Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas ja miks eesti keelt õppida? (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt?
  • Mis aga saab siis rahvast ja riigist kui riigikeel välja sureb?

Miks ja kas on oluline õppida eesti keelt?

Keel on kokkuleppeline märgisüsteem. Keel on inimese sümboliseerimisvõime suurim saavutus. See on esimene tsivilisatsiooni eeldus. Eesti keel on eestlaste suhtlusvahend, mõjutamisvahend, info edastaja ning ka kuuluvuse väljendaja. Meie keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi. Praeguseks räägib eesti keelt 1,1 miljonit inimest. See on suur arv väikese riigi kohta, kuid väike arv arenenud keele kohta. Arenenud keelte tunnusteks on ülikoolihariduse olemasolu või lihtsalt riigikeeleks olemine. Samuti ei maksa unustada, et ka arenenud keel, võib väga lihtsalt välja surra. Keel püsib siis, kui jätkub inimesi, kes teda oma igapäevases suhtlemises kasutavad.
Seega kõige suuremaks õnnetuseks, mis keelega juhtuda võib, ongi selle välja suremine . Selleks, et seda ei juhtuks, on väga oluline õppida eesti keelt ja rääkida ning kirjutada õiges eesti keeles. Mitte kellelgi pole nii head keelevaistu, et õppimata oskaks puhtalt rääkida. Mis tähendab, et igaüks peaks nii alg-, põhi-, kui ka keskkoolis pöörama tähelepanu oma emakeele oskusele ja selle lihvimisele. Kui seda ei tee meie, ei tee seda ka järgnev põlvkond. Ning nende keeleks ei ole siis enam seesama ilus ja sorav Eestimaa keel, vaid hoopis slang’ide ja võõrkeeltest laenatud sõnade pundar.
Lõpuks ei oska keegi enam meie keelt rääkida ega õpetada – nii üks keel välja surebki.
Mis aga saab siis rahvast ja riigist, kui riigikeel välja sureb ? Loomulikult saab otsa ka Eestimaa rahvas. Sest mis meid siis enam ühendab kui mitte meie ainus riigikeel? Me jäime juba ilma oma armsast rahast – kroonist . Meile on jäänud ainult nimetus – eestlased ja meie oma eesti keel. Oma nimetuse anname ära koos keele kaotusega. Ja ilma rahvata ei eksisteeriks ka riiki.
Ma arvan, et iga uus põlvkond – noored, on oma riigi hoidjad ja kaitsjad . Katsja on noor sõnaotseses mõttes, rääkides noormeeste sõjaväes teenimisest. Hoidja alla mõtlen ma keele ja kultuuri hoidmist. Meie oleme need, kellele on antud sadu võimalusi silmaringi avardamiseks, välismaal õppimiseks ja koguni ära kolimiseks. Meie ainsaks ja õilsaks ülesandeks on tegelikult oma riiki mitte hüljata. Mine, õpi, reisi, lenda kõikjal, kus hing ihkab, kuid tule alati tagasi. Vanemad inimesed ei mõtlegi enam selliste tegevuste peale. Nemad on rahulikult paigal. Nad on siia pununud pesa, saanud suure perekonna – nad ei lähe enam kuhugi. Rahvaarvu saabki kontrollida ainult noor põlvkond. Kas me läheme? Kas tuleme ka tagasi? – Ma arvan, et õige eestlane, isamaaarmastaja, teab kindlasti vastuseid neile küsimustele.
Lühidalt saab öelda, et võõrmõjud ei hukuta keelt. Keel hukkub siis, kui tema asemel kasutatakse mõnd teist keelt. Puhas emakeel on rahvuse märgiks. Eesti keelt on vaja õppida, kuna see on üks tunnus sellele, et me oleme iseseisvad - meil on täiesti oma keel.
Kas ja miks eesti keelt õppida #1 Kas ja miks eesti keelt õppida #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kristinakene Õppematerjali autor
eesti keele kirjand

Sarnased õppematerjalid

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
18
docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1. Eesti keelest üldiselt.......................................................................................4 1.1. Eesti elanike keeleoskus..............................................................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele...........................................

Eesti keel
LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE
62
odt

LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE

......................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine........................................................... 11 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli?..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2.1 Vastajate jaotumine............................................................................ 14 2.1

Keeleteadus
Uurimustöö-Eestlane-Eurooplane-kui maailmakodanik
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast

Ühiskonnaõpetus
Üldkeeleteaduse konspekt
25
doc

Üldkeeleteaduse konspekt

2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse suunitlus: · üldkeeleteadus vs. deskriptiivne keeleteadus 1. üldkeeleteadus ­ hõlmab võimalikult palju keeli korraga; 2. deskriptiivne e kirjeldav keeleteadus ­ kirjeldab korraga ühte keelt või keelerühma; · teoreetiline vs. praktiline e. rakenduslik keeleteadus · diakrooniline vs. sünkrooniline keeleteadus 1. diakrooniline keeleteadus ­ uurib keele muutumist läbi ajaloo, nn. ,,filoloogia"; 2. sünkrooniline keeleteadus ­ uuritakse keelt ajahetkel muutumatuna, nn. ,,lingvistika"; · mikrolingvistika vs. makrolingvistika 1. mikrolingvistika e autonoomne lingvistika ­ uuritkase ainult keelt ennast eraldi;

Keeleteadus
Üldkeeleteaduse eksami keelepuu
18
pdf

Üldkeeleteaduse eksami keelepuu

Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon ­ märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks ­ vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb

Keeleteadus
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

Nende kasutusalad on kitsapiirilised, põhisümbolite arv väike ja tähendused täpsed. Teist liiki formaalkeeled on rahvusvahelised abikeeled (esperanto). 2) Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. - Sünkrooniline ­ uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige. - Diakrooniline ­ uurib keele muutumist läbi ajaloo. - Teoreetiline ­ eesmärgiks on keelesüsteemi või selle kasutamise teooria, õpetuste ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgas. Teaduslik, praktilist kasu pole. - Praktiline ­ e rakenduslingivistika ­ kasutatakse ära teoreetilise keeleteaduse teooriaid,

Keeleteadus
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........................................................

Ajalugu
Semiootika KONSPEKT
26
docx

Semiootika KONSPEKT

ise). Jälg on millegi moodi ­ jälg pole jälje moodi vaid on inimese moodi. 2. Jälg ja peegeldus Peegeldus erineb jäljest selle pärast, et peegelduse puhul ei pea olema objekt peegeldusega otseses kontaktis. Peegeldus on pärpselt nii kaua, kuni peegeldav objekt seisab või peegeldav objekt seisab (a la veelomp). Kreml on Kremlo moodi. Ps! Teesklemine on väga oluline semiootiline oskus ­ mimikrii. Metafoor - ekstreemne võrdlus -> rajatud sarnasusele. Metonüümne ­ nt Eesti mängib Hollangiga -> tervik osa asemel. Jalajälg ­ osa terviku asemel (inimese asemel). Asjad ja märgid ,,Robinson Crusoe" näitel Ch. W. Morris ,,Semioos" (semioosis): M-D-I-T-K M = märk (jalajälg), D = tähendus, I = interpretaator (inimene), T = tõlgendus (siin on veel keegi), K = kontekst (asustamata saar). Feromoonid ­ ained, mis füsioloogiliselt mõjuvad nagu lõhnad. Neid lõhnu me ei tunne, aga annavad nt seksuaalset informatsiooni.

Semiootika




Kommentaarid (1)

HeiSinaSeal profiilipilt
Triin Kukk: väga hea;)
11:32 11-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun