Rikas või vaene Maa (0)

„Rikas või vaene MAA?“
Me teame, et inimesed jagunevad rikasteks ja vaesteks. Neid jagatakse gruppidesse erinevatel põhjustel, kõige peamine põhjus sellisel lahterdamisel on rahaline olukord. Minu jaoks on rikas inimene see, kellel on suurepärane tervis ning rohkelt teadmisi. Kuid kuidas teha kindlaks, kas Maa on rikas või vaene ning mis seda põhjustavad?
Maad võiks pidada vägagi rikkaks, kuna ta on koduks peaaegu 7 miljardile inimesele, arvatavasti kasvab rahvastik 2050. aastaks 9 miljadrini. Kuid, kas on õige pidada seda rikkuseks? Mina nii ei arva . Maa tervis on üpriski kehv , inimesed on justkui haigused. Kuid inimesi on väga erinevaid, seega tekitavad inimesed erineva raskusastmega haigusi, mõned on ravitavad, mõned mitte, tuues kaasa tüsistusi. Inimene on üheks suuremaks vaenlaseks Maale, kuna meie jõud maailma hävitamisel on muutunud samaväärseks loodusjõududega, me oleme sama halvad kui vulkaanid , maavärinad ja orkaanid.
Kuid kas me tõesti soovime olla kurjad olevused? Kindlasti mitte, kuid see kaasneb tahtmatult meie areneva ühiskonnaga, me ei kujutaks ette elu ilma autodeta ja kaasaegse tehnoloogiata, milleks on arvutid , televiisorid ning raadiod , kuid just nemad on ühed globaalsete muutuste põhjustajatest. Autode ja tööstuste heitgaasid paiskavad õhku kasvuhoonegaase , mille tagajärel meie kliima soojeneb – liustikud sulavad, toimub kõrbestumine. (Kuid kasvuhooneefektil on ka häid pooli, kuna ilma selleta ei eksisteeriks elu, sest Maa keskmine temperatuur oleks seljuhul -18 kraadi.) Paljud meist ei mõtle tuleviku ja teiste peale, mõeldakse vaid iseenda heaolu peale, näiteks paljud Euroopas mittekasutatavad elektroonikatooted viiakse Aafrikasse. Seal paigutatakse jäätmed kohtadesse , kust kahjulikud mürgid jõuavad vett pidi kõikjale. Seetõttu lasub kõige raskem koormus arengumaade õlul.
Tänu inimese tegutsemisele on 100 aastaga hävinud umbes 50% selgroogsetest, see juures on inimeste arv neljakordistunud, see paneb mõtlema küll. Võib juhtuda, et tulevikus kaob ka see järelejäänud osa, lisaks hävitavad inimesed ka taimeliike, võttes maha vihmametsi, mis on suurima liigilise koosesisuga elukooslus Maal selleks, et toota paberit. Aga kui kaovad paljud taimed ning loomad, siis millest on meil edaspidi toituda? See võib saada saatuslikuks ka meile endile ja lõpuks sureme me kõik nälga ning elu Maal hävib.
Kogu see tekst näeb välja väga negatiivne, kuid ehk on veel võimalik midagi päästa. Ühtegi ravimit ma soovitada ei oska, see on iga inimese enda teha - inimesed peaksid püüdma elada säästlikumalt, mõtlema oma järeltulijate heaolu peale – äkki tuleb see meile kasuks ning mõne aja möödudes muutuvad globaalsed probleemid ehk väiksemaks. Loota ju võib, sest lootus sureb viimasena!