Mis juhtuks, kui hirmu emotsiooni ei eksisteeriks? Kuigi emotsioone on Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimustöö kohaselt kuus- hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus (Psühholoogia gümnaasiumile 2006, lk 180), siis mind on alati huvitanud hirmu emotsioon. Mulle on alati tundunud, et argus ja hirm on sama tähendusega. Arg olla tähendab nõrkust, mittetoimetulekut oma eluga. Miks inimesed tunnevad hirmu? Milleks on selle emotsiooni tundmine vajalik? Kuidas kujuneks elu ilma hirmu tundmata?
Nahaalselt mõeldakse ainult endale, mitte tulevikule ja meid ümbritsevale keskkonnale. Selle tõttu ei oleks ükski tänapäeva Olümpose jumal seotud loodusega. Järjest rohkem on hakatud väärtustama meediat, mis on eriti tähtis noorema generatsiooni seas. Iga päev toodetakse juurde uusi filme ja muusikat. Ei möödu päevagi, kui tänapäeva noor ei kuulaks muusikat. Üheks tänapäeva jumalaks oleks meediajumal. Tänapäeval eksisteeriks viis Olümpose jumalat: rahajumal, kes on kõige võimsam, tehnoloogiajumal, tarkusejumalanna, armastuse- ja ilujumalanna ning meediajumal. Tänapäeva inimese jumalad erinevad väga palju jumalatest, kes eksisteerisid sadu aastaid tagasi ning see on tingitud inimeste väärtushinnangute ja ühiskonna muutumisest.
Ideaalses maailmas järgikski viimne kui üks ilmakodanik eeskujulikult seadusi ning oleks nõus või püüaks vähemalt aru saada kaaskodanikest. Reaalsus on aga see, et nii see ei ole ja ei hakka ka kunagi olema. Miks see nii on? Üheks põhjuseks on seadused. Kui te nüüd arvate, et sellega soovin öelda, et seadused muudavad maailma ebaõiglaseks ning ühiskond toimiks paremini kui neid ei eksisteeriks, siis nii see siiski pole. Küll aga arvan ma, et kuigi maailmas püüeldakse selle poole, et seadused oleksid õiglased, siis selle saavutamine on pea võimatu. Juba see, et riigiti on seadused osaliselt erinevad on minu arvates piisav, et näidata, et ideaalseid ei eksisteeri. Ühiskonna arenguga või ka seoses kitsaskohtade avastamisega seadustes vajavad need pidevat täiustamist. Erinevad inimesed täiustavad maailma, muudavad selle mitmekülgseks ning huvitavaks.
silmapaistvamaks oli Tallinna toomkool, kus avanes ka eestlastel võimalus haridust omandada. Koolides oli väljavalitutel võimalik õppida lugemist, kirjutamist, laulmist ja ladina keelt. Lisandusid kirjutamis-ja grammatikakoolid, kus olid õpetajateks vaimulikud, üliõpilased ja linnakirjutajad. Tallinnasse rajati seesugune linnakool 1428 Oleviste kiriku juurde. Arvan, et hariduse kättesaadavuse võimalus oli kõige olulisem mõjutus ristiusliste poolt ja ilma selleta ei eksisteeriks ka praegust koolisüsteemi. Kõige paremini aitab mõista keskaegse eestlase maailmapilti selleagne kunst. Vastristituid ei saanud panna piiblit lugema, seega tuli neile kristliku õpetuse põhitõed piltlikult ette maalida või skulpuuri raiuda. Kõige parem oli seda teostada luues seoseid kristluse ja pagaluse vahel. Karja kirikus Saaremaal võib leida figuure, kus eestlaste ülikud on kõrvuti kristlaste
Miks kohus, mitte omakohus? Eesti Vabariigi põhiseadus § 146 ütleb: ,,Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega." Nii see on. Kuna Eesti on õigusriik, siis ei saa siin toimida omakohtu põhimõttel, sest see on seadusevastane. Õiguse mõistmise volitus on vaid selleks ametisse määratud kohtunikul. See aga ei tähenda seda, et omakohut ei eksisteeriks. Eksisteerib küll, ja seda peamiselt inimeste poolt, kes arvavad, et kohtutes valitseb ebaõiglus ja väärilist karistust süüalusele sealt niikuinii oodata ei ole. Kuid selliseks arvamuseks on ka põhjust. Näiteks 2007. aasta 8. detsembril kolme hukkunuga avarii põhjustanud Joosep Laiksoo sai karistuseks kõigest kolm kuud vangistust. Sisuliselt ühe kuu inimelu eest. Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll.
olemas haritud inimesi, kes on nõus oma tarkust ka noorte ja vähekogenutega jagama. Õpetajad loovad kooli omanäoliseks: pole kooli, kus oleksid täpselt ühesugused õpetajad. Väga tähtsa osa kooli olemusest moodustab selle õpilaskogu. Ka kõik õpilased on omanäolised ja erilised. On neid, kes on pühendunud õppimisele, on neid, kes käivad koolis niisama aega veetmas ning on neidki, kes käivad koolis lollitamas, et eakaaslastele meeldida. Nagu ilma õpetajateta, ei eksisteeriks ka ilma õpilasteta ükski kool. Loomulikult tekivad ka koolis omad pinged, aga enamasti lahenevad konfliktid kiiresti ja jälgi jätmata. Kolmanda osa kooli hingest moodustab kooli hoone. Majas sees, tähtpäevadel ehivad meie kooli seinu temaatilised kaunistused. Koolimajahinge on tunda igas väiksemaski nurgas. Koolile annavad mitu nägu õpilased, õpetajad ja koolihoone. Kuna nad on kõikjal erinevad, on iga kool isemoodi ja eriline. Vaheldusrikkus ongi see, mis elu põnevamaks
vastu. Lisaks fantaasiateemale on teoses ka tänapäeva noorsookirjanduses levinud teema käsitlus, milleks on vanemate lahkuminek, arvutisõltuvus ja kohanemine uues koolis. ,,Kuues sõrm", Helga Nõu Probleemid: Elus ettetulevad seiklused, mis toimuvad alternatiivmaailmas, mis nagu eksisteeriks meie maailma kõrval. Hoiatus, et narkootikumide tarvitamine paneb inimesi üha enam uskuma sellesse, et tõeliselt on olemas müütiline maailm. Esile kerkib kadeduseprobleem kui tõukejõud, mis noorte normaalset arengut võib peatada. ,,Vanameeste näppaja", Mehis Heinsaar Lugesin novelli ,,Kohtumine
Eesti sõjandus läbi aegade Eestit võib vaadelda kui väikest ning tähtsusetut riiki maailmakaardil. Tõeline eestlane aga teab, et meie rikkuseks ning edasiviivaks jõuks on kroonu ajalugu ning Eestimaa areng läbi raskemate kui ka helgemate aegade. Ei saa väita, et meie kodumaa on kaitseta ning lohakile jäetud, vastasel juhul ei eksisteeriks siin maamunal väike, kuid kodune Eesti Vabariik. Sõjaliselt kindlustatud riigi üheks tähtsamaks punktiks on kaitsejõu eksisteerimine. Kaitseliit astutati 11. novembril 1918. aastal ning selle esialgne nimetus oli Eesti Kaitse Liit. Tolleaegse organisatsiooni kontor asus Tallinnas Brokusmäel. Pärast seda lõpetati Kaitseliidu tegevus 1920. aastal 12. augustil. Põhjus oli lihtne: võimule tulid kommunistid. Mõned aastad hiljem, kui 1924
teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n.ö toimib. Kriitika autori suhtes: Artiklist loen välja, et väide on tõene, kui ta annab kasulikke tagajärgi ja tõde pole midagi muud kui kasulikkus. Aga kui tõde on meile nii kasulik, siis miks on meie ümber nii palju valet? Esialgu me ju ei saa aru, kas meile valetatakse või mitte, see selgub alles hiljem, kui kunagi tõde selgub. Kui me oskaksime kohe kindlaks teha, mis on tõde ja mis vale, siis ei eksisteeriks valetamist. Kuna see artikli sisu jäi mulle täiesti arusaamatuks, siis küsiksin: " Aga, mis siis on pragmatismi üldine kasu?"
maksumaksja raha kulutamine. Teised inimesed kiidavad jällegi heaks riigiarhitekti ideed ning tajuvad ,,valitsusearhitekti" kui neutraalset kohtunikku arhitektuurimaastikul, kes omab visiooni ja tegutseb parema arhitektuuri ja linnaplaneerimise nimel. Kaitstes nii avalikku ruumi, üksikisikute kui ka kogu rahva huve. Riigil peaks olema terviklik konseptsioon ruumilisele arengule. Mina arvan, et kui riigiarhitekt kui instituitsioon eksisteeriks, siis peaks selle eesmärk, tegevus ja positsioon reguleeritud olema. Mulle meeldib väga see paralleel, mida tõmmatakse riigiarhitekti ja näiteks õiguskantsleri vahele ehk lisaks seadusandlikule menetleja rollile peaks riigiarhitekt võtma ka kavandaja, autoriteedi ja nõuandja positsiooni ühiskonnas. Riigiarhitekti tulek ei tähenda, et arhitektuur muutub nüüd üle terve Eesti ühetaoliseks või monotoonseks. See tähendab pigem, et riigi arhitektuur muutub terviklikumaks. Kui
öelda ja ka relvaga kooli tulla ja tulistama hakata nagu välismaal on juhtunud. Tihtipeale on nii, et toimub kaklus ja sellepeale kutsutakse vanemad kooli. Peale seda on kuskil pool nädalat vaikne ja siis hakkab jälle kõik otsast pihta. Ma olen internetist lugenud, et on küsitletud koolilapsi ja enamused olid viimase poole kuu jooksul kogenud mingisugust koolivägivalda. Oleksin väga õnnelik kui koolivägivalda ei eksisteeriks ja eakaaslased võiksid siiski kokku hoida ja olla üksteise vastu sõbralikud. Ma arvan, et me kõik tahaks hommikuti ärgata üles teadmisega, et koolis on tore ja turvaline.
näiteks aktiivsus teiste riikidega suhtlemisel, riigisiseste asjade kontroll ning kindlasti ka aktiivne kodanikutegevus riigis. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus. Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas eksisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen, Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahvast. Nüüd on iseseisev riik käes ja justkui polekski vaja enam midagi teha. Aga riik vajab elupidevat hoolt, kantseldamist, noomimist, tunnustust- riik on justkui laps. Koostöö ja ürituste korraldamine tõstab inimeste enesehinnangut ja usku, et nad saavad ise oma
ideaale ning unistusi, niisiis on teatud mõttes ülimuslik - ideaalid on teetähised, mis inimest tõeni juhivad. Ühiskonna ebatäiuslikkusele viitavad aga ideaalide lahknemised ning indiviidide võimetus neid täide viia. Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline tegur elu mõtestamisel. Kõik kunstiteosed on tehtud tunnete järgi. Nendega väljendatakse oma mõttelaadi ja nägemust, ja isegi suheldakse teistega. Kunst peab kedagi või midagi mõjutama, muidu seda lihtsalt ei eksisteeriks. Kuulus maalikunstnik Leonardo da Vinci kujundas ja viimistles oma suurteose Mona Lisa naeratust mitu aastat. Nii pühendunult kopeeris ta seda nii kaua. Maal iseenesest on sünge ja kohati igav, kuid igaühe arusaam sellest on erinev. Kuidas aga maali või kunstiteose väärtust hinnata, teavad vaid vähesed. Suurkunstniku pärandit maailmale on raske hinnata. Kunstnik suudab tagada ühiskondliku arengu järjepidavuse. Seega ei tohi loomingu tähtsust alahinnata. Kunsti ilu on vaataja
Kehal on täiesti selgesti aru saadav kui kuskilt on valus, kõht on tühi või on joogijanu. Kui tunnen jalas valu on füüsika õpetanud, et see taju sünnib närvide abil, mis paiknevad üle kogu jala, ulatudes sealt justkui nööridena ajuni. Kui neid tõmmatakse jalas, tõmbavad ka nemad aju sisimaid osi, milleni nad ulatuvad, kutsudes seal esile teatava liikumise, mis on loomuse poolt säetud selleks, et mõjutada vaimu valuaistinguga, mis justkui eksisteeriks jalas. Kuna need närvid peavad aga jalast ajuni jõudmiseks läbima sääreluu, reieluu, nimme, selja ja kaela, võib juhtuda, et isegi kui ei puudutata närvide osa, mis on jalas, vaid üksnes mõnd vahepealset osa, võib sündida ajus täpselt samasugune liikumine nagu siis, kui jalg saab haiget, nii et vaim tunneb paratamatult sedasama valu. Olemasolevad asjad võivad olla meelepetted ning nendest saab ainult siis aru, kui mõelda nende eksistentsi peale.
kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Liugehõõrdejõud sõltub kahe pinna omadustest ja pindu kokkusuruva jõu suurusest. Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka oma elu päästa. Kui ei eksisteeriks liugehõõrjõudu, ei oleks naelrehvidel mingit kasu, samuti ei saaks me ka suusatada, kelgutada ja palju muudki teha. Seega on hõõrdejõud meie eludes äärmiselt tähtsal kohal ning ilma hõõrdejõuta ei oleks miski selline, nagu praegu. Meie elu muutuks täielikult ja kes teab, kas me üldse oleksime võimelised ilma hõõrdejõuta elama.
organismi võimet olla teistest erinev, seega nende puudumisel oleksid kõik organismid ühesugused ning siis oleks haigustel kerge tervet populatsiooni korraga hävitada. Kuna mutatsioonidest lõikavad kasu ka inimesed, luues geneetiliselt muundatud taimi või loomi vastavalt enda vajadustele, siis ka see muutuks võimatuks, kui kaoksid maalilmast mutatsioonid. Inimeste seisukohalt oleks mutatsioonide puudumine kohutav, kuna kui neid ei eksisteeriks, ei oleks tekkinud ka inimesi. Seega kui kaoksid maailmast mutatsioonid, oleks sellel nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Hea oleks nende puudumine, sest siis ei muutuks olemasolevad haigused, ning neid saaks lihtsalt ravida praeguste ravimitega, ei peaks uusi välja töötama. Halb oleks mutatsioonide puudumise juures see, et organismid ei suudaks enam kohaneda keskkonnatingimustega ning seetõttu nad hukkuksid, kuna haigustel on kerge ühesuguse
Kindlasti mitte, kuid see kaasneb tahtmatult meie areneva ühiskonnaga, me ei kujutaks ette elu ilma autodeta ja kaasaegse tehnoloogiata, milleks on arvutid, televiisorid ning raadiod, kuid just nemad on ühed globaalsete muutuste põhjustajatest. Autode ja tööstuste heitgaasid paiskavad õhku kasvuhoonegaase, mille tagajärel meie kliima soojeneb liustikud sulavad, toimub kõrbestumine. (Kuid kasvuhooneefektil on ka häid pooli, kuna ilma selleta ei eksisteeriks elu, sest Maa keskmine temperatuur oleks seljuhul -18 kraadi.) Paljud meist ei mõtle tuleviku ja teiste peale, mõeldakse vaid iseenda heaolu peale, näiteks paljud Euroopas mittekasutatavad elektroonikatooted viiakse Aafrikasse. Seal paigutatakse jäätmed kohtadesse, kust kahjulikud mürgid jõuavad vett pidi kõikjale. Seetõttu lasub kõige raskem koormus arengumaade õlul. Tänu inimese tegutsemisele on 100 aastaga hävinud umbes 50% selgroogsetest, see juures on
Sallivus tänapäeva ühiskonnas on oluline Kas sallivus tänapäeva ühiskonnas on oluline? Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Väga raske oleks ette kujutada maailma, kui ei eksisteeriks üleüldse sellist asja nagu sallivus oma kaaslaste vastu. Siiski on meil kõikidel inimestel erinevad arusaamad erinevatest asjadest, ei saagi mõelda ühtemoodi, ka see ei oleks ju hea. Inimestel peabki olema enda arvamus ning inimesed peavad sellega lihtsalt leppima, et kõigil meil on suhtumine erinev. Paljude inimeste kohta kehtib reegel, kuidas käitutakse minuga, käitun samamoodi vastu. Näiteks see, et kui inimene oskab suhelda, ei kritiseeri inimest tema
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Ükski riik ei eksisteeriks, kui tal pole oma kodanikkonda, kes maksaks makse, avaldaks arvamust ja räägiks kaasa riigi põhiküsimustes. Igas riigis kehtivad seadused, mida kodanikud peavad järgima ja nendest kinni pidama, vastasel juhul on riigil õigus inimese üle kohut mõista ja võtta temalt vabadus. Igapäevaste probleemide lahendamiseks oleme me valinud valitsuskoalitsiooni, kes peaksid ellu viima valimiste ajal rahvale antud lubadusi. Enne valimisi on kõik erakonna
erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui aga kõik on ära seletatud ja ma näen seda inimest reaalselt enda ees, siis see tähendab ka seda, et ta on tõeline. Üldiselt on autor üritanud tõestada erinevaid argumente ja probleeme. Mõned näited, nagu see, et keha eksisteerib. Autor mainis, et keha eksisteerib tõenäoliselt. Kui aga keha ei eksisteeriks, siis kuidas väliste meelte otsused saavad olla üleüldse ekslikud. Kui me mõtleme ja oleme, siis järelikult on ka meie keha olemas ning tänu keha eksisteerimisele saame me ka mõelda ja langetada otsuseid. Olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata. Kuna autor seda väidet ei põhjendanud täpsemalt, siis võin julgelt öelda, et ilma kehata inimene eksisteerida ei saa. Võib-olla teised kehad, milleta me saame hakkama, aga kindlasti mitte enda omata
Mu hing ja keha oli puhas ja mis kõige tähtsam neil ei olnud hirmu. Kui öeldakse, et lapsed on kõige siiramad ja õnnelikumad elusolendid, siis ka minu jaoks on see tõsi - nad ei karda tõde kuulata ega pettuda. Mida aga aeg edasi, seda kiiremaks mu elu läks kuni unustasin jumala olemuse. Aina rohkem hakkasin tundma hirme, kurbusevalu, süümepiinu ja viha. Hakkasin sisendama endale, et usun ainult armastusse, aga eitades jumalat, inimest ei eksisteeriks. Paljud teised tahavad sellele vastu vaielda, aga see on sellepärast, et nad ei ole jumalast lähemalt huvitunud. Aastaid tagasi oli mu usk valelik, sest minus oli viha ja pidev enesetõestus. Hiljem hakkasin mõistma, et jumal ongi armastusenergia, mis peab voolama, et olla elus. Minu arvates ka kõik teiste nimedega energiad on samuti selle algosakestest moodustatud erinevad struktuurid. Ka materiaalsed tahked esemed on sellest tingitud ja nende näiline olemus on justkui silmapete
Minu arvates käib õppimine eeskätt läbi vigade -läbi selle protsessi me ju täiustumegi. Pealegi tundub mulle, et täiuse kui millegi kättesaamatu poole püüdlemine annab elule mõtte. Teadmine, et saavutatud on finis- "olen täiuslik!" -peataks arengu. Inimsuhetes aitab aga see, kui inimene suudab näha teises inimeses täiuslikkust, pidades tema vigu selle täiuslikkuse osaks kergemini ära tunda armastust või muid erilisi tundeid. Kui Ruth päriselt eksisteeriks, siis vaevalt temaga suhtlemine suudaks kellelegi midagi pakkuda, võib-olla üksnes tema loojale. Kuid ohutult distantsilt võiksin selle enesekeskse müürilillekese tegemisi jälgida küll. Minu jaoks jääb arusaamatuks, kas autor lõi Ruthi üksnes enda tarvis või tahtis ta oma kirjatükiga ka lugejat kuidagi puudutada. Või tahtis ta koguni midagi naeruvääristada?! Sulgedes muigega raamatukaasi mõtlesin: Kas naerda autoriga kaasa või tema üle..
Üks on variant ontoloogilisest argumendist, mille esimest korda sõnastas Anselm, teine, mis väitis, et meie ideed ülimast olendist ei saanud luua keegi peale Jumala enda ja seega peab Jumal olema selle pannud meie mõistusse, et võiksime tunda loojat ja jõuaksime arusaamisele, et mõistuse õige kasutamise abil võime jõuda tõeni. Berkeley väitis, et universum on olemuselt pigem vaimne kui materiaalne, ent see ei tähenda Berkeley arvates, et väljaspool meie taju midagi ei eksisteeriks, sest Jumal tajub kõiki asju, seega hoiab Jumal kõike toimumas. Ning ta pooldas Jumala olemasolu veel sellepärast, et meie taju selgus ja ennustatavus näitavad, et need peavad olema antud. Substants on Descartes'i jaoks vahetult seotud füüsilise kehaga vähemalt seni, kui see on elus. Ja samas kui füüsiline maailm, sealhulgas keha, on kirjeldatav matemaatiliselt ja järgib täpseid loodusseadusi, siis vaimumaailm on vaba püüdlema oma mõtete poole
murenemisteooriat, sest siiamaani on mulle igast loetud tekstist jäänud mulje, nagu oleks allakäik toimunud peaaegu et märkamatult. Suurte sõjaliste kaotuste puhul oleks olnud tegu katastroofiga, kuid Rooma sõjalised kaotused enne lagunemist ei olnud nii suured, et viia katastroofini. Siiski, mingi osa oli ka sõjaväelistel kaotustel. Huvitav, kui palju oleks Rooma valitsejad suutnud allakäiku takistada? Võimalik, et ka tänapäeval eksisteeriks rooma riik, kui oleks kasutusele võetud tõsised abinõud. Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad, kuid need tekkisid ainult tänu liiga lõdvale reziimile. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud. Võimalik, et kindel kord oleks ära hoidnud kodusõdade tekkimise, kuid mainida tuleks ka seda, et sõdimine oli roomlastel veres
Eestil oli põhjust rõõmustada suure majanduskasvu üle, mis sisendas kõigile eestlastele optimismi tuleviku suhtes, kuid praegu peame kahjuks oime tulema majanduskriisiga. Majanduse areng on aga oluline aspekt ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisel, kuna võimekas majandus võimaldab investeerida võtmevaldkondadesse: haridusse, infrastruktuuri, julgeolekusse jne. Majandusliku heaolu kasvust tähtsam on rahva heaolu, kuna riiki ilma elujõulise rahvata ei eksisteeriks. Eestis on praegu negatiive iive ja väga paljud noored lahkuvad välismaale. Rahvas vananeb ja väheneb. Seetõttu on eestlastel oht tulevikus oma keele ja kultuuri hääbumiseks. Selleks, et meil sünniks rohkem lapsi ja noored tahaksid õppida ning töötada Eestis, tuleks rakendada mitmeid muudatusi. Esiteks tuleb teha tulumaksusoodustusi lastega peredele, suurendada lasteaedade kohti, väärtustada emarolli ühiskonnas. Teiseks tuleb Eestis
Lõpuks ei oska keegi enam meie keelt rääkida ega õpetada nii üks keel välja surebki. Mis aga saab siis rahvast ja riigist, kui riigikeel välja sureb? Loomulikult saab otsa ka Eestimaa rahvas. Sest mis meid siis enam ühendab kui mitte meie ainus riigikeel? Me jäime juba ilma oma armsast rahast kroonist. Meile on jäänud ainult nimetus eestlased ja meie oma eesti keel. Oma nimetuse anname ära koos keele kaotusega. Ja ilma rahvata ei eksisteeriks ka riiki. Ma arvan, et iga uus põlvkond noored, on oma riigi hoidjad ja kaitsjad. Katsja on noor sõnaotseses mõttes, rääkides noormeeste sõjaväes teenimisest. Hoidja alla mõtlen ma keele ja kultuuri hoidmist. Meie oleme need, kellele on antud sadu võimalusi silmaringi avardamiseks, välismaal õppimiseks ja koguni ära kolimiseks. Meie ainsaks ja õilsaks ülesandeks on tegelikult oma riiki mitte hüljata. Mine, õpi, reisi, lenda kõikjal, kus hing ihkab, kuid tule alati tagasi
Sõnavabadus, selle kaitsmine ja kõlbelised piirid Sõnavabadus ja selle kaitsmine on demokraatlikus ühiskonnas väga oluline riigi ülesanne. Selleta ei eksisteeriks tõeliselt vaba arutelu, mis on vajalik ideede vabaks väljendamiseks ja nende vahetamiseks, inimeste informeerimiseks neid puudutavatest asjadest ja riigivõimu kontrolliks. Sellise nurga alt vaadates on oluline, et kaitstud oleks ka ebameeldivad ja -viisakad ning häirivad sõnavõtud. Ühiskonna toimimiseks siiski aeg-ajalt piiratakse sõnavabadust. Vastasel juhul tekiks olukord, kus ühed inimesed on justkui võrdsemad kui teised või ühed inimõigused on teistest olulisemad
Piirist piirini Piirid kes või mis need on? Teame, et need omapärased nähtused ümbritsevad meid iga päev kõikjal, isegi maailma kõige eraldatumates kohtades. Esmapilgul võib küll tunduda, et see nii ei ole, kuid meile kõigile armsal koduplaneedil pole võimalik piiride eest põgeneda. Neid on küll võimalik ületada, kuid ühele piirile järgneb alati teine. Mis juhtuks siis, kui piire enam ühel päeval ei eksisteeriks? Tõenäoliselt valitseks esimestel päevadel Maal tohutu kaos, kuid seda pigem tsiviliseeritumates kohtades. Peamiseks põhjuseks on minu arvates siinkohal see, et oleme ise oma elukeskkonna selliselt kujundanud. Esmapilgul võib tunduda piiratud elu meile lihtsam, kuna on vaja vähem langetada olulisi otsuseid ning valede otsuste korral on peaaegu alati võimalik valitsust või kedagi teist enda kannatustes süüdistada.
paljudest muudest asjadest. Kuid kes on see, kes mõistab tõde kõige paremini? Kas see on kohtunik, kes mõningatel juhtudel otsustab isegi inimelu üle? Alati ei tule ju kohtusaalis välja see tõde, mis on ainuõige ja mille järgi peaks talitama. Kui inimene mõistis teatud olukorras tõde teisiti, kui kohtunik või uurijad, siis kas on ikka õige lasta sellel inimesel otsustada, kes pole sama asja samas olukorras kogenud? Kui eksisteeriks ainult tõde, kõik valed ja muud jamad üldse poleks olemaski, siis poleks ju ka kohtumõistjat vaja, kes teinekord süütult hukka mõistetud inimesel pea maha lõikab. Aga kust koha pealt üldse tekkisid valetamised ja tõe eitamised? Inimkond ei ole kindlasti algusest peale olnud selline, kusagil pidi toimuma see nn."plõks", mis lõi teatud meestel tuled põlema. Missugune oleks maailm praegu, kui ei olekski tekkinud valederägastikku
Turvalises riigis peaks olema ka kõigil võimalus enesekaitsele ehk võimalus saada kergelt valvesüsteeme (nt. signalisatsioonid) oma turvalisuse heaks. Avaliku võimu puhul peaksin ma üheks olulisimaks asjaks ausust. Kui riigi elanikud on valinud võimuorganitesse saadikud, kes on oma valimiskampaanias andnud lubadusi, siis peaksid nad neid ka täitma. Ei tohiks seda kasutada omakasu püüdlikult. Sellises riigis eksisteeriks riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigis, kus ma tulevikus elaksin oleks ka pluralistlik ühiskond, kus on lubatud mitmed ideoloogiad ja vaated. Rahva huve innustatakse ja ei suruta maha teistmoodi mõtlejaid. Inimestel oleks mõttevabadus ning õigus oma arvamusele ja selle avalikustamisele. Ühiskond oleks ka tolerantne ning eri rassist, teist moodi riides olevaid ning mõtlejaid ei mõistetaks hukka. Samas valitseks ka
Kuid fakt, et iga minevikumomendi jaoks on olemas tulevik, muudab tõenäoliseks, et ka praegune hetk on järgmise hetke minevik. Ei ole väga otstarbekas olevikku üle tähtsustada (ärgem unustagem, et Maad peeti kunagi Päikesesüsteemi keskuseks). Veelgi olevikukesksem teooria aga väidab, et tulevikku ega minevikku pole reaalselt üldse olemas. On ainult olevik. Iga järgnev hetk hävitab eelmise ja saab hävitatud järgmise poolt. See käsitlus teeb ajareisid võimatuks. Aeg eksisteeriks meie mälestustes, lootustes ja ennustustes, kuid mitte milleski käegakatsutavas. Hetk, millal alustasite selle artikli lugemist, on igaveseks möödunud ja hetk, millal lugemise lõpetate, on kohe-kohe saabumas, kuigi praegu seda veel ei ole. Aeg on vaid üks viiv. Milline neist või kas üldse mõni neist teooriatest õige on, ei tea keegi. Kui valgus on pime laik füüsikas, siis aeg on pime laik pimeduses. Tulevik näitab...
Vägivald meis ja meie ümber. Vägivald on tänapäeval osutunud väga suureks probleemiks. Paljud noorukid, kelle isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud kannatavad nii vaimse-, kui fka üüsilise vägivalla all, mida avaldavad neile nende eakaaslased. Usun, et raskem on taluda vaimset vägivalda, sest füüsilise peksmise tekitatud haavad paranevad, kuid mõnitamise, solvamise ning alandamise haavad jäävad igaveseks. See kujundab inimese enesehinnangut, enesekindlust ning käitumist. Solvavad laused jäävad eluks ajaks pähe kumisema : " Sa oled juba niigi paks !" ; " Sa oled nii mõttetu inimene! " ; " Sinusugust küll keegi enda ellu ei taha ! " Sellised laused saadavad inimest läbi elu, õõnestades enesekindlust ning mõjutades otsuseid. Inimesed, keda on kooli ajal mõnitatud ei ole üldiselt oma elus edukad, kuid on ka erandeid. Nimelt mõni mõtleb ka nii kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Targad ammutavad mõnitustest ning alandamisest en...
kiindumus, tunnet, millega ei kaasne lugupidamine, majasõbra teesklusi, jahedaks muutunud harjumust, romantilist fantaasiat, huvi, mis õige ruttu asendub vastumeelsusega: on olemas tuhat meelepettust, mida kõike nimetatakse armastuseks." (Voltaire 1986: 50) Iga inimene vajab armastust ja hoolivust, need oleksid justkui inimese põhivajadused, milleta inimkond siin maamunal ei eksisteeriks. Kui armastust on juba tuntud, siis tekib vajadus selle järele. Teades armastuse tunnet, soovitakse seda jagada ka teistega. Paljude inimeste elutee algab hetkega, mil ema või isa kannab sind süles, pakkudes sulle oma hella südant ja soojendavaid käsi. Kuigi väikeste laste oskused on veel väga minimaalsed, siis on neil siiski midagi vastu anda see on naeratus. Naeratuse abil võib öelda rohkem kui sõnadega, sellest võib kuulda rohkem kui kõrvaga, sellest
Ma suhestusin Idioodiga niivõrd palju, et märkan sarnasusi meie mõttekäikudes ja tegudes. Olen alati teise inimestega arvestanud, vahel isegi rohkem kui iseendaga, ning tihtipeale ei suuda ma ühiskonnanormidest aru saada. See on mu elus tekitanud palju probleeme ja konflikte, kuid õnneks olen enda ümber suutnud leida nn tänapäeva ühiskonna idioote. Ma arvan, et alandatus ja väärikus käivad käsikäes, ühte saab saavutada teise kaudu ja vastupidi, kumbki ei eksisteeriks ilma teiseta. Maailmas on tähtis originaalsus, mis tihtipeale sünnib läbi alandatuse ja progresseerub väärikuseks ja väärtuseks.
selleks, et saada töökohta või võimalust teenida, sest muidu nad ei saa hakkama. smuugeldajad saavad selle valetamise eest immigrantide pealt raha ja nad arvavad, et nii on parem. Meid ümbritsevad inimesed ning keskkond on suurteks teguriteks. Ilma võimuta ja valedeta oleks võib olla elu parem, kuid ilma jõuduteta ei saa me hakkama. täpseid piire hea ja kurja ning ahnuse ja tegelikkuse vahel ei ole, sest igaüks mõistab neid erinevalt. Alati on parem, kui headust eksisteeriks rohkem, aga ilma kurjuseta ei oleks ka headust. Kõik on omavahel seotud, kuid meid valitsevatel inimestel on võimalus valide tee, kuidas nad seda kõike teevad, kas hea või kurjaga.
Teadus ei tegele kõikide võimalike laboratoorsete menetlustega. Selle asemel tuleb välja valida need, mis on olulised paradigma kõrvutamiseks vahetu kogemusega, mida too paradigma ise on osaliselt määratud. Ning sellepärast tegelevad erinevate paradigmadega seotud teadlased erinevate konkreetsete laboratoorsete menetlustega. Teadlastel ei saa olla mingisugust abiallikat selle üle, mida ta silmadega ja oma instrumentidega näeb. Kui eksisteeriks mingi kõrgem autoriteet, kelle poole pöördumisel võiks tõestada, et tema nägemisviis on muutunud, siis muutuks too autoriteet ise teadlase andmeteallikaks ja tema nägemisviisi käitumisest saaks probleemiallikas. Samalaadsed probleemid tekiksid, kui tealdane võiks katsealuse kombel ümber lüsituda ühelt tajupildilt teisele. Periood, mille jooksul valgus valgus on laine või osake, on kriisiperiood, ajajärk, kus
Ka näiteks minu vanas klassis oli kaks tüdrukut, kes kogu aeg ainult õppisid. Selle eest ei saa loomikult kedagi kritiseerida, sest igal ühel on omad lemmiktegevused, kuid õppimine ei tohiks olla kellegi elu mõte, see peaks pigem mängima tagasihoidlikku rolli, seejuures tuleb see endale teha nii meeldivaks kui võimalik. Kindlasti on üheks asjaks, millel peab elus olema väga tähtis koht, on armastus. Armastus on ju omamoodi ka elu alus, ilma milleta inimkonda ei eksisteeriks. Armastus on andnud ka kirjanikele tohutult inspiratsiooni. Arvukatest armastusromaanidest võib tuua välja näiteks A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast", milles kiindumus Erika vastu peategelase elu palju ilusamaks teeb. Küll lühikeseks ajaks, kuid siiski. Armastus aitab alati välja kõige mustematest olukordadest ning teeb tuju veel paremaks, kui ta juba hea on. Siiski kaasneb armastusega ka varjupooli, kuid nagu öeldakse: igas heas on ka natuke halba.
rahvale nähtavaks teha ja mida nähtavam ollakse, seda lihtsam on võita ka rahva usaldust. Tõin antud hetkel välja 2 põhilist valdkonda, kus mina ja konkurents oleme omavahel lähedaselt seotud. Neid valdkondi, kus konkurents minu elu mõjutab on tegelikult veel päris palju, lisaks sellele on paljud valdkonnad omavahel lähedalt seotud ning konkurents ühes valdkonnas mõjutab väga palju ka teisi valdkondi. Kui ei eksisteeriks konkurentsi, siis ei oleks ma arvatavasti ka seda esseed kirjutanud, sest sellisel juhul ei oleks mitte millegi nimel vaja kellegagi konkureerida. Isegi tööle saamiseks ei oleks vaja millegi poolest eelistatum olla ning uude kooli sisseastumisega poleks muret, sest konkurentsi lihtsalt ei oleks
Lisaks meediale kujundab meie mõtlemisviisi ja arvamusi ka diskursus. See milline diskursus mõjule pääseb sõltub paljudest faktoritest, seal hulgas kultuurist ja ajaloost. Diskursuse järgi on võimalik määratleda milline on kehtiv võim. Samas väidab Foucault, et teades diskursuse lätteid on võimalik legitiimsus kahtluse alla seada ning sellele vastu astuda. Arvan,et kommunikatsioon omab meie üle väga suurt võimu, kuid kui seda võimu ei eksisteeriks, ei eksisteeriks meid endidki. Kasutatud kirjandus 1. Manuel Castells ,,Communication Power" Oxford University Press Inc., New York, 2009 http://www.ufabcdigital.blog.br/wp-content/uploads/2012/02/Castells-Manuel- Communication-Power-2009.pdf 2. John Fiske ,,Intoduction to Communication Studies" Taylor & Francis e-Library, 2002 http://books.google.ee/books? id=J3XzYCuDLNYC&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onep age&q&f=falsei 3
järeldusele, et ta siiski eksisteerib. Peale enda eksisteerimises kindel olemisele muutus Roquentini elu sedavõrd, et ta jõudis järeldusele, et ka maailm eksiseerib ja ka muutub. Mõtleb tagasi minevikule: ta teab, et on elanud, kuid ei mäleta sellest suurt midagi. Samuti hakkab ta tundma ennast hüljatuna tundis, et inimesed on ta unustanud ja tal puudub koht maailmas. Et keegi teda mäletaks otsustas ta kirjutada raamatu, mis asub teisel pool eksistentsi ei eksisteeriks. Üritab oma elu normaalselt elada, kuid avastab, et see polegi nii lihtne. Eksistentsi probleemid mõjutavad teda tugevalt ka edaspidi. Roquentin elas enda jaoks stabiilset elu ta ise ja asjad tema ümber püsisid aastate vältel muutumatutena. Seetõttu jättis ta armastau Anny ta maha, mis süvendas tema probleeme veelgi. Elas eraklikult ja tundis, et ei kuulu maailma sellisena nagu see on.
panna. Kui vahel ei lähe kõik nii, nagu loodetud, öeldakse, et õnn on mind maha jätnud. Tegelikult ei pane inimene olukorra head poolt lihtsalt tähele. Näiteks jäin eelmine nädal bussist maha ja pidin tükk aega ühikas niisama logelema. Olin küll enese peale pahane, et varem koju ei saanud aga samas oli mul rohkem aega matemaatikat õppida ja sain parema hinde kui tavaliselt. Igal asjal on oma hea ja halb külg. Ilma õnneta oleks elu suhteliselt mõttetu, sest kui õnne ei eksisteeriks, oleks inimesel elus üks eesmärk vähem ja inimese elu koosnebki ju peamiselt õnnevajaduse rahuldamisest. Soovitakse õnnelikku armastust, materiaalset kindlustatust, mis suudab inimese ellu luua palju rohkem võimalusi õnne kogeda ja ka inimesi, kes õnnelikuks teevad. Siiamaani pole ma kohanud inimest, kes pole elu jooksul oma õnne leidnud. Vahel võib küll veidi kauem aega minna aga mida vanemaks
See on riik, mis sellisena eksisteerib veel mõnda aega. Ajalugu jutustab meile, et sellised riigid ei püsi. Millalgi kukutatakse sealne riigivõim ning inimesed, kes seal elavad, saavad vaimselt kui ka füüsiliselt vabaks. Selleks, et see juhtuks, tuleb oodata õiget aega ja teiste riikide ponnistuste kordaminekutele Põhja-Korea võimustruktuuri muutmiseks. Siiani on maailmas kurjust, mis on põhjustatud inimeste võimuahnusest, valedest ja saamahimust. Ainult jõuga, kui tõde ei eksisteeriks, ei suudaks ükski riik kaua püsida. Me vajame ausust inimestevahelistes suhetes, et ei tekiks konflikte ega arusaamatusi.
Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus Inimene indiviidina ei ole pooltki nii püsiv, kui ta on seda rahvusena. Rahvuslik ühtekuuluvus tähendab ühe rahva kokkuhoidmist ja teineteisest hoolimist, mis on vajalik, et rahvas eksisteeriks. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul või mõnel muul teguril põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk. Eriti oluline on ühtekuuluvus võõrvõimu represseeringute ajal. Siis on rahvas see, kes hoiab kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras.
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 1702- 1721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? 2. Milles seisneb pragmatistide ja intellektualistide tüliküsimus tõe defineerimisel? Millise loengul õpitud tõeteooriaga James vaidlusse astub? 3. Sobivuse probleem "mittekopeerivate" ideede puhul (kella näide). 4. Milles seisneb Jamesi järgi intellektuaalse hoiaku epistemoloogiline inertsus. 5. Pragmatistlik küsimusasetus tõe kohta. 6. Pragmatistlik verifikatsiooni ja kehtestamise käsitus. 7. Tõeste uskumuste valdamise praktiline tähtsus, tõemõiste tuletamine sellest. Mõtle järele, kas nõustud punktides 5-7 väidetuga, see on üks teksti keskmeid. 8. Mis on "reaalid" e. "objektid". 9. Miks on mõttekas täielikust verifitseerimisest loobuda (2 põhjust)? 10. Tõesus puhtalt mentaalsete ideede vah...
sest paljud isamaa mehised pojad olid langenud võitluses oma kodumaa eest, sest tol hetkel suudeti mõelda ainult mehisusele, ning ei võetud asju mõistusega. Teise Maailmasõja alguseks, ei olnud me endiselt oma vigadest õppinud, ning taaskord, olime me võõra võimuall. Kuid lõpuks õpiti oma vigadest, ning mitmed aastad hiljem suudeti verd valamata taastada iseseisvus see on ühtlasi ka kõige tähtsam tarkuse märk. Siinkohal on Platonil õigus, kui puuduks tarkus, ei eksisteeriks ka riiki. Milleks on meile vaja mõõdukust, kui parimaid tulemusi saavutatakse kirega asju tehes? Milleks on vaja meile mõõdukust, kui inimvõimetel puuduvad piirid, sest mõõdukus hoiab inimest tagasi. Kindlasti, on sellele küsimusele vastuseid palju, aga selge on see, et ilma mõõdukuseta ei saavutaks me maailmas midagi, sest maailma kõige silmapaistvamad teod ja saavutused on just nimelt valminud tarkuse ja mõõdukusega, kuid samas kirega. Korraliku
Kunst kui inimlik loomingumeetod on ühiskonna oluliseks osaks olnud aastatuhandeid. Algsetest arglikest loometaotlustest koopaseintel on 21. sajandi alguseks jõutud välja mahukate jõgiromaanide, suurejooneliste arhitektuurimälestiste ning virtuaalsete teosteni. Just säilivuses ning loomingule omistatud tähelepanus peitub kunsti ja elu suhestatuse üks oluline põhjus. Kunst peab kedagi või midagi mõjutama, vastasel juhul seda lihtsalt ei eksisteeriks. Kui looming ei annaks elule seda, millest puudus on, siis ei pandaks kunsti tähelegi. Just autori võime selgitada välja, mis elus valesti on, mängib siin olulist osa. Seetõttu on nii heakskiitu kui hukkamõistu pälvinud looming elu täiendaja, tal on kiiresti muutuvas maailmas oluline mõte. Elu vastandatakse sageli kunstile. Sageli on ainus seos nende kahe nähtuse vahel asjaolu, et looming
spetsiifilised meetodid/reaktsioonid selektiivsed meetodid/reaktsioonid Kalibreerimine ja mõõtmine : Enamuse meetodite jaoks mõõdame näitajat/omadust,mis on otseses sõltuvuses analüüdi kontsentratsioonist; Gravimeetrias- sademe kaal, Tiitrimine- titrandi ruumala, Spektrofotomeetria- absorbeerunud valgus, Kromatograafia- piigi pindala. Peame saama sõltuvuse mõõdetud näitaja ja analüüdi kontsentratsiooni vahel Canal= kX Enamus meetodeid tahab, et eksisteeriks lineaarne sõltuvus Canal= kX+b Et saada sellist sõltuvust on vaja kasutada üht või mitut standardit- kalibreerida Standardid : Standardid peavad olema - valmistatud sarnaselt analüüsitava prooviga; - omama sarnast koostist/maatriksit; - valmistatud kontsentratsioonide vahemikus,mida eeldatakse ka proovi jaoks. Standardite arv ja tüübid sõltuvad meetodist Tulemuste arvutamine kasutatakse standard/kaliibrimiskõverat, kirjutatakse tulemus protokolli.
Second level Third level Fourth level Fifth level ,, Maailm eksisteerib just niisugusena nagu, ta on, et teie saaksite oma otsuseid teha. Kui maailm eksisteeriks täiuslikus olekus, oleks teie iseduse loomise eluprotsess piiratud. Sellele tuleks lõpp. Advokaadi karjäär lõpeks homme, kui ei oleks enam kohtuskäimisi. Arsti karjäär lõpeks homme, kui ei oleks enam haigusi. Filosoofi karjäär lõpeks homme, kui ei oleks enam küsimusi." ( Donald Walsch) Milline on rolli ja identiteedi suhe? · Ühiskonnas eksisteerimiseks võtame me koguaeg endale erinevaid rolle ( laps, õpilane, sõber jne).
Kui keegi minult ei küsi, siis ma tean, kui küsijale seletada tahaksin, siis ei tea." Aeg loodi samal ajal kui maailm; aeg on olemas vaid maailmas ja seetõttu ei saa Jumalat ajaga mõista, Jumalas ei ole varasemat või hilisemat, vaid pidev ja igavene olevik (kogu aeg tema algusest lõpuni on haaratav ühes vaatamisehetkes) ja seetõttu on maailma loomise ajaline määratlus mõttetu. Maailmas on aeg, mis see on? Aeg on hingeline mõiste ja et ta üldse eksisteeriks, siis on vajalik eeldusena inimene. Olevik ei ole midagi muud, kui punkt, kus minevik läheb üle tulevikuks- sel hetkel ju minevikku enam pole ja tulevikku veel ei ole (vahemärkuse korras meenub Metro-Luminali lugu ,,See on mu hing", kus tekstikatke ,,eluks on hilja ja surmaks veel vara" tugineb olemuslikult samale ajakäsitlusele või hetkeseisule nagu Augustinuse väljapakutud mõtegi). Minevikku ei saa inimene kuidagi muud moodi tunnetada, kui vaid
See arendab kõige rohkem komade kasutamist. Tekib pausitunnetus ja lõpuks tulevad komakohad iseenesest. Minule isiklikult ei meeldi internetisuhtlus, aga see on lihtsalt kõige kättesaadavam mulle. Negatiivsus minu puhul seisneb selles, et kui suhtlusportaalis mind närvi aetakse, ei saa ma emotsioone näidata nii hästi kui silmast silma ja siis see viha aina põleb mu sees. Mulle tundub, et kui arvutit mu elus ei eksisteeriks, oleksin ma rahulikum inimene. Mul tekivad tülid MSN'is väga kergelt, sest tean, et olengi üks nendest probleemidega noorukitest. Jube raske on ka olukordades rahulikuks jääda, kui nii paljud inimesed takistavad seda oma suhtumisega minusse. Internetis olen ma aktiivne ja mulle meeldib suhelda tuttavatega, kes on samuti nobedad kirjutajad. Saab teistega elust enesest rääkida ja nalju teha. Õnnelik selle masina üle olen ma
annaabi.ee 
