Vägivald meis ja meie ümber (0)

Vägivald meis ja meie ümber.
Vägivald on tänapäeval osutunud väga suureks probleemiks. Paljud noorukid, kelle isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud kannatavad nii vaimse-, kui fka üüsilise vägivalla all, mida avaldavad neile nende eakaaslased.
Usun, et raskem on taluda vaimset vägivalda, sest füüsilise peksmise tekitatud haavad paranevad, kuid mõnitamise, solvamise ning alandamise haavad jäävad igaveseks . See kujundab inimese enesehinnangut, enesekindlust ning käitumist. Solvavad laused jäävad eluks ajaks pähe kumisema : “ Sa oled juba niigi paks !“ ; “ Sa oled nii mõttetu inimene! “ ; “ Sinusugust küll keegi enda ellu ei taha ! “ Sellised laused saadavad inimest läbi elu, õõnestades enesekindlust ning mõjutades otsuseid. Inimesed, keda on kooli ajal mõnitatud ei ole üldiselt oma elus edukad, kuid on ka erandeid. Nimelt mõni mõtleb ka nii – kõik mis ei tapa , teeb tugevaks . Targad ammutavad mõnitustest ning alandamisest enesesse jõudu ning peale kooli lõppu proovivad olla edasipüüdlikud ning edukad, et need, kes teda kunagi solvanud on näeksid, milleks ta tegelikult võimeline on ning tunneksid kadedust.
Vaimne vägivald võib alata juba väga noores eas ning juba lasteaias. Mul endal on noorem vend, kes on viie aastane ning käib lasteaias. Ka nende rühmas on üks poiss, keda väga ei taheta mängu kutsuda, kellest joonistatakse lollustega kaetud pilte ning keda seltskonda sisse ei võeta. Selle poisi pere ei ole rahakas ning tal tõesti pole firma riideid, “ spiderman -i“ pidžaamat ega uhkeid autosid. Juba lasteaialapsed saavad aru, et ühiskonnas loeb firmamärk ja rikkus. Kuid kas see peabki nii olema? Inimestel ei ole õigust teist inimest mitte aksepteerida vaid selle pärast, et ta on vaesem . Loeb hing ja isiksus.
Kõige raskemini mõjub fakt, et vaimse vägivalla puhul ei saagi keegi aidata. Ametlik statistika peegeldab vägivalla juhtumeid ebapiisavalt. Politseistatistika kajastab vaid füüsilist ja seksuaalset vägivalda, millest on teatatud. Vaimse vägivalla puhul ei saagi politsei enamasti aidata, sest meil on sõnavabadus ning tavaliselt jääb ohver abita .
Kuid kindlasti on väga tähtsal kohal ka füüsiline vägivald. Kooliõpilaste seas ei ole ma isiklikult seda täheldanud, kuid kooli lõpetanute seas on vägivalda palju. Hakatakse liikuma ringi vale seltskonnaga, kus iga lihtsamagi vea või öeldu pärast kasutatakse rusikaid ning esemeid, et teha inimesele selgeks, et ta käitus nö. valesti. See on vale. Kas tõesti arvatakse,et inimene ei saa sõnadest aru? Tegelikult on just need, kes teiste füüsilist tervist vigastavad, vaimse puudega.
Näiteks mul sõber käis politseis tunnistust andmas. Ta tunnistas Tallinna suure maffia pealiku vastu. Ja mis see talle kaasa tõi? Ta peksti sõrgkangiga läbi, õnneks ei tabatud mitte midagi eluohtlikku, kuid sellegipoolest oli ta kaks peäva valudega haiglas . On see normaalsus ?
Ühiskonnas kehtib kirjutamata seadus, et alluma peab sellele, kes on kõige sõgedam. See tähendab siis seda, et kuuletutakse sellele, kes läheb teise inimese juurde ning täiesti teadlikult ja ilma põhjuseta peksab ta läbi. See on haiglane.
Nii uskumatu kui see ka poleks, on väljaspool paljude inimeste roosat vahulossi väga julmad ning kalgid inimesed. See, et inimene isiklikult pole seda kogenud, ei tähenda, et seda ei eksisteeriks.