Kui puuduks hõõrdejõud (0)

Kui puuduks hõõrdejõud

Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel aatomite ja molekulidevahelise vastasmõju tõttu, kui kahe pinna konarused haakuvad. Seetõttu see pidurdab kahe kokkupuutuva keha libisemist mööda teineteist. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist. Mida suurem on pinna krobelus, seda suurem on hõõrdejõud. See jõud mõjub nii liikuvatele, kuid ka paigalseisvatele kehadele ning ilma hõõrdejõuta muutuks meie ümber palju.
Hõõrdejõude on mitut sorti, üks neist on seisuhõõrdejõud. See takistab kehade liikumahakkamist ja hoiab nad kaldpinnal paigal. Seisuhõõrdejõud on maksimaalne sellel hetkel, kui kaks keha hakkavad teineteise suhtes libisema. Seda esineb siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb see paigale. Seisuhõõrdejõudu märkame näiteks siis, kui hakkame raamatut mööda lauda lükkama. Me avaldame raamatule jõudu, kuid ta ei hakka koheselt liikuma hõõrdejõu tõttu. Kui ei oleks seisuhõõrdejõudu, muutuks meie ümber ja Maa pinnamoes väga palju. Kuna seisuhõõrdejõu tõttu püsivad meil raamatud laual, vaip maas, kivid mäekülgedel, kell seinal ning tänu sellele saame ka meie toolil istuda, siis ilma seisuhõõrdejõuta seda kõike ei oleks ega saakski olla. Me ei saaks istuda toolil vaid libiseks sellelt maha põrandale ning kuna hõõrdejõud meid ei peata, libiseme ka põrandal edasi seni, kuni mingi teine jõud meid peatab. Lisaks ei suudaks me veeklaasi käes hoida ja joonistada. Maa kuju muutuks sellepärast, et kõik kivid jms vajuksid lohkudesse ning Maa pinnamood muutuks ühtlasemaks. Samas ei oleks ka inimesed ja loomad enam võimelised kõndima, vaid vajuksid samuti lohku ega saaks sealt enam välja.
Liugehõõrdejõud tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Liugehõõrdejõud sõltub kahe pinna omadustest ja pindu kokkusuruva jõu suurusest. Antud jõud on meile tegelikult väga suureks abiks näiteks talvel autoga sõites. Autodele on pandud alla naelrehvid, mis suurendavad kahe pinna vahelist hõõrdumist. Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem tõenäosus kiiremini seisma saada ja mõnes olukorras ehk ka oma elu päästa. Kui ei eksisteeriks liugehõõrjõudu, ei oleks naelrehvidel mingit kasu, samuti ei saaks me ka suusatada, kelgutada ja palju muudki teha.
Seega on hõõrdejõud meie eludes äärmiselt tähtsal kohal ning ilma hõõrdejõuta ei oleks miski selline, nagu praegu. Meie elu muutuks täielikult ja kes teab, kas me üldse oleksime võimelised ilma hõõrdejõuta elama.