Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksootilised-puuviljad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
banaan, banaani, papaia, avokaado, viljad, mango, mahl, apelsiniivi, õuna, vitamiin, guajaav, hurmaa, salat, virsik, puuviljad, serveeri, toorelt, rambutan, vala, luuvili, viljas, seeme, lõika, virsiku, mangostanoorega, aprikoos, vilju, viljaliha, pirni, mehhiko, 100g, tainas, supp, murel, granaatõun, aasia, valage, füüsal, rohttaimed, banaanidTALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus Karamboola-averroa kodumaa on India ja Malaisia, kuid tänapäeval viljeldakse seda ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas
SISUKORD 1. TIITELLEHT...............................................................................1 2. SISSEJUHATUS..........................................................................3 3. Hurmaa.........................................................................................4 4. Papaia...........................................................................................6 5. Litši..............................................................................................8 6. Tähtvili.......................................................................................10 7. Viigimarjad................................................................................12 8. KOKKUVÕTE..........................................................................14 9
on lihtsam koorida, kui kasta see hetkeks keeva vette. Hoida külmas, 2-5 soojakraadi juures. Sisaldab A, B, C ja K vitamiine Kilohind 18,66 eurot (292 krooni). Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta › Vesi 81 › Valgud 1,5 Rasvad 0,79 Kiudained 4 http://www.youtube.com/watch?v=COr8D7MtcRE& RAMBUTAN Rambutani nimi tuleneb vilja koorest, mis oleks justkui kaetud karvadega. Metsikult kasvavad need viljad Malaisias, haritult laiemalt Kagu-Aasias. Rambutani sisu on valkjas või roosaka varjundiga, maitse on magus ja samal ajal kergelt hapukas. Oluline on teada, et vilja sees on ovaalne kivi, mis on mürgine. Rambutane tarvitatakse värskelt, aga ka moosi või kompotina. Kilohind 18,66 eurot (292 krooni). http://www.youtube.com/watch?v=_FVQTpWTZK4 Toitainete sisaldused 100g toidu söödava osa kohta: › Energia 343 kJ (82 kcal) › Süsivesikud 20,87
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
............................................18 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................19 2 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias SISSEJUHATUS Puuviljad on ühed kõige ilusamad, vajalikumad ja kasulikumad viljad mida loodus meile andnud on. Antud töös annan ülevaate erinevatest puuviljadest nende liikidest ja sortidest. Samuti lisasin erinevaid retsepte, kus kasutatakse puuvilju. Toetudes Toiduaine õpetuse konspektile, kui ka internetis leitule. 3 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias 1. PUUVILJAD
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD
EKSOOOTILISED PUUVILJAD Avokaado Kirjeldus Pehme kreemja ja maheda pähkli maitsega avokaado on suurepärane vili. Viljad kasvavad kõrgete (8-9 m) puude otsas. Taime nimi on ameerika pirnloorber. On palju avokaado sorte ning koore värvus võib olla rohelisest kuni peaaegu mustani, Koor võib olla krobeline või sile. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kui arvata veel maha vilja koor, jääb järele umbes 70 protsenti söödavat sisu. Avokaado pärineb algselt Kesk-Ameerikast (Mehhikost), kuid teda kasvatatatakse nüüd enamikus troopilistes ja subtroopilistes piirkondades
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 “EKSOOTILISED VILJAD” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion...
Huvitav südamekujuline vili on pealt roheline. Koore all aga ootab kreemjasvalge, pudingilaadne, suuri pruune seemneid sisaldav ja ülihea viljaliha. Valmis vili maitseb magushapult ning meenutab pisut banaani ja ananassi. Annoona on õrna koorega, seetõttu vali poes võimaluse korral terve koorega, sõrmega vajutades pisut "pehme" ning pruunilaiguline vili. Kuna ülevalminud viljad söögiks ei kõlba,
Kasutatakse ka jäätise, kondiitrisaaduste ja likööri tootmisel, samuti ka parfümeerias. Tänapäeval toodetakse lõhnaainet vanilli suurel määral sünteetiliselt, kuid loodusliku vanilliga ei suuda see võistelda, sest ehtsa vanilli lõhnas osalevad teisedki ained. Sokolaaditööstuses leiab siiski rohkem kasutamist odav tehisvanilliin. Sünteetilist vanilliini segatakse ka suhkruga ja lastakse müügile vanillisuhkruna. Mango Ladina keeles Mangifera indica. Mango on 10-30meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, muna-või silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. Erineva värvusega viljad kasvavad sageli samal puul
viljaliha õrnuse poolest. Säilivad halvasti. Hooajal süüakse toorelt, aga kuna see aeg on lühike, siis valmistatakse nendest keediseid ja kompotte. Suurepäraselt sobivad sügavkülmutamiseks. Suhkrusisaldus on 7-8%, energiasisaldus on 100 g kohta väike (46 kcal). Rahva seas levinud arvamus, et on üks rauarikkamaid marju, kuid see ei pea paika. On kibuvitsamarja ja mustsõstra järgi üks vitamiin C rikkamaid marju (70-80 mg%). Tegemist on .maasikaga 9. Põhjamaa apelsin on punase või kollase värvusega liitmari. Sisaldab kuni 105 mg C-vitamiini 100 g kohta ja 6% suhkruid. Hinnatud on mari ka mangaani, seleeni ja räni sialduse poolest. Kasutatakse keedise, mahla ja veini valmistamiseks. Parandab ainevahetust. Eestis kasvava marja liigid on raba- , (mesikollane), kitse-, (tumepruun), soo- ehk mesi(punane) .murakaga 10. Kasvab metsikult, kuid kultiveeritakse ka ilutaimena. Liike on palju. Vitamiinirikkamaks peetakse metsikut. Vilju korjatakse augustist kuni
Sissejuhatus : Puuviljad on ühed vajalikumad ja kasulikumad mida loodus meile andnud on . Troopilised puuviljad on omapärased , erineva päritoluga ning kasvatusviisiga puuviljad . Antud referaadis on ülevaade neljast troopilisest puuviljast . 3 Mango ( Pilt 1.1 , Pilt 1.2 ) Ladina keelne nimetus : Mangifera indica Kasvatamine ja Kodumaa : Mango on 10-30 meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili , mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas .Mango kodumaa on Ida-Aasia, India, malaisia, Filipiinid ja Lõuna- Hiina. Indias tunti mangot Gangese viljakatel kallastel juba 4000 aastat tagasi. Ka praegu on mango Indias üks tähtsamaid kultuurtaimi, mida viljeldakse 800000 hektaril, see on rohkem kui kõikides maailma maades kokku. Lõuna-Aafrikas, Iisraelis, Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm
Rakvere Ametikool Kadri Trilljärv K-12 EKSOOTILISED PUUVILJAD Toiduainete õpetuse referaat Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega
...........................................................11 APELSIN Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Kahekümnendail aastail läksid moodi nõndanimetatud veriapelsinid, mille viljalihal on punakas varjund, sest see sisaldab värvainet antotsüaani. Moepuhang läks nii valdavaks, et kusagil polnud punaka lihaga sorte nii palju võtta kui nõuti. Osavad ärimehed süstisid siis
1 hakitud sibul 2 avokaadot 1 pea jääkapsast või Rooma salatit Kuumuta potipõhjas või ja prae seal minut aega riisi. soola-pipart ja murulauku 2 purustatud küüslauguküünt 1 mango 1 avokaado Lisa hakitud porru, sool, karri, 2,5 dl puljongit ja oliiviõli 1 väike viilutatud porruvars 300 g suitsu- või grillkanaliha soola-pipart soovi korral koriander. Keeda 10–13 minutit. Lisa Kuumuta potipõhjas või ja prae hakitud sibulat-
Uute sortide aretamise, transpordivõimaluste avardumise ning riikidevaheliste kaubandussuhete laienemise tulemusena on nendest toiduviljadest saanud tähtis kauba- ja ekspordiartikkel. Seetõttu on paljud lõunamaise päritoluga puu- ja köögiviljad saanud laialdaselt kättesaadavaks ka põhjapoolsemates piirkondades. Eksootilistest puuviljadest on viimasel ajal eriti suurenenud ananassi, kiivi, avokaado, karambooli ja papaia pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7) Töö alustamisel tuli selgeks teha, millised puuviljad ja pähklid referaati valida. Maailmas on liike ja sorte väga palju. Seekord sai otsus langetatud sellistele troopilistele puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus).
üheaastane taim. Kõige paremini kasvab ta soojas ja kuivas kliimas. Kuna kõrvits on nõudlik mulla niiskuse suhtes, siis kasvatatakse teda Kesk-Euroopas ja mujal parasvöötmes, sealhulgas ka Eestis. Kõrvits on rohttaim. Tema roomavad varred võivad kasvada kuni 5 meetri pikkuseks. Köitraagudega võivad varred toele üles ronida. Kõrvitsa varred on sügavasoonelised, teravakandilised. Õie läbimõõt on umbes 30 cm. Juured ulatuvad 3- 4 meetri sügavusele ja 3-5 meetri kaugusele. Viljad kaaluvad tavaliselt 5-20 kg, läbimõõt ulatub kuni 40 cm-ni. Toiduks saab kõrvitsat kasutada mitmel moel, Eestis peamiselt keedetult salati või supina. Kabatsokk ehk puhmikkõrvits ehk melonkõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Puuviljad referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Papaia 2)Tähtvili 3)Lichi Sissejuhatus Teen referaadi erinevatest puuviljadest. Puuviljad, mida kirjeldan on: papaia, tähtvili ja lichi. Papaia Millist puuvilja kutsutakse inglite viljaks? Selleks on papaia, mis oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. Papaia on melonitaoline puuvili, mille viljaliha on kollakas-oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa. Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse papaiat teisteski troopilise kliimaga riikides nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Sri Lanka.
Lõhnaained annavad aroomi, tähtsamal kohal eeterlikud õlid: tsitruselised, petersell, seller, till. Fütontsiidid bakterivastase toimega annavad viljale maitse ja lõhna sibul, küüslauk, mädarõigas Puu- ja köögiviljade säilitamine - mõjub kvaliteedile ja maitsele - halvad tingimused soodustavad riknemist - säilitamises arvestada järgmiste teguritega: temperatuur, niiskus, etüleeni eritumine, valgus, aroom - viljad jagada temperatuuri järgi 3 rühma - viljad jagada etüleeni tootvateks ja etüleenikartlikeks - jälgida, et laoruumis ei oleks tuuletõmmet Temperatuur mida kauem säilitada, seda täpsem temperatuur · +1...+5 kraadi salat, kapsas, porgand, peet, seller, roheline sibul, till, kartul. Õun, ploom, aprikoos, nektariin, virsik, tsitrused, pirn, granaatõun · +10...+15 kraadi melon, kõrvits, kurk, tomat, paprika. Ananass, avokaado, mango, grip · +17 +18 kraadi banaan, annoona
Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokandus Nimi Perekonnanimi Lisimari, Karabool, Papaia Referaat Juhendaja:****** Pärnumaa 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ..............................................................................................................................................................3 Tähtvili e
tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine. ELYS ANETTE RETSEPTID EMMA SUITSUKANA SUVIKÕRVITSA PASTA 4 inimesel on vaja: 300g makarone (farfallet, penne või mis iganes aga mitte spagette) oliiviõli 1 suur sibul
Kergkülmutatud liha saadakse lühiajalisel hoidmisel miinustemperatuuril. Omab temperatuuri 1... - 3°. Omadustelt sarnaneb jahutatud lihale, kuid säilib paremini. Külmutatud liha temperatuur ei tohi olla üle 18°. Liha on kõva konsistentsiga ja ilma lõhnata. . 2.3. Liha kvaliteet ja säilitamine Liha pind peab olema puhas ja kuiv ning kattunud roosaka või punaka koorikuga. Värske lõikepind kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Värvus iseloomulik antud looma liigile. Liha mahl peab olema läbipaistev, konsistents tihke ja elastne. Sõrmega vajutamisel tekkiv lohk peab kiiresti täituma. Lõhn peab olema meeldiv. Rasva värvus vastavale looma liigile iseloomulik, hapendumistunnusteta. Keetmisel saadud puljong peab olema selge ning meeldiva aroomiga. Külmutatud liha värvus on jahutatud lihaga võrreldes heledam. Sõrmega vajutamisel tekib helepunane plekk. Konsistents on kõva ja koputamisel annab selge heli. Jahutatud liha hoitakse temperatuuril 2..
Virsik Virsik on virsikupuu vili. Ta on luuvili, mis sarnaneb aprikoosiga, kuid on palju suurem. Virsik on 510 cm pikk ja kaalub keskmiselt 7075 g. Virsikul on kaunis välimus ja mahlane meeldiva maitsega viljaliha. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju õlisid. Virsikud sisaldavad palju A- ja C-vitamiini, samuti rauda, kaaliumi ja kiudaineid. Oma mahlasuse ja õrnuse tõttu ei talu valminud virsikud pikka transporti ega säilitamist, seetõttu viljad koristatakse pooltoorelt. Virsikust toodetakse mahla, kompotti, moosi, kasutatakse ka salatites, pannkookide katteks, jogurtites, pudingites
13. Õun ei sisalda: a) A-vitamiini b) K-vitamiini* c) C-vitamiini 14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt: a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on: a) melonitaoline* b) arbuusitaoline c) mangotaoline 19. Kõige suurema rasvasisaldusega puuvili on: a) avokaado* b) kiivi c) hurmaa 20. Kreegid on: a) kollast värvi b) sinakat värvi* c) punast värvi 1.2 Lehtköögiviljad Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju varieerub Salati pehmed lehed on Aedsalatit kasutatakse
Mehhiko Maria Karajeva K109 Toitude eripära Mehhiko kööki on üheselt väga raske määratleda. Toitu ja söömisesse suhtutakse Mehhikos tõsiduse ja austusega. Igas osariigis on oma eriilmelised variatsioonid kohalikust toidust. Põhitoiduaineteks on mais, avokaado, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, kakao, sokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Legendaarseim jook on Tequila, ei jää varju ka Margarita ja Cachaca. Toitude eripära Mehhiko köögi Mehhiko üks põhikomponent on Mehhiko kuulsaim toiduaine tsillipipar. Tuntumad piprasordid on jalapeno, poblano,chipotle, habanero, guajillo Põhitoiduaine on mais, millest küpsetatakse õhukese pannkoogiga sarnanevaid lameleibu ehk tortiljasid.
...................8 8. KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 9. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................................10 2 1. Sissejuhatus Nektariinid-õrnad õied ja maitsvad viljad. Nektariinid on algselt pärit Hiinast ja tegelikult kuuluvad virsikud nende esivanemate hulka. Nad on üsna sarnased, kuid nektariinid on veidi magusama maitsega ja nende kollane, valge või roosakas viljaliha on veidi kõvema konsistentiga. Koor pole udemetega kaetud, vaid täiesti sile. Nektariinidel on nagu virsikutelgi vilja keskel suur kivi, mis on üsna kõvasti viljaliha küljes kinni. Viljad ei jätka pärast korjamist küpsemist
ülemäärase auramise vastu karuselt karvane kest. Kesta all paikneb rohiroheline valkjate kiirtega mahlane, veidi sültjas viljaliha. Viljalihas on rohkesti väikseid musti seemneterakesi. Kiivi on kõrge C-vitamiini sisaldusega (100 g-s umbes 300 mg). Sisaldab ka provitamiini A , D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Kiivis leiduv proleolüüthape pidavat lagundama inimorganismis kolesterooli ja soodustama vereringet. Energeetiline väärtus: 100g/40 kcal. Viljad on küpsed ja tarbimiskõlblikud, kui sõrmega kergelt vajutades koor veidi järele annab. Maitselt võib kiivit võrrelda karusmarja või seguga karusmarja, meloni ja maasika maitsest. Tarvitada võib mitmeti. Värskelt tarbimisel on kõige parem vili eelnevalt hästi jahutada, lõigata siis piki või risti pooleks ja sisu lusikaga poolmetest välja koukida. Võib ka eelnevalt koorida, siis seibideks lõigata ja niiviisi lauale anda. Süüakse koos seemnetega
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim
kaltsiumi. Kasutamine kulinaarias: Sobib hästi kasutamiseks liha- ja kalatoitudes, vormiroogades, suppides ja salatites. 18 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 2.2 VÄHEMLEVINUD VILJADE SORTIMENT Füüsal- Iseloomustus: Kesk-Ameerika ( köögivilja) liigid-soojuse suhtes vähenõudlikud, suuresaagilised, viljad üsna suured, maitseomadused keskmised. Üldjuhul kasutatakse vaid töötlemiseks. Lõuna-Ameerika (marja-) liigid- nõudlikud soojuse suhtes, viljad on üsna väikesed, magusad, aromaatsed, dessertmarjad. Kutsutakse ka maasikafüüsaliks. Neid tarvitatakse värskelt, kuid sobivad ka töötlemiseks ja kuivatamiseks. Toiteväärtus: Sisaldavad suhkruid, C-vitamiini, orgaanilisi happeid. Kulinaarne kasutamine: Kesk-Ameerika füüsal- lisandiks suppidele, konserveeritakse
Õunakoogid (jm magustoidud) Mõnus kreemine õunakook Vaja läheb: PÕHI 3dl jahu 3spl suhkrut 0.5tl küpsetuspulbrit ~75g võid (toasoe) 1 muna ÕUNAD 3-4 suuremat õuna 50g võid 3sl fariinisuhkrut 2sl konjakit kaneeli KREEM 4dl piima 4 muna 6sl suhkrut 4sl jahu 2tl vanillisuhkrut Põhja jaoks sega omavahel kuivained, lisa või ja töötle purutaoliseks massiks. Lisa ka muna ning sõtku (puulusikaga) tainaks. Suru tainas 24cm küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi, toksi kahvliga taina sisse väikesed augud ja pane külmkappi. Samal ajal koori õunad, eemalda südamikud ja lõika paksemateks sektoriteks. Kuumuta pannil või ning sulata selles fariinisuhkur
Referaat. Nimi: Getter Angerj ärv . Tallinn 2005 Sisukord 1.Tsitruseliste üldiseloomustus . Lk .24 2.Sidrun. Lk.4 3.Apelsinipuu. Lk.46 4.Greibipuu. Lk.6 5.Mandariinipuu. Lk.67 6.Kuidas kasvatada tsitruselisi. Lk. 78 7.Greibimahla mõju ravimitele. Lk. 89 8.Cvitamiin tsitruselistes on hea. Lk. 9 9.Cvitamiini rikkad viljad. Lk.10 2 10.Päevakogus. Lk.10 11.Teisi tsitruseliike. Lk.11 12.Retsept. Lk.1112 TSITRUSELISTE ÜLDISELOOMUSTUS : Apelsini, sidruni, mandariini kreibi, pomeli, bergamoti, laimipuu jpt . kuuluvad kõik suurde 1800 liigilisse ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate
Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud (tekib krobelise pinnaga liitvili). Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse: - toorelt, - keedetult, - küpsetatult, - konserveeritult, - marineeritult Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite,
Rasvade vähesuse korral võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine, võib langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Immuunsus nõrgeneb ning organism on vastuvõtlik külmetushaigustele. Mineraalide ainevahetus: Kaltsiumi ainevahetus muutub, tõuseb luude käive ja uuesti moodustamine. Ema vere kaltsiumi sisaldus langeb nii loote suurenenud vajaduste kui rasedusest tingitud normaalse lahjendusefekti tõttu. D vitamiin suurendab hormoonide tootmist, mis muudab teise trimestri lõpus kaltsiumi imendumise sooles kahekordseks, mis katab nii loote vajaduse kui kaitseb ema luustikku. Rauapuudusaneemia – on kõige tavalisem ja laialtlevinud toitumishäire kogu maailmas. Eesti sünniregistri andmetel oli 26,6%-l 2010 a sünnitanud naistest raseduse ajal aneemia. Rauapuudusaneemia on olukord, kus organismis napib rauda, et moodustada piisavas hulgas piisava suuruse ja rauasisaldusega punaseid vereliblesid
annaabi.ee 
