Kas ja miks eesti keelt õppida? (1)

Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt?

Keel on kokkuleppeline märgisüsteem. Keel on inimese sümboliseerimisvõime suurim saavutus. See on esimene tsivilisatsiooni eeldus. Eesti keel on eestlaste suhtlusvahend, mõjutamisvahend, info edastaja ning ka kuuluvuse väljendaja. Meie keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi. Praeguseks räägib eesti keelt 1,1 miljonit inimest. See on suur arv väikese riigi kohta, kuid väike arv arenenud keele kohta. Arenenud keelte tunnusteks on ülikoolihariduse olemasolu või lihtsalt riigikeeleks olemine. Samuti ei maksa unustada, et ka arenenud keel, võib väga lihtsalt välja surra. Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad.
Seega kõige suuremaks õnnetuseks, mis keelega juhtuda võib, ongi selle välja suremine . Selleks, et seda ei juhtuks, on väga oluline õppida eesti keelt ja rääkida ning kirjutada õiges eesti keeles. Mitte kellelgi pole nii head keelevaistu, et õppimata oskaks puhtalt rääkida. Mis tähendab, et igaüks peaks nii alg-, põhi-, kui ka keskkoolis pöörama tähelepanu oma emakeele oskusele ja selle lihvimisele. Kui seda ei tee meie, ei tee seda ka järgnev põlvkond. Ning nende keeleks ei ole siis enam seesama ilus ja sorav Eestimaa keel, vaid hoopis slang’ide ja võõrkeeltest laenatud sõnade pundar.
Lõpuks ei oska keegi enam meie keelt rääkida ega õpetada – nii üks keel välja surebki.
Mis aga saab siis rahvast ja riigist, kui riigikeel välja sureb ? Loomulikult saab otsa ka Eestimaa rahvas. Sest mis meid siis enam ühendab kui mitte meie ainus riigikeel? Me jäime juba ilma oma armsast rahast – kroonist . Meile on jäänud ainult nimetus – eestlased ja meie oma eesti keel. Oma nimetuse anname ära koos keele kaotusega. Ja ilma rahvata ei eksisteeriks ka riiki.
Ma arvan, et iga uus põlvkond – noored, on oma riigi hoidjad ja kaitsjad . Katsja on noor sõnaotseses mõttes, rääkides noormeeste sõjaväes teenimisest. Hoidja alla mõtlen ma keele ja kultuuri hoidmist. Meie oleme need, kellele on antud sadu võimalusi silmaringi avardamiseks, välismaal õppimiseks ja koguni ära kolimiseks. Meie ainsaks ja õilsaks ülesandeks on tegelikult oma riiki mitte hüljata. Mine, õpi, reisi, lenda kõikjal, kus hing ihkab, kuid tule alati tagasi. Vanemad inimesed ei mõtlegi enam selliste tegevuste peale. Nemad on rahulikult paigal. Nad on siia pununud pesa, saanud suure perekonna – nad ei lähe enam kuhugi. Rahvaarvu saabki kontrollida ainult noor põlvkond. Kas me läheme? Kas tuleme ka tagasi? – Ma arvan, et õige eestlane, isamaaarmastaja, teab kindlasti vastuseid neile küsimustele.
Lühidalt saab öelda, et võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse mõnd teist keelt. Puhas emakeel on rahvuse märgiks. Eesti keelt on vaja õppida, kuna see on üks tunnus sellele, et me oleme iseseisvad - meil on täiesti oma keel.