Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "EL Siseturuõigus.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ametiasutus, direktiiv, käsitleva, erand, aktid, meede, õigusakt, vastuolus, kapital, iirimaa, ettevõtja, komisjon, maist, õigusaktid, turg, asjas, kohtupraktika, sihtriigi, kohaldada, piirav, teatava, eeskiri, ülimuslik, asukohamaa, kutseala, efta, direktiivid, valdkond, takistav, täiendavaid, lojaalsuskohustus, ametliku, objektiivselt, eranditKord aastas esitab ombudsman Euroopa Parlamendile tegevusaruande. Euroopa Liidu Kohus Euroopa Kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. • Üldkohus – kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) • Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus – võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. • Kohtujurist – valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. EUROOPA KESKPANK EKP on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja seeläbi hinnastabiilsus euroalal.
Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon. KUIDAS LUUAKSE EL TEISEST ÕIGUST- Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. ELi teisest õigust loovad ELi institutsioonid. Seadusandliku akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon. Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas seadusandliku tavamenetlusega või seadusandliku erimenetlusega. Seadusandliku tavamenetluse (ELTL art 289 lg 1) puhul võtavad
institutsioonid järgiksid ELi õigust Euroopa Kohus menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. · Üldkohus kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi) · Erikohus (paneelid) - hetkel vaid Avaliku Teenistuse Kohus võivad olla esimeseks astmeks üldkohtule. · Kohtujurist valmistab kohtule ette mõnedes kaasustes mittesiduvaid arvamusi. Iga kohtuasja määratakse menetlema üks kohtunik (ettekandja-kohtunik) ja kohtujurist. Kohtuasja menetlemine toimub kahes etapis.
periood 1957 kirjutati alla Rooma lepingule, millega asutati Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nende kahe institutsiooni lisandumisega moodustus nn Ühisturg koostöö majanduse, põllumajanduse, transporti, rahanduse vallas, lisaks kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vabale liikumisele aluse panemine 1969 kogunesid uued riigid, kes soovisid astuda liitu 1973 liitusid Suurbritannia, Iirimaa ja Taani EUROOPA LIIDU LOOMINE III 1974-1981 tööhõive, elu, töötingimuste ühtlustamise periood ning ühtse kalanduspoliitika väljatöötamine, rahaliidu käivitamine 1979 käivitus Euroopa rahasüsteem, algselt ülekanderaha eküü, mis avaldas majandusele positiivset mõju 1979 toimusid esimesed Euroopa Parlamendi valimised liikmesriikides, algselt valiti rahvuslike parlamentide seast 1981 liitus Kreeka EUROOPA LIIDU LOOMINE
1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et saavutada kestev rahu. Ühenduse kuus asutajaliiget olid: Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) Itaalia Prantsusmaa Saksamaa. Rangemalt võttes asutati EL Maastrichti lepinguga mis allkirjastati 1992, jõustus 1993 Allkirjastajad: 1. Benelux (Belgia, Madalmaad, Luksemburg) 2. Itaalia, 3. Saksamaa 4. Prantsusmaa, 5. Suurbritannia 6. Iirimaa 7. Hispaania, 8. Portugal, 9. Taani, 10. Kreeka 2. Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu. }20. sajandi põhiküsimus: kuidas hoida ära sõdu? }Sajandi esimesel poolel oli Lääne maailma olulisemaks poliitiliseks üksuseks rahvusriik (nation state). }Euroopa integratsioon, mis sai alguse sajandi teisel poolel oli protsess, kus suveräänsete riikide valitsused hakkasid suveräänsust teatud poliitika valdkondades järk järgult loovutama.
politsei koostöö tsiviilasjades jms. III sambasse jäi justiits- ja politseikoostöö kriminaalasjades – eesmärgiks tihedam koostöö politsei, tolli, kohtuorganite ja Europoli vahel. III sammas jäi valitsustevaheliseks, st mittesiduv, aga samas EL õigusega kooskõlas. Amsterdami leping liitis Schengeni viisaruumi institutsionaalselt ja juriidiliselt Eliga. Eesmärgiks oli lihtsustamine, aga reaalsuses muutus koostöö JHA küsimustes veelgi keerulisemaks (Taani opt-out ning Iirimaa ja UK opt-in) Lissaboni lepinguga kaotati sammaste struktuur. Kvalifitseeritud häälteenamus, kuid liikmesriikidel on teatud juhtudel õigus sekkuda. Liikmesriikide parlamentidel kohustus monitoorida JHA valdkonna poliitikat. Euroopa Liidu Kohtu järelvalve. Parlamendil kaasotsustusmenetlus pea kõigis asjades. Schengen: sisepiiridel piirikontrolli puudumine, kuid säilisid Iirima, UK ja Taani erandid. EL Nõukogu alalise komitee loomine sisejulgeolekualase koostöö edendamiseks.
pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust. Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga sai EAS üheks Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksuseks Eestis. Euroopa Liidu rahastamisperioodil on kokku rohkem kui 3,4 miljardit eurosest struktuuriabist Eestile EASi rakendada 784 miljonit eurot.8 Kuna riigiabi on vastuolus Euroopa Liidu poliitikaga, kuna see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust ning ühisturu toimimist. Siis EAS'l on väga oluline roll Euroopa ühisturu 6 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register 7 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi; Grupierandiga hõlmatud riigiabi 8 EAS Enterprise Estonia; EASist 5
institutsioonide efektiivsus. Euroopa Liidu õigustik – acquis communautaire – kõik ELi õigusaktid kokku. See hõlmab kõike, alates asutamislepingutest kuni direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, deklaratsioonide ja rahvusvaheliste lepinguteni. Iga riik, kes tahab Euroopa Liiduga ühineda, peab olema võimeline acquis üle võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud). • nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev). 2) Teisene õigus • Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. • Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: 1
Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 Määrus on vahetult kohaldatav riigisisesesse õigusesse sissekirjutamine on keelatud ja on tervikuna siduv kõikidele liikmesriikidele. Direktiiv ei ole vahetult kohaldatav on vaja riigisisesesse õigusesse sisse viia ja on siduv liikmesriikidele, kellele see adresseeritud on 38. Soovitused ja arvamused on siduvad aktid a) tõene b) väär 39. Õiguse üldtunnustatud põhimõtteid loob ning nende sisu ja tähenduse avab ELis peamiselt (milline institutsioon) Euroopa Kohus 40. EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõtte sätestas Euroopa Kohus 05.02.1963 aasta otsuses 26/62 Van Gend en Loos kohtuasjas. 41. Selgita, mida tähendab ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte Tähendab seda, et ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh
EUROOPA LIIDU ÕIGUS ( RIIGIKOHTU LAHENDID) 3-4-1-5-08 1) Kolleegium märgib kõigepealt, et üldjuhul ei ole kohtute pädevuses EL-i õiguse põhiseadusele vastavuse kontrollimine. Eesti Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingule lisatud ühinemisakti (RT II 2004, 3, 8) artikli 2 alusel muutusid alates Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast Eesti Vabariigi suhtes siduvaks Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Euroopa Liidu leping ning nende alusel vastuvõetud aktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama (vt Euroopa Kohtu 15. juuli 1964. aasta otsus kohtuasjas 6/64: Costa vs. ENEL, EKL 1964, lk 1253). Liikmesriikide kohtute pädevuse kohta kontrollida EL-i õiguskorda kuuluvate õigusaktide vastavust liikmesriikide põhiseadustele on Euroopa Kohus leidnud, et ühenduse institutsioonide võetud meetmete kehtivuse üle saab otsustada ainult
Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond. 19731993 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986
Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis reguleerivad valdkonda. Lisaks erisätetele kohalduvad valdkonnale ka kõik EL õiguse põhimõtted. Nüüd võib liikmesriigi vastu minna Euroopa Kohtusse. EL leping toob välja, et austatakse liikmesriikide eripärasid, see välistab ühtse kriminaalõiguse kehtestamist. Ainult kriminaalvaldkonnas on võimalik pidurdada eelnõu menetlust, kui see on vastuolus riigisisese korraga või tavaga. Siis algavad läbirääkimised. Euroopa vahistamismääruse kasutamisele võtt – see võeti vastu raamotsusega, sellega kaasnes palju probleeme ja kohtupraktikat, mis on ajendanud selle edasist arengut. See otsus lubab kodanikke liikmesriikide vahel välja anda – võib taotleda teiselt liikmesriigilt vahistamist ja üleandmist. Kui varem oli probleem kuritegevusega (organiseeritud kuritegevus, terrorism), siis
vahel, määratakse kindlaks otsuste tegemise protsess, ELi institutsioonide pädevus ja nende tegevuse ulatus poliitikavaldkondade kaupa. Viimati vaadati ELi esmane õigus läbi Lissaboni lepinguga , mis jõustus detsembris 2009. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi. ELi teisene õigus (õigusaktid, lepingud, kokkulepped jne) Teisene õigus sisaldab nn ühepoolseid akte ning lepinguid ja kokkuleppeid. Ühepoolsed aktid on enamjaolt loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused. Peale selle on eelnevatele lepingutele tuginevaid eriakte. Näiteks kriminaalasjades kohaldatakse endiselt raamotsuseid (need võeti vastu enne Lissaboni lepingu jõustumist, kui politsei- ja õigusalasel koostööl kriminaalasjades oli eristaatus, mille kohta leiate rohkem teavet järgmiselt
Menetluse jooksul kohtuvad komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament regulaarselt, et püüda eelarves kokkulepet saavutada. 24. Mis on Schengeni koostöö? Schengeni koostööks nimetatakse paljude Euroopa riikide vahelist koostööd, mis on suunatud sisepiirideta ruumi loomisele Euroopas. 25. Millised riigid osalevad Schengeni koostöös? Schengeni ruumi kuulub alates 21. detsembrist 2007 25 riiki ja suures osas kattub see Euroopa Liidu (EL) territooriumiga. Suurbritannia, Iirimaa, Küpros, Bulgaaria ja Rumeenia, mis on küll EL liikmesriigid, ei ole Schengeni lepinguga liitunud. Samas ei ole Norra ja Island ELi liikmesriigid, kuid on osaks Schengeni ruumist.
kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on kõige tugevamalt seotud. Abielulahutus - Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Komisjon 20 ELi liikmesriiki määravad kindlaks, millise riigi õigust kohaldatakse. Otsus tehakse selliste ühiste tegurite põhjal nagu kodakondsus ja pikaajalise elaniku staatus. Nii on võimalik lahutuse korral kohaldada abikaasade jaoks tavapärast õigust. 7 Euroopa Liidu liikmesriiki (Taani, Läti, Iirimaa, Küpros, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik) kohaldavad siseriiklikku õigust. Rahvusvahelistel paaridel on lahutuse korral suurem otsustusõigus. Nad võivad ise otsustada, millise riigi õigust nende lahutuse korral kohaldatakse. Ainsaks eelduseks on see, et ühel abikaasal oleks seos selle riigiga. Kohtud kohaldavad ühist korda otsustamaks, millise riigi õigust kohaldatakse, kui paar ise ei jõua kokkuleppele. Paarid võivad otsustada, millise riigi õigust kohaldatakse
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter.
võtta, tingimused niisiis, et liikmesriigid ei ole tegutsenud; - EL saaks paremini tulemust saavutada Liikmesriikide parlamentide järelevalve oma valitsuste üle Euroopa Liidu tegevuse suhtes on iga liikmesriigi konkreetse põhiseadusliku korralduse ja tava küsimus 4. Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia a. Määrus on Euroopa Liidu õigusakt, mis on üldiselt kohaldatav, tervikuna siduv, suunatud määramata hulgale isikutele ja on pärast jõustumist liikmesriikides vahetult kohaldatav. b. Direktiiv Euroopa direktiividega kehtestatakse liikmesriikidele eesmärgid, mille saavutamise vahendite üle otsustavad liikmesriigid ise. Direktiiv võib olla adresseeritud kas ühele või mitmele liikmesriigile või ka kõigile liikmesriikidele. Selleks, et direktiivi sätted asjaomases
asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986
Eesti 6 Austria 17 Kreeka 22 Poola 50 Hispaania 50 Portugal 22 Prantsusmaa 72 Rumeenia 33 Iirimaa 12 Sloveenia 7 Itaalia 72 Slovakkia 13 Küpros 6 Soome 13 Läti 8 Rootsi 18 Ühendkuningriik 72
Osalisriike on praegu 47, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele. 4 Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidzaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia (2003), Montenegro (2007), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Sveits (1963), Taani (1949), Tsehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina
Osalisriike on praegu 47, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele. Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidzaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia (2003), Montenegro (2007), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Sveits (1963), Taani (1949), Tsehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari
et hoida üldist valitsemissektori võlga jätkusuutlikul ja taskukohasel tasemel. Seetõttu loodi ajutised mehhanismid stabiilsuse kiireks taastamiseks euroalal, millele järgnes hiljem alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). Kõigepealt leppis eurorühm kokku Kreekale kahepoolsete laenude andmises Kreeka laenulepingu abil. Seejärel lõi eurorühm Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF), mis hakkas hiljem ise Kreekale abi osutama. Ka Iirimaa ja Portugal said abi EFSFist, mida rahastasid euroala liikmed, ning teisest ELi rahastamisvahendist – Euroopa finantsstabiilsusmehhanismist (EFSM) –, mida rahastati ELi eelarvest. Nende ajutiste skeemide asemele tuli 2012. aasta oktoobris Euroopa kaitsesüsteemi tugisammas ehk alaline Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). See on euroala riikide rajatud rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis on peamiseks vahendiks finantsraskustes olevate euroala riikide aitamisel
ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Viimase lugemise tulemusena elab EL- s 499,7 miljonit inimest. Euroopa Liidus on 23 ametlikku-ja töökeelt. Euroopa Liidul on 27 liikmesriiki. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis sai tegelikkuseks 18
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaadlikute asetäitjadest(
aastast on ühine raha on käibel 15 riigis, seega kasutab eurot kaks kolmandikku ELi rahvastikust. Teised liikmesriigid liituvad eurotsooniga pärast majanduslike takistuste kõrvaldamist. Kõiki eurokupüüre ja -münte saab kasutada kõikides eurotsooni riikides. Kupüürid on kõikides riikides ühesugused, kuid müntidel on ühesugune vaid esikülg, tagaküljele on vermitud liikmesriigi rahvuslik sümboolika. ELi riigid, kus on käibel euro: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia ja Soome. ELi riigid, kus euro ei ole käibel: Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. Täiendav teave euro ning Euroopa Liidu majandus- ja rahapoliitika kohta. Võrdsed võimalused Ühiskond on õiglasem ja toimib tõhusamalt kui ühiskonnaliikmeid ei diskrimineerita
muudetud.) Ühendkuningriigi valitsus arvas et vaidlustatud määrust kohaldatakse üksnes jaemüüjate suhtes ja seega on võimalik mõju impordile liiga juhusliku olemusega, et seda võiks arvestada artikli 30 võimaliku kohaldamise puhul. (Ühendkuningriigi kaitse piirdus peamiselt kahe argumendiga, mille ta oli esitanud kohtusse juba pöördumisele eelnenud menetluse jooksul. Esiteks väidab ta, et määrus on riiklik meede, mida kohaldatakse ühtviisi nii imporditud kui ka kodumaiste toodete suhtes ning mille mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele on ebaselge või koguni olematu. Teiseks väidab ta, et kaupade puhul, mille suhtes määrust kohaldatakse, vastavad päritolutähisega seotud nõuded tarbijakaitsenõuetele, sest tarbijad peavad ostetavate kaupade päritolu nende kvaliteedi või tegeliku väärtuse näitajaks).
asutamislepingud. EMÜ tähendas ulatuslikumat ühist turgu, hõlmates suurel arvul kaupu ja teenuseid. Tollimaksud kaotati täielikult 1. juulil 1968 ja samal kümnendil töötati välja ühine poliitika, eelkõige kaubandus-, põllumajanduspoliitika. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda. Esimene laienemine, mis kasvatas liikmete arvu kuuelt üheksale, toimus 1973. aastal. Samal ajal hakati rakendama uut sotsiaal- ja regionaalpoliitikat ning 1975. aastal asutati Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF). 19731993 1979. aasta juuni tähendas Euroopa Ühendusele olulist edasiminekut toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981
Sellise hagi võib esitada ka mõni teine liikmesriik. Mõlemal juhul uurib kohus, kas väited vastavad tõele, ja teeb oma otsuse. Liikmesriik, kelle vastu süüdistus esitati, peab juhul, kui tema viga leiab tõestamist, olukorra lahendama. Kui Euroopa Kohus leiab, et liikmesriik ei ole tema otsust täitnud, võib ta sellele määrata trahvi. 3. Tühisushagi Kui ükskõik missugune liikmesriik, nõukogu, komisjon või (teatud tingimustel) parlament leiab, et mõni konkreetne ELi õigusakt on ebaseaduslik, võib ta taotleda, et kohus kuulutaks selle kehtetuks. Selliseid tühisushagisid võivad esitada ka eraisikud, kes soovivad, et kohus tühistaks mõne konkreetse õigusakti, sest see kahjustab neid otseselt või kaudselt. Kui kohus leiab, et kõnesolevat õigusakti ei võetud vastu õigesti või selle õiguslikuks aluseks ei ole valitud õige asutamislepingute artikkel, võib ta kuulutada õigusakti kehtetuks. 4. Tegevusetuse vaidlustamise hagi
suurendades põlvkondadevahelist lõhet. Majandusele oli see aga hea aeg, osalt seetõttu, et kaotati tollid ELi riikide vahelises kaubanduses. Lepiti kokku ka toiduainetetootmise ühises korraldamises seetõttu on praegu kõigil piisavalt süüa ning põllumajandust kummitab ületoodangu oht. 1968. aasta mai sai kuulsaks seoses Pariisi üliõpilasrahutustega ning mitmeid muutusi ühiskonnas ja käitumises hakati seostama nn 68. aasta põlvkonnaga. 1970 - 1979 Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1973 tõstis liikmesriikide arvu üheksale. Lühike, kuid jõhker Araabia-Iisraeli sõda oktoobris 1973 tõi Euroopale kaasa energiakriisi ja majandusprobleemid. Viimased Euroopa parempoolsed diktaatorlikud reziimid leidsid oma lõpu, kui Portugalis kukutati 1974. aastal Salazari reziim ja Hispaanias suri 1975 kindral Franco. ELi regionaalpoliitika raames asuti eraldama suuri
sekretäriõppes. 7. EUROOPA LIIDU ÕIGUSLIK TOIMIMINE Vasta küsimustele. 1. Mis on EL aluslepingud ja miks nimetatakse neid esmasteks õigusaktideks? Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. Samuti sätestatakse aluslepingus ELi ja tema liikmesriikide vahelised suhted. Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. 2. Mis on teisesed õigusaktid? Teisesed õigusaktid on direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad esmastel õigusaktidel ehk aluslepingutel. 3. Mis vahe on järgmistel Euroopa õigusaktidel: direktiividel, määrustel ja otsustel? Määrus- on siduv õigusakt. Seda tuleb tervikuna kohaldada kogu ELis.
dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1) õigust loov akt ehk üldakt 2) üksikakt 3.3 Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused - Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim. Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti. Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis vahetult kohaldatav
o poliitiliselt stabiilse olukorra loomine o majanduse arendamine · Beneluxi riigid (1952) o eelnevalt alanud omavahelise integratsiooniprotsessi loomulik jätk o kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi /---/ o majanduse arendamine o prestiiz · Ühendatud Kuningriik (1973) o vältida poliitilist isolatsiooni o vältida majanduslikku isolatsiooni · Iirimaa (1973) o järgis Ühendatud Kuningriigi (UK) eeskuju o saavutada suurem majanduslik ja poliitiline iseseisvus UK-st · Taani (1973) o järgis Ühendatud Kuningriigi eeskuju o majanduslikud ajendid (eelkõige põllumajandustoetused) · Kreeka (1981), Hispaania ja Portugal (1986) o tugevdada uut demokraatlikku riigikorda o majanduslikud ajendid · Austria (1995) o majanduslikud ajendid
aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Lee du,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slo vakkia, Sloveenia, Soome,Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa liidu keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku ja töökeelt. Need on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, p ortugali, prantsuse, rootsi,rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keel
annaabi.ee 
