Aktiivne kodanik - tugev riik (0)

Aktiivne kodanik – tugev riik Andra Udeküll
Igal riigil on talle omased tunnused. Üheks suurimaks on kindlasti rahvas ja territoorium, samuti keel, kultuur ning seadusandlus . Riigi tugevust näitavad jällegi ka paljud muud aspektid nagu näiteks aktiivsus teiste riikidega suhtlemisel, riigisiseste asjade kontroll ning kindlasti ka aktiivne kodanikutegevus riigis.
Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks aktiivsuse märgiks meie kodanikel: pass taskus . Enamik meie riigi kaasvõitlejatest on passiivseks muutunud: ei käida enam valimistel, ega üldse ei huvituta riigi toimimisest. Tuues paralleele Eesti ärkamisajaga - kas eksisteeriks praegusel kujul üldse meie riiki, kui ei oleks tollal olnud nii aktiivseid kodanikke nagu Hurt, Jannsen , Jakobson? Loodi seltse, nagu Vanemuine, hariti inimesi, tõsteti meie teadvust- riigi teke sõltus rahvast. Nüüd on iseseisev riik käes ja justkui polekski vaja enam midagi teha. Aga riik vajab elupidevat hoolt, kantseldamist, noomimist, tunnustust- riik on justkui laps.
Koostöö ja ürituste korraldamine tõstab inimeste enesehinnangut ja usku, et nad saavad ise oma elujärje parandamiseks midagi teha. Näiteks võib tuua Toidupanga projekti, mille puhul on tegemist kodanike poolse heategevusega. Taolisel koostööl on kogemuste näol ka kasu antud isikutele, kes seda ellu viivad. Samuti tõuseb rahulolu oma elukvaliteedi ja ümbruskonnaga. Kasuna võib nimetada ka kogukonna enesekindluse tõusu. Omaalgatuslikud tegevused võivad tõsta ka inimeste huvi poliitilise süsteemi vastu ja suurendavad nende konkurentsivõimet tööjõuturul. Seega loob aktiivne kodanik oma algatustega aluse ühiskonna jätkusuutlikule progressile.
Iga kodaniku üheks ülesandeks on järelpõlve saamine ja harimine. Riik ei saa püsida ilma rahvata, seega on väga tähtis, et sünniks lapsi ning samuti, et nad ka siia jääksid. Iga kodanik aitab riiki tugevdada oma teadmiste ja tegudega. Seega mida rohkem inimene tegutseb, seda rohkem lööb ta kaasa riigi valitsemises ning selle toimimise edendamises.
Algatused ei ole vajalikud ainuüksi ühiskondliku progressi tagamiseks, vaid ka eeskujuks teistele kodanikele . Ehk teisiti öeldes, me peame kujundama Eestis tõelise kodanikuühiskonna.