Aja paradoks (0)

Aja paradoks
Mis on aeg? Kas tõesti ruumi neljas mõõde või teame me sellest ka midagi enamat ?
Võtame aega kui alguse ja lõpuga telge, mis on kindlaksmääratud sündmuste jada. Me liigume sellel teljel minevikust tulevikku ja oleme alati ühes kindlas punktis. Kas on ka võimalik sellel teljel hüppeliselt edasi või tagasi liikuda ehk siis ajas reisida ?
Omal moel oleme kõik ajarändurid. Me reisime läbi aja minevikust tulevikku. Kuid millised tagajärjed võivad olla mingisuguse "ajamasinaga" teistlaadsel kursil liikumisel?
Oletame, et tahame minna minevikku ja seal midagi muutes ka olevikku ja tulevikku muuta. Eelneva ajakäsitluse kohaselt oleks see võimatu. Miks?
Muutes midagi MINEVIKUS, peaks see muutus juba praeguses hetkes kajastunud olema. Sest aeg on sellest hetkest juba möödunud. Kui minevik , olevik ja tulevik on fikseeritud, peavad fikseeritud olema ka nendes toimuvad "muutused". Ehk siis kõigi ajareiside, mille sihtkohaks on aeg enne praegust hetke, tagajärjed on praegust momenti juba mõjutanud ja mingit uut muutust tulla ei saa. Homne ajareis ei muuda tänast päeva. See kaotaks ka kartused ajarändude, kui need võimalikuks peaksid osutuma, kahjulikkusest.
Siinkohal olgu toodud aga näide sellesama teooria paradoksaalsusest. Inimene otsustab aastal 2500 minna aastasse 2450 ja tappa oma "noor mina". Ta täidab plaani ja sureb aastal 2450. Kuid sellisel juhul poleks aastal 2500 enam seda inimest, kes minevikku reisiks ja end tapaks . Mis siis tegelikult juhtub; kas enesetapja sureb? Vastust sellele küsimusele ei leidu.
Senini on ulmeteostes enim levinud ajareiside säärane käsitlus , kus ajarändur reisib minevikku, saab seal mingi rumalusega hakkama ja oma aega naastes ei tunne seda enam ära. Sellisel juhul peab "ajamasin" eksisteerima ajast sõltumatus ruumis. Lihtsamalt. Aeg on voolav oja. Ajarändur on labidaga mees, kes kaevab ojale uue sängi, kuhu vesi nüüd voolama hakkab. Vana säng jääb kuivaks.
Eelnev näide räägib mineviku muutmisest, kuid kas ka tulevikku reisimine võiks võimalik olla? Esimese teooria kohaselt küll, sest kui ajas on kõik sündmused fikseeritud, on fikseeritud ka tulevikusündmused.
On ka teisi arvamusi. Mitmed teooriad on praeguse hetke kesksed , ehk siis peavad olevikku kõige tähtsamaks. Nende kohaselt on ajatelje tuleviku poolel miljoneid harusid, millest iga hetkel valitakse üks, mis muutub põhitelje osaks. Seega saaks tulevikku reisides näha selle kõige tõenäolisemat, mitte kindlat varianti. Minevik seevastu on kindel ja muutumatu. Kuid fakt, et iga minevikumomendi jaoks on olemas tulevik, muudab tõenäoliseks, et ka praegune hetk on järgmise hetke minevik. Ei ole väga otstarbekas olevikku üle tähtsustada (ärgem unustagem, et Maad peeti kunagi Päikesesüsteemi keskuseks).
Veelgi olevikukesksem teooria aga väidab, et tulevikku ega minevikku pole reaalselt üldse olemas. On ainult olevik. Iga järgnev  hetk hävitab eelmise ja saab hävitatud järgmise poolt. See käsitlus teeb ajareisid võimatuks. Aeg eksisteeriks meie mälestustes, lootustes ja ennustustes, kuid mitte milleski käegakatsutavas. Hetk, millal alustasite selle artikli lugemist, on igaveseks möödunud ja hetk, millal lugemise lõpetate, on kohe-kohe saabumas, kuigi praegu seda veel ei ole. Aeg on vaid üks viiv .
Milline neist või kas üldse mõni neist teooriatest õige on, ei tea keegi. Kui valgus on pime laik füüsikas, siis aeg on pime laik pimeduses.
Tulevik näitab...