad üksteise peale nii, et pööramise järel pealmiseks tulev jalg on pealpool. Asetage patsiendi käed rinnale. Üks töötaja võtab ohutu võttega patsiendi seljast ja õlgadest ning pöörab ta enda poole, võimalikult ääre lähedale 6. Teisel pool olev töötaja rullib aluslina ja kaitselina võimalikult kaugele patsiendi alla. 7. Aluslina vahetamisel hoiduge kokkurullitud määrdunud lina kokkupuutumist puhta linaga. 8. Enne, kui patsient pööratakse teisele küljele, kinnitatakse puhas lina ja kaitselina madratsi ääre alla 9. Patsient pööratakse teisele küljele ja töötajate osad vahetuvad 10. Teisel pool seisev töötaja tõmbab patsiendi all lina sirgeks ja eemaldab määrdunud 11. Aluslina tõmmatakse sirgu ja pingutatakse, kohendatakse kaitselina ja ääred pööratakse madratsi alla 12. Patsient pööratakse selili 13
Metoodika peab olema teaduspõhine KKT (kognitiiv-käitumisteraapia) efektiivne enamike häirete ravis Patsiendid loovad hüpoteese maailma, iseenda ja tuleviku kohta, baseerub kriitilisel ratsionalismil (Popper 1959) Kognitiiv-käitumusliku teraapia üldprintsiibid Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering sekkutakse häire säilimismehhanismi patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena patsient teeb kokkulepitud kodutöid teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks modifitseeritakse ja uskumuste sisu, käitumist Uurimismeetodid neuroloogias Kliiniline hinnang Kaebused o Aeg o Haiguskriitika o Anamnees (Haiguse tekke-/eellugu) võib olla ainuke diagnoosimise meetod Peavalu Lähedaste hinnang Korduvad uuringud
kasutab oma autot või lennukit. Tänapäeval tunatakse muret selle üles, et inimesed liiguvad oma igapäevases elus liiga vähe. Füüsiline aktiivsus pole kasuks mitte ainult lihas- luukondlikule süsteemile, vaid edendab ka üldist füüsilist ja psühholoogilist heaolu. Istuv eluviis soodustab kõrgvererõhku, südame-veresoondkonna haiguseid ja ülekaalulisust. Südame ja veresoondkonna haigused ongi enamuses lääneriikides põhiliseks surma põhjuseks (WHO, 1993). 3.3.2. Sõltuvus liikumisel ja sotsiaalne roll Kõik asjaolud, mis vähendavad liikumisvõimet võivad mõjutada indiviidi rolli perekonnas, tööl, vaba aja harrastustes. Ent paljud inimesed oskavad oma puuet kompenseerida ja kohanduvad ning elavad sama täisväärtuslikku elu, kui nende terved eakaaslased. 3.3.3. Liikumine ja rütm Enamus maailma maades on oma rahvatantsud, mis kannavad endas sümboolset järjepidevust, kuna nad pärandatakse ühelt sugupõlvelt teisele
viia võhiklus meditsiiniterminite alal. Haigele koju kutsutud arst helistab välja kiirabi ja teatab diagnoosiks „Melaena“ (verine väljaheide). Häirekeskuse töötajale on see sõna tundmatu ja ka tema arvutis puudub meditsiinisõnaraamat. Ebameeldivas olukorras töötaja üritab leida arsti, kuid kohalik arst on välja läinud. Dispetšer otsustab kohale saata kopteri. Helikopteri meeskond on muidugi hämmastunud, kui patsient neile omal jalal vastu kõnnib, kott käes, ja ulatab arsti saatekirja: „Võib käia, palun viia lähimasse kirurgiahaiglasse.“ 1.1. Meditsiinilised oskussõnad Inimkeha tasandid Inimkeha saab käsitleda kolme telje suhtes: horisontaal vertikaal sagitaal Liikumised: flektsioon – painutamine ekstensioon – sirutamine pronatsioon – käelaba/pöia pööramine pihuga/tallaga allpool
väärtus ja juured sügaval. Õenduse ameti arenemise käigus on tekkinud palju erinevaid õendusteooriaid. Selle artikli kirjutamise eesmärk oli esitada mõningaid juhtivaid õendusteooriaid ja mudeleid. Joonistatud puu esitab visuaalse kujutluse peamistest teooriatest ja mudelitest. Puu juured on neli metaparadigmat mida defineeritakse kui inimest, keskkonda, tervist ja õendust. Kuna Florence Nightingale on tituleeritud esimeseks õenduse teoreetikuks, on tema puu tüvi. Puu kolm oksa kujutavad teooria või mudeli kolme haru klassifikatsiooni: vastastikuse mõjutamise/ interaktiivseid, süsteemi- ja arenduslikke teooriaid. Igast harust väljuvad jämedad oksad kujutavad endast järjest edasi arenevaid ja seetõttu eriti olulis oksi Elavast Puust. Õendusalases kirjanduses on termininit mudel sageli kasutatud ka teooria tähenduses. Selles artiklis on mõlemat terminit kasutatud
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele. Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete? Virve: Juba 72.
tootetutvustuste alusel. ASEPTILINE TÖÖKORRALDUS Aseptika all mõistetakse kõiki toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. 5 Kõigis õendustegevustes nõutakse aseptika põhimõtete järgimist. Parima lõpptulemuse saavutamiseks õenduses tuleb patsienti kaitsta nakkuste eest ning haiglast välja kirjutades peab patsient olema heas seisundis. Aseptika hooletusse jätmisel võib järgneda patsiendi nakatumine ja isegi surm. Infitseerumise risk suureneb, kui patsiendi/kliendi immuunsus on ohustatud järgmistest teguritest: · Iga · Põetav haigus · Eelnev medikamentoosne ravi · Kirurgilised protseduurid Haiglainfektsiooni (HI) seisukohalt eristatakse 3 tüüpi infektsioonide ülekandeteid: · kontakti teel · piiskade teel · õhu kaudu levik
(luukasvaja)- tekib teadmata põhjuste tagajärjel ning osteoporoos, millel võib olla seos vananemisest tingitud muutustega. Ka nende haiguste puhul on füsioterapeut ravimeeskonna 2 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik liige. Vaatamata sellele, et iga patsient erineb oma haigusest tingitult, esinevad haigetel sarnased sümptomid ning füsioteraapias kasutatavad tehnikad võivad olla erinevate patsientide juures samad. Nagu välja toodud- mõned sümptomid erinevad haiguse spetsiifilisusest tigituna, kuid paljud probleemide nagu valu, turse, lihaste nõrkuse ja funktsioonihäire ravi kattub teiste ortopeedilistest haigustest tingitud probleemide raviga. Kaasasündinud (kongenitaalsed) ja pediaatrilised ortopeedilised probleemid
Sageli ei mõista ka lähedased depressiooni all kannatava inimese probleeme ja haigus halvendab lähisuhteid veelgi. Kõige selle tagajärjel satub inimene nõiaringi, millest on üha raskem välja rabeleda. Seda kinnitab ka Eesti meeste keskmine eluiga, mis on Euroopa riikides üks madalamaid. Paljudel on depressioon krooniline haigus, mis muudab lihtsamadki igapäevased toimingud ületamatuks takistuseks. Depressioon jääb sageli avastamata. Pea iga teine patsient, kes depressioonikaebusega arsti poole pöördub, saadetakse sageli tagasi koju vale diagnoosiga. Depressiooni õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on äärmiselt oluline tervise seisukohalt. SÜMTOMID Depressioon on tuhande näoga haigus, millel puudub üks ja kindel sümptom, et haigust ära tunda. Peamine depressiooni märk on meeleolu langus, kuid sageli väljendub haigus ka kehaliste vaevuste kaudu. Inimesed, kellel esinevad depressiivsed psüühikahäired, on vastuvõtlikumad
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ34 Urve Loit ÕENDUSPLAAN Haige lapse õenduse praktikatöö Fanconi aneemia Tallinn 2015 SISUKORD 1. HAIGUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................3 1.1. Mis haigus see on................................................................................................................................................................ 3 1.2. Tunnused...............................................................................................
oleks efektiivne kõigi psüühika- ja käitumishäirete ravis. Metoodika peab olema teaduspõhine. KKT efektiivne enamike häirete ravis. Patsiendid loovad hüpoteese maailma, iseenda ja tuleviku kohta, baseerub kriitilisel ratsionalismil (Popper, 1959). KKT üldprintsiibid Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering. Sekkutakse häire säilimismehhanismi. Patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena. Patsient teeb kokkulepitud kodutööd. Teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud. Ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks. Modifitseeritakse ka uskumuste sisu, käitumist. Loeng 5 Pille Sillaste 10.03.2016 VÄHK ja VÄHIRAVI Lokaalne ei ole andnud siirdeid mujale. Kaugmetastaas prognoos halb. Trend: M eesnäärme- ja kopsuvähk; N rinna- ja nahavähk. Eesnäärmevähk:
A. Ravimite kõrvalnähud B. Krooniline alkoholi/uimastite kuritarvitamine C. Füüsiline haigus D. Hormonaalsed muutused E. Stress F. Endogeenne depressioon Depressiooni peamised sümptomid: · Kurvameelsus; · Elurõõmu, aktiivsuse ja energia vähenemine, · Stressi taluvuse langus, · Ärritatavuse tõus, · Impulsiivne käitumine, kalduvus kaotada enesekontrolli, · Agressiivne ning vägivaldne käitumine, · Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus, · Otsustusvõimetuse teke igapäevaolukordades, · Unehäired, varajane ärkamine, uinumisraskused, rahutu uni, liigne unisus, · Kärsitus, rahutus, ebamugavustunne, · Enesehaletsus, negatiivsed mõtted enda ja tuleviku suhtes, · Pidev seletamatu väsimus, · Tühjustunne, läbipõlemissündroom. 7 Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile
Liigne soola tarbimine INSULDIHAIGEGA TEGELEVASSE MEESKONDA KUULUVAD: Arst/ Õde / Hooldaja Füsioterapeut Logopeed Psühholoog Sotsiaaltöötaja INSULDIHAIGE RAVI/JÄLGIMINE Lamamisreziim 24h Monitooring 3h. järel(RR, t. SpO2, GKS) Kordus KT 24h möödudes T.ASA 300 mg p/o( peale kordus KT) INSULDIHAIGE ÕENDUSHOOLDUSE PÕHIMÕTTED: Ühtse meeskonna põhimõtted(haiglas/kodus) Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9 Funktsionaalsed treeningud igapäevaoskuste arendamiseks Positiivsed muutused võimalikud pikaaegse tegevuse tulemusena INSULDIGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID/TÜSISTUSED Depressioon Meeleolu muutused Iseloomu ja käitumise muutused Seksuaalhäired Epilepsia Aspiratsioon, pneumoonia Kuseteede infektsioonid
assessment of children, extubation, unplanned extubation, extubated child care, nursing, family support. Teema kohaste raamatute leidmiseks kasutati Tartu Ülikooli raamatukogu ESTER otsingumootorit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli raamatukogu URRAM otsingumootorit. Raamatute otsingusõnadeks olid: intubatsioon, trahhea intubatsioon, intubatsioonitorud, intubatsioonitoru asetus trahheas, intubeeritud lapse hooldus, aspireerimine, ekstubeerimine, ekstubeeritud lapse hooldus. Võõrkeelsete raamatute leidmiseks kasutatud otsingusõnad olid: intubation, trachea intubation, tracheal tubes, tracheal tube position, intubated child care, endotracheal suctioning, extubation, extubated child care. Kirjandusallikate valikul lähtuti sellest, et artiklid ja raamatud pidid vastama vähemalt ühele valikukriteeriumile. Kirjandusallikate valikukriteeriumid olid järgmised: * Kirjandusallikas pidi olema käsitletud intubatsiooni ja/või ekstubatsiooni olemust ;
- Multifaktoriaalsus Neurobioloogia - Sõltuvushäire puhul on häiritud motivatsiooni, impulsikontrolli, kognitiivsete funktsioonide, õppimise-mäluga seotud närviringid 1. Tasu (naudingu)süsteem - Mesolimbilised ajustruktuurid keskajus - Dopamiini kui keskne neuromediaator - Sh korral muutused sünapsites, tekivad ja tugevnevad uued närviühendused Psühhoaktiivsetest ainetest põhjustatud psüühikahäired - Intoksikatsioon e joove - Kuritarvitamine - Sõltuvus - … Uimastite kahjulikkus – kõige kahjulikum alkohol, heroiin, crack, metamfetamiin, kokaiin, tubakas Sõltuvussündroom Tõsine diagnoos mida kergelt ei jagata. Diagnoositakse läbi psüühilise intervjuu. - Tung või sundmõte tarvitada ainet - Raskusi kontrollida tarvitatava aine hulka - Võõrutusseisund - Tolerantsus - Vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees
- ,,Tulevik on täis piiramatuid võimalusi" - Patsientide jaoks on hüpomaniakaalne seisund väga hea, sest on palju mõtteid ja loovust. Kui kaua kestab läheb üle maniaks Rõõmujoovastus > enda mõtete hindamine, kas võib ohtlikuks muutuda > Suitsiidi riskifaktorid Varasem suitsiidikatse, meeleoluhäired, positiivseid mõtteid peaaegu ei eksisteeri, üksindus (ei saada aru teiste toetusest enam), sõltuvushäired (alkohol on depressant), suitsiidirisk kasvab kui patsient saab ravimeid ja meeleolu hakkab tõusma aga toetus puudub, sügavas depressioonis inimene ei jaksa teha enesetappu, Traumaga seotud häired - Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid - Alates 2018 PTSD ametlik haigus - Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired - Traumajärgne stressihäire PTSD o Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire alles nüüd defineeritud, laste
Soodustavaks teguriks on hääle liigtarvitamine, liigne alkohol, suitsetamine. Tekib häälepaelte ja kõri limaskesta põletik. Kroonilise põletiku teket soodustab ninahingamise takistus (suu kaudu hingatakse sisse nina poolt puhastamata õhku), õhu saastatud (tolmud) alergia, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, hääle vale või liigtarvitamine. Sümptomid: hääl kähe või puudub, kurk kare ja kuiv, võib kaasneda noh, kuiv köha. Üldsümptomid: palavik, peavalu, lihasvalud, väsimus, isutus. Haigus 3--10 päeva. Ravi: häälereziim-ei räägi. Soovituslik õhu niisutamine auruga. Soe kompress kõrisõlmele. IMS tugevndamine. Kui haigus üle nädala siis antibiootikumid. 44.Bronhiit tunnused? BRONHIIT; TRAHHEIIT-kopsutoru(de)põletik:bronhide limaskesta põletik. Bronhide limaskest on kahjustunud, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Halbade faktorite tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletk
Psüühikahäirete kindlaks tegemine - ainest tingitud psüühikahäired, - kaasuvad psüühikahäired 3. Somaatiliste haiguste ja häirete hindamine nt alkoholist tingitud maksa- jt. siseorganite kahjustused. Intoksikatsioon e. joove. 1)psüühika- ja somaatilised häired on vastavuses aine annusega 2) esinevad ainele iseloomulikud intoksikatsiooni tunnused 3) sümptomid ei ole seotud muu kehalise haiguse või psüühikahäirega. Võivad kaasuda kuritarvitamine või sõltuvus, residuaalsed häired. Kuritarvitamine (F1x.1) tervist kahjustav tarbimine. 1) Aine kasutamine on põhjustanud psüühika- või somaatilisi häireid, mis võib viia toimetulekuraskustele või probleemidele suhetes teistega 2) Kahjustuse olemus on selgelt määratav 3) Aine kahjulik tarbimine vähemalt 1 kuu vältel või korduvalt 12 kuu vältel 4) Häire ei vasta mõne muu psüühikahäire tunnustele, väljaarvatud intoksikatsioon. Sõltuvussündroom (F1x.2-)
pered. Pere kohanemine pereliikme haigusega · Probleemi eitamine · Abituse tunne · Depressioon, ärevus, süütunne · Ülemäärane sekkumine probleemi · Probleemiga leppimini, olukorraga normaliseerumine Surmahaiguse psühholoogilised probleemid · Pere tugi: kui palju peret haigusesse haarata · Jätkuravi küsimused: peab aitama normaalselt surra. · Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? · Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Rossi leinastaatiumid Onloodud leinastaadiumeid kirjeldama. Selle peale on loonud Gfeller ja Assali kroonilise haiguse mudeli. 1. Eitamine: ootamatu ja vastuvõetamatu, see ei ole võimalik, see ei juhtu minuga. Kiiresti mööduv staadium, aga võib muutuda ka tõeliseks kaitsemehhanismiks. 2. Viha: Ollakse vihased kõige ja kõigi peale. Enda lähedaste, jumala, kõige peale. Tunde väljaelamine
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
vaimud. Arvati, et rohi peab olema vänge lõhnaga, siis aitab. Ravimeetodid higistamine, oksendamine, aadri laskmine, valuvaigistamine ravimtaimedega, vesiravi, massaaz. Eksisteerisid nakkushaigused ja katkutekitajad tõestuseks Ramses II rõugearmid. Säilinud sõjaväearstide märkmed haavadest, luumurdudest ja traumadest. Tunti amputatsiooni, kastreerimist. Arstide eetika Moraalireeglite vastu eksimine hull asi. Võeti kasutusele mõiste patsient noa all. Arstilt nõuti, et peab valima 3 lausest: 1) haigus, mille suudan välja ravida 2) haigus, mille võib-olla suudan välja ravida 3) haigus, mida ma ei suuda ravida. Arstid kogunenud templite juurde. Olid preestriseisuses. *Templimeditsiin templiuni (uneravi = Imhotep). Thot jumal, iibise peaga. Isis jumalanna. Meditsiin seotud filosoofiaga maailmas käib võitlus nelja elemendi vahel. Inimesel võitlus nelja kehavedeliku vahel.
raskuste tõstmisel) Takistab võõrkehade, toidu sattumist alumistesse hingamisteedesse Jõuliselt eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi (köhimine) Artikuleeritud hääle moodustamine e.rääkimine Heli genereerimine ja resoneerimine e.laulmine Köhimine ja pingutamine - õhu surumine läbi suletud häälepaelte. Kõri tugevaim reaktsioon hingamisteede kaitsmisel on larüngospasm. Kõrist lähtuvad reaktsioonid: köha, apnoe, bradükardia, hüpotensioon. 2.Äge ja krooniline keskkõrvapõletik Ägeda keskkõrvapõletiku tekkepõhjused ja riskitegurid. Ägeda keskkõrvapõletiku puhul on põletikus kuulmekile ja keskkõrva limaskest. Kuigi ägedat keskkõrvapõletikku võib esineda igas eas on haigestumine kõige sagedam vanusegrupis 6ndast elukuust kuni 2 aastani. Ägedat kõrvapõletikku esineb kõige sagedamini külmadel aastaaegadel. Umbes 40 % juhtudest on kõrvapõletik kahepoolne, mida väiksem on
Valitseb teaduskirjanduses, väiksema kirjaga ära toodud igal ravimipakendil. · Majanduslikud põhjused. Ravim on toode, millesse tuleb aastaid palju investeerida & mis peab tulu tooma. Tootjad rõhutavad reklaamis iga ravimi erilisi omadusi, mis vahel on rohkem, vahel aga vähem tähtsad kliinilise toime seisukohalt. · Teaduslikud põhjused. Ravimid erinevad farmakokineetiliste & farmako-dünaamiliste omaduste poolest. Näiteks vajab rahutu depressioonihaige sedatiivset & "autistlik" patsient taganttõukavat ravimit. Mõned psühhiaatrid valivad igale patsiendile isemoodi rohu. Väljakutsed 21. sajandil · Ravimiarendus psühhofarmakoloogias toimub põhiliselt ravimifirmades: näiteks Abbott Laboratories, AstraZeneca, Eli Lilly, Glaxo SmithKline, Janssen (Johnson & Johnson), Lundbeck, Novartis, [[Organon [(Schering-Plough)] MSD], Pfizer, Sanofi-Aventis, [Solvay (pharma 02.2010 Abbott)]
vähe, kuid personalikaitses on oluline. Neeldumine – saab ära kasutada erinevat neeldumist erinevates materjalides, patsiendidoosi saab vähendada valides õige kV. Justification – kas ekspositsioon on õigustatud?, kas tulu ületab riski? Optimisation – tegevus peab olema organiseeritud selliselt, et saadav doos oleks nii väike kui otstarbekuse seisukohalt võimalik (ALARA) Limitation - ekspositsioonidoos ei tohi ületada soovitatavaid piirdoose Mida võiks patsient teada radioloogilistest uuringutest Kui kahjutud on ioniseerivat kiirgust kasutavad uuringud? Veel kolmkümmend aastat tagasi olid röntgeniuuringud ainukeseks võimaluseks näha veretult inimorganismi sisse. Tänapäeval on tavalise röntgenpildi kõrval mitmeid teisi nii kiirgust kasutavaid kui kiirgusvabu radioloogilisi uuringumeetodeid. Kas kiirgusvabad uuringud peaksid röntgeniuuringud kõrvale tõrjuma? Kui kahjulikud on röntgenuuringud
annaabi.ee 
