Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ekspordi tolliprotseduurid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tollideklaratsioon, eksport, tolliprotseduur, eksportija, forma, reisija, esitamiseks, väljavedu, lepingupool, ostjal, omandiõigus, ajalised, kaubad, viidud, deklarant, kaubaarve6. Ühenduse isikud; Eesti isikud Ühenduse isikud - Füüsilised isikud, kelle alaline ja peamine elukoht asub ühenduses; - Juriidilised isikud, kelle registrijärgne asukoht, peakontor või püsiv tegevuskoht asub ühenduses. Eesti isikud - Eesti füüsilisest isikust ettevõtja; Eesti juriidiline isik; Välisriigi juriidiline isik, kellel on püsiv tegevuskoht Eestis; Eesti riigi-, valla- või linnaasutus ning Rahvusvahelise organisatsiooni esindus Eestis. 7. Reisija on ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki siirduv füüsiline isik, sõltumata reisi eesmärgist. 8. Kauba tollistaatus Kauba tollistaatuse kindlaksmääramine on vajalik selleks, et selgitada välja, milliseid kaubanduspoliitilisi meetmeid kauba suhtes tuleb rakendada. Kauba tollistaatus jaguneb: Ühendusekaup -1) teatud tingimustel täielikult ühenduse tolliterritooriumil saadud või toodetud
Referaat Õpetaja: Ester Altermann Järvamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Maksukohustuslane ja maksukohustus 3-4 Käive 4 Kauba eksport 4 Kauba import 4-5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Teenuse käibe tekkimise koht 5 Käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise ja kauba ühendusesisese soetamise aeg 6 Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus 6-7
valimine, lõpu valimine, Sünonüümid ja küsimustele arutelu). antonüümid. vastamine). Tollivormistus (paaristöö). Saateleht (rühmatöö). Tolliprotseduur (lühiettekanne). Logistika- Hea logistika- Millega Verbirektsioon Verbirektsioon. Sõnade ettevõtte ettevõtte mõjutada klienti (vigade Nimetava, rühmitamine iseloomusta- tunnused (rühmatöö). parandamine, omastava, tunnuse järgi. mine (tekstile sobiva Logistika- lausete osastava käände Lünktekst.
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots
Olenevalt transpordiliigist on sisenemise-ja väljumise ülddeklaratsiooni esitamisel kehtestatud tähtajad. Maanteetranspordil esitatakse sisenemise ülddeklaratsioon sisenemise tolliasutusele vähemalt 1 tund enne ühenduse tolliterritooriumile asuvasse sisenemistolliasutusele saabumist. Juhul kui ühenduse tolliterritooriumil väljuvad kaubad kuuluvad tollideklaratsiooni alla, tuleb see tollideklaratsioon esitada pädevale tolliasutusele maanteetranspordi korral vähemalt 1 tund enne väljumistolliasutusest lahkumist. EORI – Economic Operators Registration and Identification System Alates 1.juulist 2009 on väliskaubandusega tegeleval ettevõtjal kohustus registreerida end ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi EORI Transiitvedudel on EORI number kohustuslik ning edastatakse tollile elektroonselt infosüsteemi NCTS
aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma aktsiisikauba võõrandamiseta, välja arvatud aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise. Sätet ei kohaldata, kui isik oli aktsiisikauba omanik ka aktsiisikauba aktsiisilattu paigutamisel ning aktsiisikaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud. Kui aktsiisilaost väljatoimetatav ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup on ka maksuladustatud, kohaldatakse KMS § 3 lg 6 p 5. (KMS § 3 lg 6 p 6) 6. Mis on eksport? Kauba eksport on: (KMS § 5 lg 1) 2 - liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt; (KMS § 5 lg 1 p 1) - imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva liiduvälise kauba taasväljavedu liidu tolliterritooriumilt reekspordi
registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19). Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus. Välisriigi või teise liikmesriigi maksukohustuslane on isik, sealhulgas juriidilise isiku staatuseta varakogum või isikuteühendus, keda käsitatakse käibemaksukohustuslasena vastava riigi seaduste kohaselt. 6. Mis on eksport? §5 Kauba eksport on: 1) liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt; 2) imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuril oleva liiduvälise kauba taasväljavedu liidu tolliterritooriumilt reekspordi tollikäitlusviisiga; 3) peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduuril oleva liiduvälise kauba reeksport
10.16) 1. Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus - kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel ii. Rahvusvaheline rahandus - ehk kapitali vahetus riikide vahel 2. Väliskaubandus a. Mõiste on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: · import kaupade sissevedu riiki; · eksport kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: · Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju · Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu -Eriti oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg Väliskaubandust põhjustavad tegurid: · Ressursside piiratus · Toodete mitmekesisus · Hindade erinevused · Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss ja maksebilanss
areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal loodi esimesed vabatahtlikud tarbijate ühendused ning 1991. aastal eelnõu lugemine, kuid Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20. sajandil pärast II Maailmasõda. Oli buum ja inimesed said rohkem kaupu ja teenuseid tarbida
jaanuarist arvates. 18. Deklaratsioonide esitamine ja allkirjastamine • Maksudeklaratsioon on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvestamise dokument, mille esitamise kohustus tuleb seadusest • Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks 19. Sunniraha • Kui deklaratsioon ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse (§ 136) sunniraha määramise kohta • Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha • Sunniraha ei tohi ületada esimesel korral 1300 eurot, teisel korral 2000 eurot ja kokku
teenuse liigist ja väärtustest, mitte maksumaksja isikust (Sealsamas : 14). 5) Käibemaks on perioodiline maks. Käibemaks on kehtestatu perioodilise maksuna. Käibedeklaratsioone tuleb registreeritud käibemaksukohustuslasel esitada maksu- ja tolliametile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Pärast Eesti liitumist ELga 01.05.2004 tuleb lisaks kvartaalselt esitada kauba ühendusesisese käibe aruanne ning juhul kui ettevõtte eksport või import ületas eelmise või käesoleva aruandeperioodil miljoni krooni, tuleb statistikaametile iga kuu esitada statistilise iseloomuga Intrastati aruandeid (Sealsamas : 14). 11 6) Sihtkohamaa põhimõte. Käibemaksu üheks kavandavaks ideeks on maksukoormuse suunamine riiki, kus toimub kauba või teenuse lõpptarbimine. Sihtkohamaa põhimõte näitab ilmekalt, et käibemaksuga koormatakse tarbimist, mitte kauba või teenuse tootmist
2) järgi ei tohioma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. 20. Mis on mõistlikkuse põhimõte? Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et lepingupoolekäitumist hinnatakse teiste sarnaste isikute käitumise järgi. VÕSi kohaselt loetakse võlasuhtesmõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. 21. Lepingu mõiste: Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 22. Kuidas toimub lepingu sõlmimine? Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 23. Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud? Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole
Ofert pakkumine lepingu sõlmimiseks tehtud kindlale adressaadile olema piisavalt selge (minimaalselt kaup ja selle hind või nende määramise viis) olema oferendile siduv Aktsept adressaadi nõusolev vastus Leping on sõlmitud hetkel, kui aktsept jõuab oferendi kätte. Ekspordilepingu sõlmimine 1.Müüja reklaam potentsiaalsetele ostjatele 2.Ostja päring algab läbirääkimise 3. Müüja konkreetne müügipakkumine Pro Forma arve kujul 4. Läbirääkimised aktsept ja lepingu sõlmimine või kontraofert 5. Uued läbirääkimised uus pakkumine või tellimuse kinnitus Lepingu sõlmimine Lepingu sisuline keerukus avaldub Tegelikult on väliskaubandustehing mitme erineva lepingu konglomeraat Väliskaubandustehing on kõrgendatud riski kogum Dokumendirohkus on eripära Lepingute konglomeraat Väliskaubandustehing on lepingute sümfoonia,
arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Lahtised tingimused (1) Lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). (2) Kui lepingupooled ei jõua lahtises tingimuses kokkuleppele või kui lepingupool või kolmas isik ei määra lahtist tingimust, ei mõjuta see lepingu kehtivust, kui ei saa eeldada lepingupoolte teistsugust tahet. (3) Kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupool või kolmas isik, peab määratud tingimus vastama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. (4) Kui lahtine tingimus tuleb määrata lähtuvalt lepingupoolest sõltumatust asjaolust, mida tingimuse määramise ajal ei ole olemas, tuleb tingimuse määramisel lähtuda sellele kõige sarnasemast asjaolust.
huve. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas. · Varane- poliitika eesmärgiks akumuleerida raha (kulda, hõbedat) oma riigis igasuguste vahenditega, millest peamisena nähti kaupade eksporti. · Hiline- aktiivse rahabilansi poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. · Neomerkantilism- e. Uusmerkantilism. Propaganda merkantilistliku majandus- poliitika taaselustamiseks. · Põhiline erinevus- Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust ning et riigi rikkus peitub rahas. Kasu saab teiste arvelt. · Kriitika- edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline, deindustrialiseerimine( väheneb ekspordi konkurentsivõimelisus, enda valuuta
kindlustuspoliisi, kvaliteedinõude; lepingus ettenähtud dokumendid; Dokumendid lähevad müüja panka; Pank tasub müüjale; Dokumendid ostja panka; Ostja pank tasub raha müüja pangale; Dokumendid ostjale; Ostja arvelduskontolt võetakse summa maha; Dokumendid transpordifirmale; Kaup kätte. 58.Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; ostjal on müüjast parem turupositsioon; müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; müüja usaldab ostjat. 59.Inkasso plussid ja miinused. Plussid Importijale: krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; võimalus maksta pärast kauba kohalejõudmist Miinus: On võimalik, et maksenõue tuleb täita koheselt ja seetõttu ei pruugi olla võimalust
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se
4 AETR kokkulepe ehk Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe · Kokkulepe ei kehti: 1) kaubaveo sõidukeile, mille lubatud suurim registrimass, kaasa arvatud haagise või poolhaagisega ei ületa 3,5 tonni. 2) sõidukitele, kus peale juhikoha ei ole rohkem kui 8 reisija kohta 9.05.2010 Transport ETV0120 9 AETR-kokkulepe (2) · Maksimaalne juhtimisaeg 4,5 tundi (pidev või vaheaegadega ) Pärast 4,5 tunnist sõiduaega peab juht tegema vaheaja kestusega vähemalt 45 minutit. Seda vaheaega võib jagada vähemalt 15- minutilisteks vaheaegadeks, mis on jaotatud sõiduajale ja vahetult pärast sõiduaega selliselt, et vaheaegade kestus kokku oleks vähemalt 45 minutit. Vaheaega ei pea kasutama enne
möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda (630) kuid siiski üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju. Kui käsundusleping on sõlmitud lepingupoole eluajaks või pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib
saavutatud kokkulepet, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Mida arenenud on ühiskond, seda olulisemad on lepingulised suhted. Lepinguid on 3 tüüpi: 1. tsiviilõiguslikud lepingud; 2. haldusfunktsioonide täitmise lepingud; 3. avalikõiguslikud lepingud. VÕS § 8 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 1 Siinjuures on väga oluline kokkulepe. Lepingu sõlmimine on alati tahteline tegevus. Kokkuleppe saavutamiseks peavad pooled oma tahet väljendama tahteavaldusega
1. kogused ei vasta lepingule 2. sortiment ei vast lepingule 3. kvaliteet ei vastanud lepingule Kauba müügi arved. Kaupade lähetamisel ostjale kirjutab müüja välja arve. Arve kohustuslikud rekvisiidid: Arve number, kuupäev, müüja firma rekvisiidid, maksja rekvisiidid, kauba nimetus, ühik, kogus, hind, summa ja käibemaksu arvestus ning allkiri. Kauba tagastamine. Neil juhtudel kui ostjale saadetud kauba kogus sortiment ja muud olulised näitajad ei ole kooskõlas lepinguga on ostjal õigus ostetud kaup tagastada. Selleks kirjutab müüja välja kreedit arve, milles näidatakse ära vahesumma tagastatud kaupade maksumuse või hinna alandi ulatuses. Krediit arvel tuleb välja tuua krediteeritav arve nr, kreedit arve peab olema eristatav, arve võib olla miinus arvena, summad märgitakse punasega. Ettevõtte tulud ja tulude arvestus. Tulud on aruande perioodi sissetulekud millega kaasneb varade suurenemine ja kohustuste vähenemine
Kui müügileping sõlmitakse kahe füüsilise isiku või kahe majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel, siis tarbijalemüügilepingu kohta käivad sätted kohaldamisele ei kuulu. Müügileping on oma olemuselt mitmepoolne vastastikune tehing. See tähendab, et müügilepingu pooltel on nii õigused kui ka kohustused ning õigusi ja kohustusi tuleb teostada vastastikku. Kui üks lepingupool on omapoolsed kohustused täitnud peab ka teine lepingupool omapoolsed kohustused täitma, nn sulle- mulle põhimõte. Müügileping on tasuline võõrandamisleping. Tasulisus väljendub ostja kohustuses maksta müüjale tasu peale asja vastuvõtmist. Kuna müügileping on tasuline leping, siis tuleb ostjal maksta müüjale tasu ka juhul, kui tasu suuruses ei ole lepingupooled omavahel kokku leppinud. Erinevus teisest lepingutest: Võrreldes müügilepingut erinevate võõrandamislepingutega on erisused selgelt märgatavad
MAJANDUSEALUSED 27.01.2010. Mis on iga ühiskonna suurim majandusprobleem? Iga ühiskonna suurim majandusprobleem seinseb selles. · Et inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud · Ressursid nende rahuldamiseks aga piiratud. Seda, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada, uurib mikro- ja makroökonoomika (MMÖ) Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine. Firma . reatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Makroökonoomika analüüsib majanduse kui terviku käitumist ningi majanduspoliitilisi valikuid Makroökonoomika uurib majanudse kui tevikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Rahvamajanduse ringkäik Sissetulek (raha) Tööjõud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko FIE RAAMATUPIDAMINE referaat õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2012 1. Ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte- määratlemine, FIE olemus. Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises. Ühe teise seisukoha järgi on ettevõtlus võimaluste avastamise, hindamise ja ära kasutamise protsess. Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel. Eristatakse ka ettevõttesisest ettevõtlust, mis kirjeldab suurettevõtete sees toimavat ettevõtlust. Äriseadustikus avatud mõiste ettevõte tähendab majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Majandusüksus a
halveneda, lühiajaliselt kaubandusbilanss aga paraneb. Dokumendimaksed 75. Inkasso tasumise põhimõte. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Inkasso raha sissenõue; kliendil saada oleva summa sissenõudmine panga poolt veksli või muu dokumendi alusel ja sisse nõutud summade kliendi pangakontole kandmine. Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; ostjal on müüjast parem turupositsioon; müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; müüja usaldab ostjat. 17 76. Inkasso plussid ja miinused. Importija plussid: krediidivõimalus, kui on määratud kindel tähtaeg kauba eest tasumiseks; võimalus maksta pärast kauba kohale jõudmist
MAKSUD ARHIPOV II semester I pool MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED Maksuarvestus: tekkepõhine ja kassapõhine. Kassapõhine arvestus nt palkade väljamaksmisel (tulumaks). Augusti tulumaks makstakse septembris. Kui isik ei ole raamatupidamiskohuslane, siis võib maksuhaldur nõuda temalt korrektse maksuarvestuse esitamist. Maksuhaldur võib nõuda ka täiendavate andmete esitamist raamatupidamiskohuslaselt. Nt: aktsiisikaupade kasutus, nende maksumus, miks ei ole aktsiisiga maksustatud. Välisriigi emaettevõttega koostöös olev tütarettevõtte puhul võib maksuhaldur nõuda dokumentide tõlkimist, ettevõtte enda kulude ja kirjadega. Parandamisel peab jääma esialgne tekst näha. Mille alusel parandus tehti, kuupäevaliselt. Hilisem tekst tuleb fiktseerida, et tõendada parandust, leida dokument üles. Kes ja millal parandas. Esmase dokumendi nõudega tuleb pöörduda kontrollitava poole, kui ei ole võimalik, siis kolmanda isiku poole. Maksuhaldur võib nõu
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....
Tsiviilõiguslik õigussuhe on tsiviilõigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilõigus suhtel on 3 elementi: subjektid:2; objekt;sisu. ÕIGUSUHTE ELEMENDID Subjekt- ISIK. Igas õigussuhtes on vähemalt kaks subjekti, aga alati kaks poolt. Ühel poolel võib olla mitu subjekti. Subjekt võib olla õigustatud subjekt või kohustatud subjekt Üks subjekt võib samaaegsel olla nii õigustatud kui ka kohustatud (nii müüjal kui ostjal on samaaegselt õigused kui ka kohustused;müüjal õigus saada raha, aga anda kohustusena kaup ja ostal vastupidi) Igale õigusele vastab alati kellegi kohustus. Objekt on see, millele on õigussuhe suunatud. Objekte võib olla õigussuhtes mitu (nt ostu- müügi puhul objektiks kaup ja raha).puudub õigusvõime Sisuks on õigusuhtes tekkivad õigused ja kohustused. § 5. Õigussuhtes tekkivat õigust nimetatakse subjektiivseks õiguseks - konkreetsele subjektile
- Optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik. Üks optsioonileping on tehtud enamasti 100-le aktsiale. Optsiooniga seotud mõistete selgitused: Tähtaeg viimane kuupäev, millal optsiooniomanik saab otsustada kas optsiooni kasutada või mitte.
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6.
asjade või dokumentide esitamist või 2) ei olnud kättesaadav oma elu- või asukohas või muul maksuhaldurile teatatud aadressil või 3) hoidis menetlusest kõrvale või 4) takistas muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Maksuhalduril ei ole õigust nõuda kolmanda isiku kulude hüvitamist maksukohustuslaselt, kui ta pöördus kolmanda isiku poole, andmata maksukohustuslasele võimalust teabe esitamiseks. 31. Millises ulatus võib maksuhaldur kohaldada sunniraha teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest? Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse.
Need õigused on õigus teose reprodutseerimisele, õigus teose levitamisele, õigus teose tõlkimisele, õigus teose töötlemisele, õigus teoste kogumikele, õigus avalikule esitamisele, õigus teose eksponeerimisele, õigus teose edastamisele, õigus teostada oma arhitektuurne, disaini-või tarbekunstiteose jms projekt. Teose avalik esitamine ja edastamine võib toimuda ainult juhul, kui seda korraldav isik on saanud eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. Autoritasu määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga). Tasu on autoril õigus saada ka kujutava kunsti teose edasimüümise eest. Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile, milles teos on väljendatud. Autori või tema
kinnistusraamatusse kantud õigusi, siis ei saa kannet teha muidu kui selle isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekul või kohtuotsuse alusel. Digitaalselt allkirjastatav kinnistamisavaldus tuleb koostada ja esitada kinnistusosakonnale kinnistuportaali kaudu. Soovi korral võib kinnistuportaalis anda ka nõusoleku kinnistusraamatu kande tegemiseks või volituse kinnistamisavalduse esitamiseks. Samuti võib koostada kinnistamisavalduse muutmise või tagasivõtmise avalduse ning esitada lisadokumente või määruskaebuse tehtud kandemääruse peale. Lisaks notariaalselt tõestatud või kinnitatud tehingule tehakse kinnistusraamatusse kandeid ka kohtulahendi alusel ning kohtutäituri taotlusel. Teatud liiki kandeid tehakse ka muude ametiasutuste taotlusel. Kinnistamisdokumendid esitatakse kinnistusraamatut pidavale kohtule originaalina või
annaabi.ee 
