Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksamiks kordamine.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kodakondsus, kantsler, ametnik, maksusüsteem, riigieelarve, ühtekuuluvus, ülalpeetav, valitsemisvorm, teatab, õiguskantsler, ametiisik, teostab, jurist, ombudsman, välismaalane, maksumäär, maksustamise, ühistransport, reformierakond, demokraadid, keskerakond, poolsed, demograafia, rahvastikuteadus, suhtest, territoorium, integratsioonähenemineMõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta.
korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Vahur Kraft. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadusele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Allar Jõks. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on Tartus asuv Riigikohus, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Uno Lõhmus. 17) Lõpeta lause. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja
Ülalpeetav laps,pensionär , puudega tööealine inimene too kes ise palka ei saa . Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu . Sotsiaalne kihistus ,e. hierahia e. paremusjärjestus. Inimeste mitmekesised huvid. Plurarism inimeste huvide mitmekesisus. Ühiskonda , kus on lubatud mitmesugused vaated,ideoloogiad , organisatsioonid, omandivorrmid,kultuurid, sotsiaalsed grupid nim .pluralistlikuks . Identiteet ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvus tunne . Tolerantsus sallivus . Nulltolerants täisleppimatus . Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteis : · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad mõlemad osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest jaenamuse tahtest unustamata sealjuures vähemust . Enamusotsus otsus , mida pooldab enamus
Anarhia kreeka k valitsuse ja juhi puudumine. Eitatakse riiki ja igasugust enamuse valitsemist vähemuse üle. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Aristokraatia ehk paremate valitsus on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas
· sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa tema kodakondsust ära võtta · kodanikul on õigus kandideerida Riigikokku ja osaleda Riigikogu valimistel ning osaleda rahvahääletusel · õigus riigi ja seaduse kaitsele · kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele · kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta 12. Mis juhtudel antakse kodakondsus ja millal on õigus kodakondsus ära võtta? Isik kaotab kodakondsuse: · kodakondsusest vabastamisega · kodakondsuse äravõtmisega · mõne muu riigi kodakondsuse omandamisega Eesti kodakondsust saab taotleda igaüks, kes on selle alaealisena kaotanud. Kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast ära võtta kodakondsust.
Valitsuskriis- olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele. Valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse kooseis Valitsus- täidesaatva võimu organ Spiiker- parlamendi esimees/esinaine Peaminister valitsuse juht Minister-valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Porfellita minister- minister, kellel eie oma ministeeriumi Maakond- regionaalne haldusüksus eestis Maavanem-maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus-teostab täitevvõimu maakonnas Apellatsioon-kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Konstitutsioonilne järelevalve- spetsiaalsete asustuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust põhiseadusele Kassatsioon- kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja sisuliselt üle
ja õigusemõistmise organisatsioonid ja huvigrupid finantsasutused korraldamine Ühiskonna liige on... ..valija, õpilane, ..laps, lapsevanem, vend, sõber, ..tarbija, riigiettevõtte ..omanik, klient, parlamendisaadik, abikaasa, juht või töötaja jne aktsionär, investor, ametnik, õpetaja, doonor,pareiliige,kirikuõpetaja, võlgnik, palgatööline, sõdur, diplomaat, arst jne tööotsija jne jne 3. Mittemajanduslik ühishüve on efektiivselt toimiv tervisehoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem.
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed.
korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus Osalusdemokraatia kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus PARLAMENT kõrgeim seadusandlik võim EST Riigikogu, RUS Riigiduuma, GER Liidupäev, USA - Kongress Ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · SEADUSTE VASTUVÕTMINE · valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle · võtab vastu riigieelarve Istungjärk parlamendi hooaeg (aastas 2tk jaanuarist jaanipäevani ning septembrist jõuludeni). Võib kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu pakiliste küsimuste otsustamiseks. Juhatus Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-,
Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus Ehk konstitutsioon, mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas. Valimisõigus ja kandideerimisõigus Valimisõigus ehk hääleõigus antakse 18-aastastele teovõimelistele kodanikele. Kodakondsus ei loe. Kandideerimisõigus antakse Eesti kodakondsust omavale inimesele, kes on vähemalt 21.a ja tahab kandideerida riigikokku. 18.a ja Eesti kodakondsust omavale inimesele antakse õigus saada valituks valla või linna volikokku. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem Majoritaarne süsteem- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Proprtsionaalne süsteem- põhimõte seisneb selles, et iga
Kehtib võimude lahusus 4. Võim on avalik jne 6.Erakonnad Poliitikat Eestis saab mõjutada erakonna kaudu, millel on kindel struktuur, liikmeskond ja ideoloogia 1 Ehitus Võrdlus VASAKPOOLSED ERAKONNAD PAREMPOOLSED ERAKONNAD Lõhed sissetulekute vahel peavad Inimene peab ise hoolitsema oma olema võimalikult väiksed heaolu eest Astmeline maksusüsteem Võrdeline maksusüsteem Ühiskonnas peab valitsema võrdsus Riik peab tagama heaolu kõikidele inimestele 7.Valimised demokraatlikus riigis Kõrgeima võimu kandja on RAHVAS Kodanikud saavad osaleda referendumil ehk rahvahääletusel, kuid selle toimumise otsustab riigikogu Kui referendum ebaõnnestub ja rahvaenamus ütleb ,,EI'', siis saadetakse parlament laiali ja toimuvad erakorralised valimised Hääleõiguse puhul EI TOHI teha 1
a) nimekirjasüsteemid. Kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad) b) süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule c) mitmetasandilised valimisregioonid 3. hübriidsed – ühendatakse kaks eelmist valimissüsteemi Parlamendi (omab seadusandlikku võimu, Eestis Riigikogu) ülesanded: 1. menetleda ja vastu võtta seadusi 2. ratifitseerida välislepinguid 3. kinnitada riigieelarve 4. kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5. kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust Riigikogu valimised vastavalt põhiseadusele. Vabariigi valitsus võrdub täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine: 1. autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator 2. demokraatlikus riigis toimuvad valimised Vabariigi valitsus ehk kõrgeim täidesaatev võim ja vahetub kahes olukorras: 1) pärast Riigikogu valimisi 2) pärast valitsuskriisi
Asjaajamise korraldamiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretäri nimetab ja vabastab peaminister. Vabariigi Valitsuse ülesanded: (Paragrahv 87). 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 2.6.4. Kohalikud omavalitsused
-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - varaliste ja vaimsete resurrside kättesaadavuse vahelised seosed 4) Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid (õpik lk 20-23; TV ül 14.-15.) - mõisted: pluralism, identiteet, tolerantsus, nulltolerants, kompromiss, konsensus - rassilised, rahvuslikud, vanuselised, soolised, perekondlikud ja varanduslikud iseärasused; tolerantsus või nulltolerants nende erinevuste suhtes
Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse. Valitsus omakorda peab tegevusest parlamendile aru andma ja ettepanekutele nõusoleku saama. Presidendi valib sellises riigis samuti parlament. Presidendi ülesanne on olla rahvusliku ühtsuse sümboliks, poliitilisse tegevusse ta eriti ei sekku.
KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine Haldusfunktsioon seaduste täitmiseks üksikotsuste vastuvõtmine PS § 87 p 2, 3, 6, 7, 8 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi aktide täitmist 6) annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi intra legem 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi).
ee ) 1.6 RIIK MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB LK 29 - 34 Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi. Riik loob ja kasutab sümboleid, et tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet (vapp,lipp,hümn). Rahva poliitilise määratluse aluseks on kodakondsus. Kodakondsuse alusel jaguneb elanikkond kodanikeks, välismaalasteks e teiste riikide kodanikeks ning kodakondsuseta isikuteks, kel pole ühegi riigi kodakondsust. Avalik võim kui riigi kolmas põhitunnus, tähendab seda, et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigil kui valitsemisasutuste süsteemil on mitmeid eriomaseid jooni, mida teistel valdkondadel (nt majandusel või kultuuril) ei ole.
5) Skype, MSN, orkut.com, ekool.ee; E-riik kasutatakse laialdaselt IKT'd (jah, Eesti on e-riik) Teadmusühiskond (lk. 214) e teadmispõhine ühiskond. Kõrgelt arenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi (teadlaste ja ülikoolide osakaal on suur). Eesti on teadmusühiskond, sest 1) Eestis hinnatakse ettevõtetes loovust ja oskust töötada meeskonnas ning rakendada ülikoolis saadud teadmisi; 2) Riigieelarve loomisel lähtutakse nii riigipoolsetest kui kommertspankade uuringutest; 3) Eesti koolisüsteemi reformimisel lähtutakse ülikoolides läbiviidud teadusuuringutest. NB! Ohud, mis kaasnevad teadmusühiskonnaga: 1) Eetilised probleemid kas inimest võib kloonida. 2) tootmise- ja tehnoloogiaareng mõjuvad negatiivselt looduskeskkonnale. Polüarhia kõrgelt arenenud pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga
jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda: kui on edasilükkamatu riiklik vajadus; Riigikogu ei saa kokku tulla; 5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;
Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,
Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid Erakond Eestimaa Rohelised ei seo end ühegi poliitilise ideoloogiaga Demagoogia valelike, ebareaalsete lubadustega rahva poolehoiu taotlemine.
majandusse · Madalad maksud · Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise · Rahva osalemine riigipoliitikas · Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) · Võrdsed võimalused kõigile ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. · Segamajandus · Riik sekkub majandusse · Astmeline maksusüsteem · Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: · Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi · Valimistel on hariv fn sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine
majandusse Madalad maksud Sotsiaalse heaolu tagab igaüks ise Rahva osalemine riigipoliitikas Õhuke riik e vähem riiki Sotsiaaldemokraatia (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) Võrdsed võimalused kõigile – ühiskond peab tagama inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Segamajandus Riik sekkub majandusse Astmeline maksusüsteem Kõrged maksud Praegune võimukoalitsioon: Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 10. VABAD VALIMISED Mis on valimised: Valimistega tagatakse võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendavad võimudele kodanike nõudmisi Valimistel on hariv fn – sel perioodil viivad inimesed end kurssi oma kodanikuõiguste ja erakondade vaadetega Valimiste fn:
Põhiseaduse mõtte klausel ütleb, et põhiseaduse tõlgendamine pole seotud üksnes sõnastusega, samas peab lähtuma PS sätetest!? 2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Riigikohu, uurimise teel. § 4.Menetluse algatamine (1) Riigikohus kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või -määruse alusel. (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. (3) Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest. § 2
· Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Takistamaks poliitilise võimu kontsentratsiooni, lahutatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu organiks on kõikides riikides parlament, kelle peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab
järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega. 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: Õigusriik riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. 6. Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatia tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel 7. Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise-
Liberalism toetab isikuvabadust, rahva osalemine riigipoliitikas; kiired reformid; vabaturumajandus; lauskonkurents ( tsentristid, parempoolsetest Reformierakond) Sotsiaaldemokraatia eraomandi puudumine, vasaktsentristlik ideoloogia; võrdsus omanike ja tööliste vahel; tööhõiveküsimuste rõhutamine; sotsiaalne õiglus; riigi majandusse sekkumine stabiilsuse huvides; demokraatia; astmeline maksusüsteem (vasakpoolsed Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) 13. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Töötus, erivajadustega inimesed, vaesus, rass, vanadus, alkoholism, narkomaania, vähemusrahvused, piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erisused Kuidas likvideerida? Töötuse vähendamine riik annab laene, ümberõppekeskused, karjäärinõustamine
Peaminis ter Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse 1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse,
Peaministe r Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministritest valitsuse 1) Seadusandlik võim: Riigikogu (parlamendi). 101 inimest. Ülesanded: (põhiseaduses) Esindada poliitikas mitmesuguseid inimgruppe ja vaateid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 1) seaduste vastuvõtmine ja muutmine. 2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et
Parlamendi ülesanded Parlamendi ülesanded on: · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutleda ja tasakaalustada erinevaid vaateid · Võtta vastu seadusi · Valitsuse ametisse panek ja kontroll tema tegevuse üle · Võtta vastu riigieelarve Riigikogu töötab istungjärkudena Riigikogu tööd juhib juhatus, mille moodustavad Riigikogu esimees ja kas aseesimeest. Riigikogu esimees juhatab riigikogu istungeid ja korraldab Riigikogu tööd Erakondade parlamendiesindusi nimetatakse fraktsioonideks e. saadikurühmadeks Fraktsioonid jagunevad koalitsiooniks (valitsusse kuuluvad erakonnad) ja opositsiooniks (valitsusse mitte kuuluvad erakonnad). Komisjonid arutavad koostavad oma ala(majanduse, keskkonna) kohta seaduseelnõusid ning
seaduse või muude seaduste alusel. Ametnikud on vaid need töötajad, kes täidavad avalikku võimu. Nemad ei tööta mitte töölepingu, vaid avaliku teenistuse seaduse alusel ja võetakse tööle asutuse juhi käskkirjaga. (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale) Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) 7. Avalik- ja erasektor - Ühiskonna jaotus sektoriteks (lk.29-34) avaliku riik ehk valitsemine e. avalik sektor elu sfäär majandus e. erasektor kodaniku e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor eraelu sfäär Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). kuid mitte ainult. Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikud kui
annaabi.ee 
