Mina ei avastata vaid konstrueeritakse, kui minu perspektiivi lähtekoht. Märkan kõigepealt ennast, kui asjadele vastanduvat punkti. Küsin, et mis punkt see on ja jõuan järgmisele reflektsiooni punktile, kus mõtlen endast jne.. Minaloome kõrgematel tasanditel tulevad välja mina kui moraalsete otsuste subjekt, mina kui religioosne subjekt jne. Karl Marx- inimene kui ühiskondlike suhete summa (või lõikepunkt). Goethe samastab oma elutööd iseendaga ning ütleb, et töö ei tulene hingesügavustest vaid see on see, mida olen oma elu jooksul kogenud. · Materialistlik- vaatleb inimest kui looduse koostisosa ning arengu tippu · Psühholoogiline inimese fenomen läbi psüühika. 19 saj lõpp, 20.saj alguses avastatakse ju, et inimesel on hinge asemel psüühika. Psühholoogia on filosoofiast välja kasvanud aga on filosoofiale palju andnud. Psühholoogiast tuleb palju küsimusi nt mis on teadvus?
eelkõige nõrka ise. Oma loomuselt on autor väga sõjakas, talle meeldib rünnata võrdväärset vastast. Ta toob välja oma ründamise neli punkti: esimeseks on rünnata võidukaid asju; teiseks võidelda üksinda; kolmandaks ründab ta isikute loomingiud ja neljandaks ründab ta ainult häid asju. Viimasena tahab autor tähelepanu juhtida tema puhtuse armastusele. Inimeste juuresolukul tajub ta inimeste sisimat hinge. Blaise Pascal " Mõtted " 92/125 On olemas harjumusi, millega ei suudeta asendada teisi harjumusi ja neid, millega suudetakse. 93/126 Loomus on harjumus, mille kustutab teine harjumus, mis on teine loomus. 94/630 Loomulikuks saab muuta kõike nagu ka kõik loomulik saab kaduda. 95/646 Mõistusel on võime muuta tunded loomulikuks ja hävitada need. 96/736 Midagi tõestades väidetakse valesid teoreeme. Aga kui tõesed teoreemid on leitud, ei
Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht. Ta asub kusagil, eimillegi ja kõige vahepeal. Oleme üksi, kuid samas ka nii piiratud kõige ja kõigiga. Inimene on nii väike, kuid samas ka nii suur. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Harjumus on meie teine loomus. Loomus ise polegi midagi muud kui esimene harjumus nii nagu harjumus on teine loomus. Loomust sunnib tagant harjumus. Pole olemas midagi, mida ei saa muuta loomulikuks, pole midagi loomulikku, mis ei võiks kaduda. Inimese enda loomuseks on keha ja vaim, kuid need mõlemad on inimese jaoks ka suurimad mõistatused kuna pole veel täpselt kindel ja selge, et mis on täpselt mis.
3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on.
eelneb tema olemusele. Asjade puhul on aga asi vastupidi: nende olemus eelneb olemisele. Seda saab selgitada järgmise näitega: Kui meistrimees hakkab näiteks valmistama tooli, siis ta juba teab, milline see peaks tulema ja milleks seda saab kasutada, st tooli olemus on määratud juba enne selle tegema hakkamist. See tähendabki, et asjade puhul eelneb nende olemus nende olemisele.(1. lk 95.) Asjade puhul võime alati küsida: milleks see mõeldud on? Sartre leidis, et kristlik eksistentsialism on sunnitud inimest käsitama samasuguse loodud asjana nagu nt paberinugagi. Jumal on ju sarnane kõrgema klassi käsitöölisega, kes teadis täpselt, milleks ta inimese loob. Sellisel juhul tuleb välja, et ka inimese olemus eelneb tema olemisele. Niisiis ei saa kristlik eksistentsialism olla järjekindel oma veenudumuses, et inimese olemine eelneb tema olemusele. 18. Sajandil jumala mõiste küll taandus, kuid mõte, et ka inimese olemus eelneb tema olemisele, oli visa püsima
- Pean teadma, mida ma oma elus muuta tahan. - Tervitan raskusi, mis elu mulle pakub. Need annavad mulle võimaluse arenemiseks ja oskusi toimetulekuks. - Kujutan ette seda elu, kus ma olen õnnelik. - Positiivse energiaga laetud mõtetel on võime materialiseeruda. - Keegi ei saa meid teha õnnelikuks peale iseenda. - Tee õnnele algab aususest enda vastu ja sihikindlast teadlikust tegutsemisest. - Olen julge ja valmis riskimiseks. Kaotus ei tähenda veel läbikukkumist. - Õnn on rahulolu iseendaga. Andmise rõõm on kõige suurem rõõm ja meie rahulolu hästi veedetud ajast on seda suurem, mida rohkem me saame teistele abiks olla.
Kui ootame head ja kinnitame seda oma mõtetega, loome seda ka oma elus. Sama kehtib ka siis, kui meie mõtetesse mahuvad vihkamine, kiivus, ebakindlus ja nõrkus. Vägivald sünnitab vägivalda ja 9 armastus armastust. Elurõõm oleneb sellest, millega me täidame oma teadvust. Filmid, mida me vaatame, raamatud, mida loeme, inimesed, kellega suhtleme, vormivad meie mõtteid ja hoiakuid. Tajume suurt vastupanu sellele, et olla iseendaga päriselt rahul ja tõeliselt hinnata seda, kes oleme ja mida teeme. Tõelise heaolu alus on heakskiit iseendale, ja seda me ju laseme endale osaks saada. Elurõõmu saavutamise kunst seisneb selles, et tuleb jätta vigade otsimine ja selle asemel otsida seda, mis on õige. Kuivõrd elu on ise ennast teostav prohvetisõnum, on positiivsete sihtide sedamine ja tugev tahtmine neid saavutada väärt kogu selleks kulutatud aega ja energiat. Seejärel tuleb sihilepääsuks rakendada
väärad. Otsustusvõime võib otsustada asju tegelikkusest erinevalt, samas tunnetusvõime toimib ainult tõestatud ideedel. 43. Selgitage Hegeli väidet: Orjal ei saa olla kohustusi; neid saab olla vaid vabal inimesel. Hegeli väide seisnes selles, et ainult vabal inimesel saavad olla kohustused (näiteks tööl käimine, koolis käimine jne.), orja elu aga seisnebki igasuguste ülesannete tegemises. Orja jaoks pole need ülesanded kohustused, orja jaoks on need paratamatus. 44. Selgitage, milles seisneb Hegeli arvates maailmamõistuse kavalus. Hegeli arvates seisneb maailmamõistuse kavalus selles, et ta kasutab inimesi oma huvides, tööriistadena oma eesmärgi saavutamiseks. Maailmamõistus laseb inimestel elada oma elu, tegeleda oma asjadega, püüelda oma eesmärkide poole, kuid samas ta suunab sündmuste käiku märkamatult. Ta suunab seda, et saavutada oma eesmärk, hoolimata sellest, kas inimene väljub ettevõetud tegevusest oodatud eesmärgiga. 45
Otsustusvõime võib otsustada asju tegelikkusest erinevalt, samas tunnetusvõime toimib ainult tõestatud ideedel. 43. Selgitage Hegeli väidet: Orjal ei saa olla kohustusi; neid saab olla vaid vabal inimesel. Hegeli väide seisnes selles, et ainult vabal inimesel saavad olla kohustused (näiteks tööl käimine, koolis käimine jne.), orja elu aga seisnebki igasuguste ülesannete tegemises. Orja jaoks pole need ülesanded kohustused, orja jaoks on need paratamatus. 44. Selgitage, milles seisneb Hegeli arvates maailmamõistuse kavalus. Hegeli arvates seisneb maailmamõistuse kavalus selles, et ta kasutab inimesi oma huvides, tööriistadena oma eesmärgi saavutamiseks. Maailmamõistus laseb inimestel elada oma elu, tegeleda oma asjadega, püüelda oma eesmärkide poole, kuid samas ta suunab sündmuste käiku märkamatult. Ta suunab seda, et saavutada oma eesmärk,
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
ma olen; nii et tegemist ei ole kunagi terve maailmaga, ning järelikult ei ole tegemist maailmaga. Maailma ei saa näha just nimelt seetõttu, et tundub, et teda on kõige lihtsam näha: seetõttu, et ta on tervik. o Asi oleneb meeleolust ja tujust, aga täiskasvanud inimene varjab oma tegelikke meeleolusid. Laps seda ei osak veel ja seega on nende maailmatunnetus siiram ja vahetum Küsimused Pascali Mõtete kohta: Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! o Inimene on lõpmatusega võrreldes olematus ja olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. Inimesest suuremaid maailmu on olemas ja samas on nii palju temast pisemaid maailmu. Ta lihtsalt ise peab uurima ja imestama
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma leian et mu elul on mõte, kas see on paigutatav minu enda tegevuse tagajärge (kas inimene ise on suuteline mingisuguse mõtte oma elusse sisendama?)? Inimese elu mõte kõige laiemalt on andnud talle teised inimesed. Mõte kehtestub läbi teiste (ema: elu mõte on laps). Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Või et jumalat ei ole? Kes või mis on jumal? Kas tema olemust on võimalik määratleda? Miks on maailmas kurjus
) Klassikalised empiristid ainus teadmise allikas saab olla kogemus. See ka 22) Mis on skeptitsism? Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist või ei saa olla propositsionaalset teadmist kas mitte millegi kohta või mingis kindlas valdkonnas. Me ei usu päriselt seda, mida meie meeled meile ütlevad.Kahtlemisele rajanev mõttesuund.Kahtleme ühes ja teises. 23) Küsimus Blaise Pascali raamatu « Mõtted » kohta: kuidas Pascal määratleb inimest? Inimene on loodud ilmselgelt mõtlema, selles seisneb kogu tema väärikus ja väärtus-see määrab inimese suuruse.. Tema ainus ülesanne on õigesti mõelda. Inimene ongi nii iseenda kui teiste ees ainult üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. Inimene on seotud kõigega, mida ta teab. Ta koosneb kahest vastandlikust ja eri liiki olemusest hingest ja kehast. 24) Milles seisneb Blaise Pascali arvates inimese suurus universumi suhtes?
oluliselt sarnases situatsioonis. Kehtib kõigi hinnanguotsuste kohta. Üleskaaluvus-moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Nad pole ainsad printsiibid, kuid nad on eesõiguslikud võrreldes muude kaalutlustega, sealhulgas esteetiliste, juriidiliste või mõistatuslikkuskaalutlustega. Avalikkus- et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad avalikuks teha. Kuna me kasutame printsiipe, et käitumist ette kirjutada, nõu anda, kiitust ja laitust jagada, satuksime iseendaga vastuollu, kui hoiaksime neid salajas. Teostatavus- moraaliteooria peab olema elluviidav, teooria reeglid eo tohi avaldada toimijate õlgadele liiga rasket koormat. 3. Erinevused metaeetiliste seisukohtade vahel. Moraalinihilism- moraal on illusioon ja fiktsioon, millest tuleb vabaneda. Tugineb mingile äärmuslikule arusaamale inimloomusest. N: Sotsiaaldarwinism: inimene on loom, tugev peab jääma ellu, nõrgem kärvama, moraal takistab seda loomulikku protsessi
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoofia- valdkond, kus küsitak
a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes
inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiinist ning rahutust, mis ongi absurditunde aluseks. Absurd tekib irratsionaalse ja meeletu selguseiha vastandumisest, mis sõtlub nii inimesest kui ka maailmast. 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimede suhtes). Selgitage! Blaise Pascal ütleb, et inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, olematusega võrreldes kõiksus, keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. See tähenda, et inimene asub täpselt kahe äärmuse vahel olematuse ja kõiksuse vahel. Kõik teadmised on lõpmatud oma uurimisvaldkonna ulatuvuses. Kõik
võimalik kahelda. Siis on leitud esimene pidepunkt, milles saab alustada filosoofia ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5
· Küsimus edasijõudnumatele: Kuidas määratleb Bibihhin terviklikkust? Terviklikkus on siis, kui kõik on omal kohal ja olemas. Mitte midagi ei tohi olla puudu. Olgu asi nii väike kui tahes ning nii tähtsusetu kui tahes, ta peab olemas olema, muidu on osake puudu ning asi pole terviklik · Mis teeb maailma mõistmise tänapäeva inimesele raskeks? See et nad ei usu enam mitte millessegi Küsimused Pascali Mõtete kohta: · Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Kaks äärmust, mille vahel inimene justkui asetseb, on lõputus ja olematus. Asjade lõputusest saame aimu siis, kui mõtleme päikesele, mille kõrval meie oleme nii väikesed ja tühised ning seejärel mõtleme päikesele, mis on võrreldes universumiga nii tühine. Asjade olematuseni jõuame, kui
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave
kes oli tuntud psühholoog. Ning kes viidi Ausvichi koonduslaagrisse. Mis siin veel sisse tuleb, on sotsiaalne peegel: “ be careful what you say” 2. Covei tõi sellise huvitava loo siia. Et kujuta ette et lähed mõne oma armastatud inimese matustele, kui sisened kabelisse märkad lilli, kuuled muusitakt, näed sõprade ja perekonnaliikmete nägusid, tunned ühist kaotusvalu ja tänulikkust, et tundsid seda inimest. Kui lähed ja heidad pilgu avatud kirstu, satud äkitselt silmitsi iseendaga. Need on sinu matused, aga praegusest hetkes kolm aastat edasi läinud. Voted istet ja silmitsed mälestuslehte oma käes. Esimene kõneleja on perekonnaliige, teine on üks lähedane sober, kolmas on töökaaslane , neljas on ühiskondlikust organisatsioonist, kus kaasa lõid. MILLISED VÕIKSID OLLA NEED ISELOOMUJOONED, MIDA IGAÜKS NEIST KÕNELEJAIST OLEKS VÕINUD SINUS NÄHA- KUIDAS SA OLEKSID TAHTNUD NENDE ELU MÕJUTADA??? TEINE EFEKTIIVNE HAJUMUS: alusta lõppeesmärki silmas pidades.
paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon on olukord ja sellele vastav meeleolu, kus tajume, et oleme paisatud siia maailma, ilma et oleks küsitud, kas me tahame siia maailma tulla. See maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras ja vastuolus endaga. Seda määratleb näiteks Heidegger, kes leiab, et inimene on kohaolu (Dasein), see on maailmas olemine, mis on inimese sügavaim ontoloogiline tunnusmärk. Filosoofia algab inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahtimõtestamisest. 5
Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta ju igapäevaselt võõrastega suhltemisega, püüdes nendega filosoofilist juttu arendada. Üks väepealik oli öelnud: ,,..
KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanistlikud ideed.
Poleks nad olnud sõbrad ja koos, oleks see neid murdnud ning viinud nad hulluseni. Varsti said nad tundma sõja peensusi, kuulma mürsu tulekut ja selle ohtlikust. Varjuda ning oskasid end välja lülitada nendest kogemustest ja õudustest, mis seal toimus, et mitte väsitada ja süüa oma hinge nendega. Sest seal oli palju rohkem tähtsamat millest mõelda et, end elus hoida. Nad muutusid valvsaks ja ükskõikseks, sest see mis seal oli on paratamatus ja sinna ei saa midagi ette võtta. Kui nad selle saavutiasid võis neid lugeda vanaks ja kogenenud oliaks, sest nad olid allutatud ja ükskõiksed. ,,Mulle meenub veel, kuidas me nekrutitena algul häbenesime, kui meil kasarmus tuli ühiskäimlat kasutada. Uksi seal ju ei ole, ja kakskümmend meest istub üksteise kõrval nagu raudteevagunis. Neid kõiki võib ühe pilguga haarata. Vahepeal oleme rohkemat õppinud kui jagusaamist sellest piskust häbist
Elan seda elu nii, et hüve tuleks seal ,,hüpe" hauatagune ekstaas, mis tuleb millegi pöörasega ära teenida. (Abraham pidi oma poja Jumala nimel ohverdama) hüpe tundmatuse, meeleheitlik moraali ja mõistuse vastane hüpe Jumala poole, tundmatu hüpe. Suurim hüve hauataguses elus, siin pean ära teenima, teen seda võimsalt. Romantismi eetika ülim hüvelooming ja loominguline eneseteostus. Elu mõte on loominguline eneseteostus. Eksistensialism õnn peitub vabaduse teostamises. Minu isikliku vabaduse teostamine on kõige olulisem. Sotsiaalse hüve eetika tähtsam on teenida mingi kollektiivi huve. Subjektiivne heaolu on tähtsaim asi, seda küsitakse ja uuritakse otse inimestelt. Mingi idee teenimine NT: kommunism, rassism Kuidas elada hästi? Mida teha, et olla õnnelik? Populaarne hedonism iha objekte võimalikullt palju omandada
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
kest,mida me inimese ümber näeme,tegelikkuses jääb see pinnapealseks,tõeliselt suudame anda inimese kohta hinnangu,kui oleme temaga koos aega veetnud ja õppinud tundma tema nõrkusi,pahesid,samas ka voorusi.Elu jääb paraku liiga lühikeseks,et kõigi inimeste kohta midagi teada saada,seega tuleb valida need välja,kes tunduvad huvitavad ja siis saada ise nende kaudu paremateks inimesteks.Kõige olulisem asi elus on olla rahul iseendaga ja armastada iseennast ,siis peavad sinust ka teised lugu.
koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele. · Usk ja mõtlemine · Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo · Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid Regiuse piiskopiks. harmoniseeruvad suurused. · Suri 430 aastal kui vandaalid piirasid Geiserichi · Samas ei ole nad ka võrdväärsed. juhtimisel linna. · Filosoofid otsivad tõde aga nad ei leia seda. Nad · Pühakuna tunnevad eesmärki, kuid ei tunne teed selleni. · Augustinuse austamine levis kiiresti. · Õnnelik elu... · Põrm viidi algul Sardiiniasse ja seal Paviasse. · Sest kindlasti tahame me kõik õnnelikult elada. · 28. augustil peetakse Augustinuse mälestuspäeva. Beate certes omnes vivere volumus.
tollega, kes on võimeline nurjama Jumala kavatsust luua täiuslik maailm." (JUNG 2004:64) ,,Fausti" lugedes mõistis Jung, et selle nimitegelane on omamoodi filosoof ning see ärgitas tema huvi filosoofia vastu. Isa raamatukogus ei leidunud sellelt alalt peaaegu midagi, kuivõrd isa kartis, et filosoofia lugemine võib usku ohustada. Tutvumine filosoofiaga aga pani Jungi hämmastuma. Nende mõttekäikude põhjal mõistis ta, et filosoofid käsitlevad Jumalat kui kedagi, kellest nad teavad vaid kuulu järgi. Jung mõistab, et erinevalt neist, on Jumal temale oma kohutava nägemusega katedraali reostamisest üheks kõige vahetumaks kogemuseks. (JUNG 2004:66) Taolisest maailmatajust võib mõista ka hilisemat sümpaatiat Rudolf Otto suhtes, kes samuti rõhub usulise kogemuse kirjeldamisele. Otsides vastuseid ,,Jumala purustavate tegude" kohta, ei leidnud ta filosoofidelt midagi, kuigi
2. Kvaliteet: 3. Relatsioon: (vahekord) reaalsus (töelisus) substants ja aksidents negatsioon, eitus (ebatöelisus) pöhjus ja tagajärg limitatsioon (piiristatus) vastastikune möju /osadus 4. Modaalsus: Vöimalikkus - vöimatus olemasolev - olematu paratamatus - juhuslikkus Kuidas siis tekib mingi objekti mõiste? Välistest ilmingutest tekib esmalt läbi ruumi ja aja a priorsete vormide kaemus. Mõistus seob omaltpoolt need kaemused 12 kategooriast lähtudes. Tulemuseks on empiirilised mõisted. Puhtad mõisted saame me siis, kui me meelelisuse paljad vormid ja mõistuse vormid ajas ja ruumis ning kategooriad omavahel seome. Nende mõistete süstemaatilisesse uurimise Kant enam ei lasku. Sama vähe tegeleb ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
