Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuu (0)

1 Hindamata
Punktid
HENRIK SEPP
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast
384 400 km).
Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille
ekstsentrilisus on 0,0549.
Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°.
Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim
kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km.
Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s.
Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga,
see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29
ööpäeva ja 12 tundi.
Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant.
Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui
Maa läbimõõt.
Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40.
Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 ×
1022 kg.
Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa
pinnal.
Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s
Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s.
Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige
suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel näha olevat laiku
koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²).
Heledaid alasid nimetatakse mandriteks.
Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel
domineerib anortosiit.
Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2
miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit
aastat tagasi.
Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja
esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni
Riccioli 1651. aastal.
Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14.
Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega.
Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje
sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa.
Esineb teataval määral libratsiooni ­ optilist ja füüsikalist.
Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus
ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes,
samuti Maa mõõtmete olemasolu.
Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu
ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma
orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta
hakkab võnkuma.
Astronoomid on avastanud Kuul "igavese päikese tipu" ­
piirkonna, kus Päike kunagi ei looju.
See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt
tehtud piltide põhjal.
Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu
erinevate päevaaegade jooksul. 73-kilomeetrise Peary
kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva.
Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi
võrra.
See piirkond on soodne tulevastele
kosmoseoperatsioonidele, sest mujal võib temperatuur
muutuda päeva jooksul 250 kraadi.
Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi.
Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja
Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest.
Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii
kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu.
Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda
ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga
lähedalt mööda.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu
http://www.google.ee/imgres?um=1&hl=et&client=firefox-
a&sa=N&rls=org.mozilla:et:official&biw=1680&bih=921&tb
m=isch&tbnid=VQre-
cQOuwD1_M:&imgrefurl=http://geektyrant.com/news/2012/4/
9/who-owns-the-moon-and-the-most-important-era-of-science-
to-
d.html&docid=UTRycKaW5JRgRM&imgurl=http://geektyrant
.com/storage/0999-post-images/moonlarge.jpg
%253F__SQUARESPACE_CACHEVERSION
%253D1333989078414&w=505&h=480&ei=wzu6T-
b4NMjW0QXV8pnzBw&zoom=1&iact=hc&vpx=598&vpy=2
80&dur=430&hovh=219&hovw=230&tx=140&ty=148&sig=1
18306144789070280671&page=1&tbnh=129&tbnw=134&star
t=0&ndsp=45&ved=1t:429,r:13,s:0,i:94
Vasakule Paremale
Kuu #1 Kuu #2 Kuu #3 Kuu #4 Kuu #5 Kuu #6 Kuu #7 Kuu #8 Kuu #9 Kuu #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hentz06 Õppematerjali autor
Slideshow Kuu kohta

Sarnased õppematerjalid

-Kuu-
4
doc

''Kuu''

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kuu (lühireferaat) Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Kuu Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha.

Füüsika
ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD
20
pptx

ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD

ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD PLANEEDID KUU Koostaja : Signe Jaup Klass : 12K5 Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s.

Füüsika
Kuu andmed ja faasid
20
odt

Kuu andmed ja faasid

Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina

Füüsika
Mõningaid fakte Kuu kohta
5
docx

Mõningaid fakte Kuu kohta

Mõningaid fakte Kuu kohta: · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus · ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. · Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine

Füüsika
KUU
5
doc

„KUU“

..............3 Kuu.............................................................................................................................................3 Kokkuvõte..................................................................................................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga samapalju detaile, kui astronoom maapealse teleskoobiga Marssi. Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Kuu on ligikaudu kerakujuline tahke taevakeha. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°

Geograafia
Taevakehad
14
docx

Taevakehad

Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber.

Füüsika
Kuu
4
docx

Kuu

Kuu Kuu on planeet Maa looduslik kaaslane ja Maale lähim taevakeha (kaugus 384 400 km). Kuu on üks suuremaid kaaslasi kogu Päikesesüsteemis. Ümber Maa tiirleb Kuu mööda elliptilist orbiiti, orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454 kraadi. Orbiidil on Kuu kiiruseks 1,03 km/s, ta teeb tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Kuu läbimõõduks on 3476 km (Maa omast umbes 4 korda väiksem), suurim näiv nurkdiameeter on 33’40’’. Kuu mass on 7,36*1022 , mis on Maa massist 81 korda vähem. Kuu keskmine tihedus on 3,3 g/cm3 . Kuu kosmiline kiirus on vastavalt 1,7 km/s esimene ja 2,4 km/s teine kiirus. Raskusjõud on Kuu pinnal 6 korda väiksem kui Maal. Kuu pinnakiht koosneb tsemendilaadsest tumehallist paakuvast pulbrist, mis on tekkinud meteoriitide mõju tagajärjel. Kuu pind on kaetud rohkete meteoriidikraatritega, lisaks neile on kuul kuni 8 km kõrguseid mägesid.

Astronoomia ja astroloogia
Maa-kuu ja kliimamuutused Maal
13
ppt

Maa, kuu ja kliimamuutused Maal

Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal 15°C Keskmine õhurõhk 101 325 Pa Maismaa keskmine kõrgus merepinnast 623 meetrit Maailmamere keskmine sügavus 3,8 km Earth as viewed from the Moon during the Apollo 8 mission, Christmas Eve , 1968 Maa siseehitus Koostis Levinuimad Maad moodustavad keemilised elemendid on: Raud 34,6% (massiprotsent) Hapnik 29,5% Räni 15,2% Magneesium 12,7% Nikkel 2,4% Väävel 1,9% Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Andmeid Kuust Orbiit: 384,400 km Maast Diameeter: 3476 km Kuu on heleduselt teine objekt taevas, pärast Päikest Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 päeva ja 8 tunniga Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Päritolu

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun