SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele...........................................
......................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine........................................................... 11 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli?..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2.1 Vastajate jaotumine............................................................................ 14 2.1
Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast
2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus 1. diakrooniline keeleteadus uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia"; 2. sünkrooniline keeleteadus uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. ,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika uuritkase ainult keelt ennast eraldi;
Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb
Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline uurib keele muutumist läbi ajaloo. - Teoreetiline eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole. - Praktiline e rakenduslingivistika kasutatakse ära teoreetilise keeleteaduse teooriaid,
HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........................................................
ise). Jälg on millegi moodi jälg pole jälje moodi vaid on inimese moodi. 2. Jälg ja peegeldus Peegeldus erineb jäljest selle pärast, et peegelduse puhul ei pea olema objekt peegeldusega otseses kontaktis. Peegeldus on pärpselt nii kaua, kuni peegeldav objekt seisab või peegeldav objekt seisab (a la veelomp). Kreml on Kremlo moodi. Ps! Teesklemine on väga oluline semiootiline oskus mimikrii. Metafoor - ekstreemne võrdlus -> rajatud sarnasusele. Metonüümne nt Eesti mängib Hollangiga -> tervik osa asemel. Jalajälg osa terviku asemel (inimese asemel). Asjad ja märgid ,,Robinson Crusoe" näitel Ch. W. Morris ,,Semioos" (semioosis): M-D-I-T-K M = märk (jalajälg), D = tähendus, I = interpretaator (inimene), T = tõlgendus (siin on veel keegi), K = kontekst (asustamata saar). Feromoonid ained, mis füsioloogiliselt mõjuvad nagu lõhnad. Neid lõhnu me ei tunne, aga annavad nt seksuaalset informatsiooni.
Kõik kommentaarid