Kooli mitu nägu (5)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

24

pdf

Minu LÜG mälestusraamat

Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel

Ühiskond

76

pdf

Nimetu

Püüa raskustele läheneda kui huvitavale probleemile, mille lahendamise au on sinul. (miksike.ee 19.02.2017) 9 Delfi Noortehääl on välja pakkunud loetelu, mis võiks noori aidata koolistressiga toimetulekul.  Tee ajaplaan Parim viis stressiga võitlemiseks on luua plaan, mis ei lase stressil su elu üle võimust võtta. Loo endale ajaplaan, kuhu paned kirja kõik kooliprojektid- ja ülesanded, tegevused pärast kooli ning muu, millega sa tegelema pead.  Maga piisavalt palju Kõige tähtsam stressiga võideldes on tagada endale piisavalt palju und. Paljud teismelised ei maga öösiti soovitatavat 8-10 tundi. Unepuudus võib aga oluliselt mõjutada sinu panust koolis.  Ignoreeri õelutsemist Suhtedraamad koolis on suureks probleemiks. Kui olukord käest kipub minema, siis on keeruline seda taluda. Leia keegi, kellega saad rääkida ning kes sind toetab. Oluline on,

Psühholoogia

9

doc

Kirjandiartikklid

Eestis muutus täiendavaks avanemist ning eluga rahulolu. stiimuliks konkurents ja lapsevanemad Csikszentmihalyi järgi on inimese loovuse hakkasid lapsi ülemääragi tagant utsitama. avanemiseks vaja, et korraga oleksid Ehkki lasteaed annab kooliminekuks täidetud kolm eeltingimust. piisava ettevalmistuse, viiakse Kokkupuude kultuurivaldkonnaga laps veel kooli ettevalmistustundidesse Et loovus saaks areneda, peab inimene ja eraõpetaja juurde ­ ikka selleks, et ta olema vastava valdkonnaga kokkupuutes pääseks mainekasse kooli ja suudaks ja seda põhjalikumalt tundma õppima. konkurentsis läbi lüüa. Niisiis on õpiedu On ilmne, et kes pole viiulit näinudki, taga enamasti ja järjest rohkem välised ei õpi iialgi seda mängima. Kes pole

Kirjandus

194

pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

on head õpetajad.“ Bill töötab ka mentorõpetajana keeruliste Mike O’Connor / The Psychology of Education Review / Köide 27, Nr. 2, lk 44-5 koolide meeskonnaõpetuses. Ta on vägagi teadlik tänapäeva kooli nõudmistest õpetaja juhirollile. Ta on Austraalia Hariduskolledži kol- „Iga Bill Rogersi raamat leiab innustunud vastuvõttu klassiõpetajatelt ning teistelt, kelle töö hõlmab õpilaste käitumist ja hingehoidu. Bill Rogersi kirjutuslaad on siiras, lõbus ja teravmeelne. Pärast stressirohket päeva leegiumi liige, All Saintsi ja Trinity kolledži ning

Psühholoogia

45

doc

Andekas laps

...........................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine................................15 § 48. Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks............................................................................................... 16 2.2 Inimeste mõju andekale lapsele..........................................................................19 2.2.1Õpetajate mõju............................................................................................. 20 2.3 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused..............

Sotsiaalpedagoogika

72

docx

Kasvatusteadused

Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed. Tänapäeval on neid lapsi palju, kes on pärit kakskeelsetest peredest ja 12daks eluaastaks valdavad lausa 3-4 keelt. See on üks väheseid vastuolusid minu ja kirjaniku poolt väidetu vahel. „Lugemine on lapseea piits.“ (lk157) Tänapäeval ilmutavad lapsed üllatavalt vara huvi tähtede tundmise vastu, et ise midagi suuta lugeda. Kooli minnes juba osata lugeda toob lapsele ka kasu – laps ei tunne koolis liigset koormust. Rääkides lapse tervisest, siis paljud pered riietavad oma lapsi liiga paksult. Russeaul on täiesti õigus, kui ta väidab, et ise me teeme oma laste tervise nõrgaks. Olen oma mõtetes tihti tabanud end võrdlema maa-ja linnalast. Ikka ja jälle tundub mulle, et maalapsed on meie ühiskonnas siiramad, heasüdamlikumad, neis puudub egoism ja ihnus, kurjus ja asjade omamise vajadus

Alusharidus

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile  Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus Loovus Pere Joonis 1. Andekuse nn Renzulli-Mönksi mudel. Tavaliselt kasutatakse mõisteid “andekus” ja “talent” sünonüümidena,

Psühholoogia

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

......................................................................... 41 Lisa 1 ÖKOKÜLADE VAATLUSLEHT JA KÜSIMUSED....................................................... Lisa 2 LASTEAIA VAATLUSLEHT JA KÜSIMUSED ............................................................ Lisa 3 TÄIDETUD KOGUKONNA VAATLUSTABEL SIEBEN LINDENI KOGUKONNA KOHTA SAKSAMAAL ................................................................................... Lisa 4. NÄIDISINTERVJUU EESTIS, ROSMAL ASUVA JOHANNES KOOLI LASTEAIAÕPETAJATEGA....................................................................................................... Lisa 5. EMPIIRILINE UURIMUS I VALIMI TUTVUSTUS ..................................................... Lisa 6. TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA.......................... Lisa 7. TÄIDETUD TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA .... SISSEJUHATUS Ülemaailmne linnastumine, kliimamuutused, prügistamine, liikide hävinemine,

Eelkoolipedagoogika

Kommentaarid (5)