Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eksami konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
heaoluprofiil, valdkond, alkohol, rahvatervis, tervisemõjur, toetav, tervisekaitse, suitsetamine, insuliin, diabeet, edendamisel, maakonnas, riskitegur, prioriteet, definitsioonid, soodustava, seisundit, kehapikkus, temaatika, treening, rasvad, vererõhk, stress, veresuhkur, väsimus, järelevalve, teavitus, püramiid, paleo, geenid, sotsiaalteenusedSeaduse Eesmärk §1 · Inimeste tervise kaitsmine. · Haiguste ennetamine. · Tervise edendamine. Tervisekaitse, haiguste ennetamine ja tervise edendamise põhiülesanded §3 1. Üksikisiku, perekonna ja rahvatervise väärtustamine. 2. Abinõude süsteemi väljatöötamine, seadustamine ja rakendamine. 3. Elukeskkonna uurimine ja selle ohutegurite hindamine. 4. Avalikkuse teavitamine elukeskkonna seisundi halvenemisest või halvenemise ohust. Elukeskkonna- ja tervisekaitse põhiülesanded §4 1) inimene ei tohi ohustada teise inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu. 2) müügiks ette nähtud toiduainetel peab olema välditud nakkus- või muu terviseohu tekkimine ja levik. 3) joogi- ja suplusvesi peab olema tervisele ohutu. 4) tarbekaubad, peavad olema valmistatud nii, et nende kasutamine oleks ohutu inimese tervisele; 5) ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema
valikud. Peamiselt mõjutavad seda sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused, milles inimesed elavad ja töötavad ehk tervise sotsiaalmajanduslikud mõjurid. haigus, haiguste ennetamine (preventsioon) – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. Tervishoid hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist läbi tervishoiutöötajate poolt osutatud tervishoiuteenuste. keskkonnatervis – valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. Mõiste hõlmab neid inimese tervise aspekte, kaasa arvatud elukvaliteet, mida määravad keskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, sotsiaalsed ja psühhosotsiaalsed tegurid. Ta puudutab ka nende keskkonnategurite hindamise, korrektsiooni ja tõkestamise teooriat ning praktikat, mis võivad potentsiaalselt mõjutada käesoleva ja tulevaste põlvkondade tervist.
ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat suurenenud eriti alates 1950 (sotsiaalsed tegurid rahvastiku tasemel ja näitajatega: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühiskonda adapteerumiseks. individuaalse heaolu skaalad Agraarühiskonnast industriaalühiskonda ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja 0Perekultuuri (lapsevanemate teadmised, hoiakud, uskumused, üleminekul hinnati eeskätt materiaalsete kaupade omamist – sellega seotu kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet
ja haigustekitajad. Suhteliselt palju haigestutakse südame-veresoonkonnahaigustesse ja vähktõppe, need on ka põhilised kõrge suremuse põhjustajad. Suurenenud on sõltuvusainete tarbimine - eriti noorte inimeste seas. Samuti võiks siin kohal ära märkida, et noored hakkavad väga varakult suitsetama ja tarbima alkohoolseid jooke. Need põhjustavad nii noortel kui ka täiskasvanutel kõik võimalikke tervisekahjustusi. Narkootikumide tarbimine, suitsetamine ning joomine on kindlasti põhjuseks, miks on suurenenud psüühika- ja sõltuvushäirete esinemissagedus. Üheks peamiseks surmapõhjuseks 15-29-aastaste seas on ka enesetapp. Eesti kuulub suurima 2 suitsiidiriskiga maade hulka. Murettekitav on ka asjaolu, et Eestis on väga suur HIV nakatunute inimeste hulk ja probleemiks on multiresistentne tuberkuloos. Peamisteks tervisemõjuriteks on endiselt ebasoodne sise- ja väliskeskkond, müra ning
• ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises – mõiste tervise erinevuste määramiseks; ebavõrdsus tervises, mis on ülekohtune • haigus – Organismi elutegevuse häire, mingi morfoloogilise või funktsionaalse kahjustuse avaldus. • haiguste ennetamine (preventsioon) - Haiguse vältimine olemasoleva(te) riskiteguri(te) vähendamise näol ja haiguse arenemise pidurdamine või peatamine ning tekkinud tagajärgede vähendamine. • keskkonnatervis - valdkond, mis käsitleb keskkonnast tulenevaid positiivseid või negatiivseid tervisemõjureid. • sotsiaalne kapital - Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet. • sots. sidusus - Ühiskonna suutlikkus kindlustada kõigi tema liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides polarisatsiooni • sots
Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus, terviseindikaator/tervisenäitaja, tervisekaitse, terviseprofiil, terviskäitumine, riskikäitumine ja tegur, tervisekultuur, vaesus, võimestumine, võrgustik. 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis. Terviseedendus- on protsess, mis võimaldab nii indiviidil kui ühiskonnal suurendada kontrolli tervisemõjurite üle ning selle kaudu väärtustada ja tugevdada tervist. Tervisekaitse on tegevus, mille eesmärk on tagada inimesele tervislik elukeskkond ning vältida keskkonna põhjustatud tervisehäireid ja haigusi. Keskkonnatervis all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna
3) sisaldab nii tervisekogemusi kui hetke heaolu tunde ja määrab inimese elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis; ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises; haigus, haiguste ennetamine (preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu,
Täiendavad eesmärgid on tagada patsientide ohutus ja tervishoiu kvaliteet, et soodustada piiriüleseid tervishoiuteenuseid ning tervishoiutöötajate ja patsientide liikuvust. Tervishoiu- ja tarbijakaitsepoliitika on seega omavahel väga tihedalt seotud. Prioriteetideks on toodete ja teenuste ohutus, sealhulgas toiduohutus ja toiduga seotud kiireloomulised ohuteated. On ka teisi poliitikavaldkondi, mis on eriti asjakohased kõrgetasemelise tervisekaitse tagamiseks. Töötervishoiu ja -ohutuse eesmärk on kaitsta töökohal ilmnevate ohtude eest ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest. Keskkonnapoliitika ja tervishoiupoliitika peavad kõrgetasemelise tervisekaitse saavutamiseks toimima käsikäes. Tehnoloogilised arendused ja infoühiskonna programmid sisaldavad ka tervishoiusüsteemide ja rahvatervisega seotud elemente. Struktuurifondid toetavad piirkondlikke tervishoiuinvesteeringuid, püüdes
ühiskonnas ja/või kogukonnas; õppimine ja töötamine, mis tagavad heaks terviseks vajaliku sotsiaalse seisundi. 3. Tervise determinandid on rahva tervist määravad tegurid 1) sotsiaal-majanduslikud, keskkonnast tulenevad (eluase, turvalisus, sissetulek, haridus, töö, sotsiaalsed suhted) 2) geneetikast tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4
aktiivsusest ja selle mõjust tervisele. Tartu Ülikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutest on selgunud, et 45% õpilastest on nõrga tervisega. Siseorganite areng ei vasta laste kasvule. Mis on tervis? Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea. Tervise üle võib arutleda ja seda võib hinnata järgmiste valdkondade kaudu: · Kehaline ehk füüsiline tervis · Sotsiaalne tervis · Vaimne tervis Kehaline ehk füüsiline tervis on valdkond, mida peetakse sageli peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse harilikult haigust. Kui kusagilt ei valuta, kui ükski luu ei ole katki. Kehalist tervist tugevdavad sportimine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja 4 haigustest. Kehaline aktiivsus toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti; hoiab kontrolli all tervise riskifaktoreid, vähendades sellega degeneratiivsete
Neist järeldub, et uimastite tarbimine noorte, eriti tütarlaste seas, on viimase kümne aasta jooksul plahvatuslikult suurenenud. Küsitlusandmete põhjal on pealinnas õppivate 15–16-aastaste õpilaste suitsu proovijate ja järjepidevate suitsetajate osakaal kasvanud kümne aastaga üle 10 korra (Suurorg, Tur 2008: 46). Uuringud on näidanud, et mida nooremalt alustatakse suitsetamisega, seda tõenäolisem on täiskasvanuna saada regulaarseks suitsetajaks. Suitsetamine on aga üks peamisi haigestumuse ja suremusega seotud riskitegureid maailmas. Euroopa võrdluses on Eesti kooliõpilased väga noored suitsu proovijad. 11-aastaste hulgas on ligi pooled õpilased suitsetanud, neist 35% tüdrukud ja 51% poisid. Vanuse kasvades sageneb sigarettide kasutamise sagedus, mis on ilmselt tingitud nikotiini sõltuvusest. Igapäevaste suitsetajate osakaal on 15-aastaste tüdrukute seas 12% ja poiste seas 21%. Igapäevasuitsetajaid on
Sotsiaaltöö Instituut Tervis kui väärtus ja heaolu allikas Essee Koostaja: Ants Ivask Rühm: TK-2kõ Juhendaja: MD, PhD Ene Lausvee Tallinn 2013 Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna praeguses ajas mõnevõrra irooniliselt kõlav loosung võttis mäletatavasti suuna viia Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka. «Eesti inimarengu aruande 2008» (EIA) tutvustusel kõlas korduvalt üleskutse, et poliitikud võiksid sotsiaalteadlaste ül
Käitumine kujuneb suhtumiste üldmõjul. Teiseks on käitumine mõjustatud subjektiivsete normide poolt. Subjektiivsete normide all mõistetakse inimese arusaamist, kuidas mõtlevad tema teatavast käitumisest tema jaoks olulised isikud, st millised on lahedaste (oluliste) inimeste ootused tema käitumisele. Nimetatud kahe peamise teguri mõjul kujuneb kavatsus kaituda teataval kindlal viisil. Kavatsus on kaitumisele juba vaga lahedal. Naiteks inimeste kavatsus lopetada suitsetamine soltub nende suhtumisest suitsetamise lopetamisse, mis omakorda voib olla mojutatud uskumustest, et suitsetamise lopetamisel on positiivsed tagajarjed. Vaga oluline on teada, et inimestel tekib kavatsus lopetada suitsetamine ainult siis, kui nad tajuvad, et suitsetamise negatiivsed tagajarjed puudutavad konkreetselt neid endid. Suitsetaja voib olla kull teadlik ja veendunud, et suitsetamine on uldiselt ebatervislik, kuid arvab, et temal
Teadvus Alateadvus Somaatiline (keha) Tervisepsühholoogia 2 1970-ndad kätumusliku meditsiini teke Biotagasiside temaatika Inimese osalus suureneb. Terviseõpetus õppeainena. Biotagasiside temaatika. 1974. Tervisepsühholoogia kui termin. Tegeletakse tervetega, et terved jääks terveks. Tervisepsühholoogia kujunemislugu 3 1978 a. Asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru Psühhosomaatika valdkonnad Psühhosomaatika valdkond Arenes välja 30ndatel. Arenes välja psühhoanalüüsist. Rõhutab, et keha ja vaim on mõlemad haigestumisega seotud. Inimesel on kaks kogemusvoogu: subjektiivne: emotsionaalne, mõte. Objektiivne - bioloogiline. Ei saa piiri tõmmata objektiivsele ja subjektiivsele. Kasutatakse psühhosomaatiline jne.. Kehalised häired esinevad, kuid ei seleta sümptomeid. Bioloogilised põhjused puuduvad.
tööga seotud tegevustes. Olles väsinud ja õppides õhtul hilja, ei taha õppimine hästi edeneda. Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga lugemine, arvutamine, pähe õppimine jpm tegevused on aju arenemiseks väga vajalikud. Inimene peab endale teadvustama ja vastavalt sellele ka tegutsema, et vaimne ja füüsiline tegevus oleksid tasakaalus. Sotsiaalne tervis Sotsiaalne tervis. See tervise valdkond sõltub meie läbisaamisest teiste inimestega. Suheldes koduste, sõprade või hoopis võõraste inimestega meeldivalt ja huvitavalt, tunneme end kindlalt ja mõnusalt. Tülitsedes muutub suhtumine vaenulikuks, ka kõrvalised isikud võivad saada meie pahameele osalisteks, mis rikub paljude tuju. Sagedasti teeb riid haiget ka kehalisele ja vaimsele tervisele. Järelikult, head suhted hoiavad sotsiaalse tervise korras. Isiksuslik tervis Isiksuslik tervis
Laste tervise süsteem ja poliitika - M.Rigby, Keele University UK, 2004 Lapse tervise mõjurid Lapse pärilikud faktorid, vanus ja sugu. Individuaalse eluviisi eripära (tervisekäitumine). Sotsiaalsed ja paikkondlikud võrgustikud. Elu- ja töötingimused. Üldised sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud tingimused. Tervise determinandid, risk ja ennetavad tegurid Vanemapoolsed determinandid: Rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsus. Lapse elutsükli determinandid: Kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: Ülekaalulisus/ rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhusaaste. Laste tervist mõjutavad tegurid Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund (suremus, haigestumus, õnnetusjuhtumid, vaimne tervis) ja heaolu. Tervise riskitegurid.
ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 puudumine, on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse lapsele; luti hügieen; ema toit rinnapiimaga minutiks kinni. Juhul, kui verejooks ei lakka, heaolu seisund. toitmisel; rinnapiimatoidu kestvus; fluoriidide toimeta kannatanu arsti juurde. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? andmine väikestes annustes.
Olles väsinud ja õppides õhtul hilja, ei taha õppimine hästi edeneda. Tegelikult on inimese ajule väga oluline, et ta saaks tööd teha. Aju töötab küll kogu aeg, aga lugemine, arvutamine, pähe õppimine ja teised tegevused on aju arenemiseks väga vajalikud. Inimene peab endale teadvustama ja vastavalt sellele ka tegutsema, et vaimne ja füüsiline tegevus oleksid tasakaalus. (Lepik, 2007) Sotsiaalne tervis. See tervise valdkond sõltub inimese läbisaamisest teiste inimestega. Suheldes koduste, sõprade või hoopis võõraste inimestega meeldivalt ja huvitavalt on enesetunne hea. Tülitsedes muutub suhtumine vaenulikuks, ka kõrvalised isikud võivad saada pahameele osalisteks, mis rikub paljude tuju. Sagedasti teeb riid haiget ka kehalisele ja vaimsele tervisele. Järelikult, head suhted hoiavad sotsiaalse tervise korras. (Lepik, 2007) Isiksuslik tervis. Palju sõltub inimesest endast
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika
seksuaalharidus Ameerika koolides ülekaalulisuse programmid, mis keskenduvad vaid isiku personaalsele vastutusele ja kaalule – kaasnevad negatiivsed emotsioonid noorte alkoholi- ja sõltuvusainete ennetus koolides (teadlikkus tõuseb, ent kaugmõju ei ole) noorte personaalne- ja grupinõustamine alkoholi liigtarbimise vähendamiseks: nõustatute ja mittenõustatute joomisharjumustes ei ole erinevusi EFEKTIIVNE TEGEVUS Enam uuringuid: epidemioloogia, tervisekaitse, terviseharidus, terviseteenused, sotsioloogia Vähem uuringuid: paikkondade areng, organisatsioonide kultuuri muutus, lobby, sotsiaalsed võrgustikud • Intersektoraalne • Ühtsetel alustel tegevus riiklikul, paikkondlikul ja indiviidi tasandil • Tervist toetavad poliitilised otsused • Vajalik mõista põhjuseid ja motivaatoreid, mis ajendavad inimesi tegema tervist toetavaid valikuid Haiguskäitumine Haiguskäitumine (illness behaviour) –mõiste
5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Tervisekäitumine on ettevõetud tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, olenemata objektiivselt kui efektiivne see on või mitte. Koolieelses eas tuleb selle kujundamiseks koos lapsega teha neid tegevusi: käte ja hammaste pesemine, söögi tegemine köögiviljadest, aktiivne liikumine õues jne. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal Pidev alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumide tarvitamine, HIV-sse nakatumine. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? APGAR on skaala vastsündinu seisundi kiireks hindamiseks sünnijärgselt. Sellega hinnatakse südame löögisagedust, hingamist, nahavärvust, lihastoonust ja reaktsiooni ärritusele. 8. Iseloomustage rinnapiima ja kunstliku toidu erinevusi. Rinnapiim: kõik imikule vajalikud ained odav ja kättesaadav
elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal.
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine on üks inimesele lood
närvisüsteemi. Olenemata uimasti manustamise viisist, jõuab uimasti varem või hiljem ajju. Uimastid: *Alkohol *Nikotiin *Kofeiin *Amfetamiin *Kokaiin *Heroiin Uimastit tarbides annab inimene käest võime kontrollida seda, mis temaga juhtub. *Hallutsinogeenid LSD Muudavad ümbritseva taju ning põhjustavad nägemis-, puute- ja haistmismeelepetteid *Stimulandid nikotiin, kofeiin, amfetamiin Mõjuvad üldiselt ergutavalt, suurendades jutukust ja liikumistahet *Depressandid alkohol, heroiin Pidurdavad närvisüsteemi aktiivsust 2) Stressiga toimetulek See kuidas inimene stressiga toime tuleb, oleneb eelkõige temast endast ning tulemus võib inimese jaoks olla kas positiivne või negatiivne. Stressiga toimetulek: *Stressori kõrvaldamine nt kui sul on raske hommikul ärgata ja voodist püsti saada, siis mine õhtul varem magama või leia keegi, kes sind varem üles ajaks. *Situatsiooni ümberhindamine muuda oma hinnangut ja pööra
seitsmenda eluaastani ehk kogu lasteaia ea. Last tuleb õpetada oma tundeid ära tundma ja neile vastavalt ka käituma. Emotsionaalse kasvatamise eesmärgid ja nende saavutamine lasteaias(Allmann, 2003) Turvalise, üksteist mõistva, austava ja toetava kasvukeskkonna loomine, kus laps tunneks, et temast hoolitakse ja teda austatakse. 11 · selleks looge toetav ja mõistev kasvukeskkond, kus märkate eelkõige seda, mida laps teeb hästi · olge eeskujuks · arvestage lapse isikupära, sest iga laps on erinev · oluline on, et laps julgeks küsida, mida üks või teine kogemus talle õpetas (kogemine, et ka vigadest õpitakse) · jälgige lapse ilmeid ning analüüsige, mida need räägivad · märgake hääletooni, mis annab teada tunnete muutumisest ja väsimusest Positiivsete tunnete, rõõmu ja mõistmise kogemine.
· Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I
päevakorrale “blocked opportunities” teooria – vaesuse põhjused on nii individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h
Teemana tuli sisse operantne tingimine. Hakati rääkima terviseõpetuse vajalikkusest. * terviseõpetus õppeainena. * 1974. a. tervisepsühholoogia kui termin. * tervisliku käitumise liikumine. * 1978 asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru * 1984 Esimene rahusvaheline tervisepsühholoogia sümpoosium Havannas * 1997 tunnustas APA tervisepsühholoogiat kui omaette spetsialiteeti. Tervisepsühholoogia erinevad valdkonnad. * psühhosomaatika valdkond arenes välja psühhoanalüütilisest paradigmast. Puudub kehaline/orgaaniline vastus sümptomile või häirele, siis saab seda anda teadvuse kaudu. 1960ndateni oli kogu psühhosomaatiliste uurimuste pagas valdavalt psühhoanalüütilise suunitlusega. Püüti seletada astmat, haavandeid. RHK-s on psühhosomaatiline nimetatud psühhofüsioloogiliseks. S.t. psühhosomaatiline meditsiin on seotud psüüholiste, füsioloogiliste ja sotsiaalsete teguritega.
töötingimused,toitumine 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal
ennetamaks ja ravimaks füsioloogilisi düsfunktsioone või somaatilist haigust. Tekkis terviseõpetuse õppeaine. 1974 a hakati kasutama ,,tervisepsühholoogia" kui terminit. Tekkis tervisliku käitumise liikumise propaganda. 1978 asutati APA juurde tervisepsühholoogia haru. 1984 esimene rahvusvaheline tervisepsühholoogia sümpoosium Havannas. 1997 tunnustas APA tervisepsühholoogiat kui omaette spetsialiteeti. Tervisepsühholoogia einevad valdkonnad Psühhosomaatika valdkond: Freud ja Alexander. Oli varane väljakutse biomeditsiinilisele lähenemisele. Keha ja vaim on seotud tihedalt. Kui ei leia orgaanilist põhjust, võib leida psühholoogilise. Kuni kuuekümnendateniolid psühhosomaatilises valdkonnas uurimised peamisel psühhoanalüütilised: astma, haavandid, migreen jm. See on tänapäeval seotud nii sotsiaalse, psühholoogilise kui füsioloogilises vaimus. Kliiniline psühholoogia.Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Kuid käsitleb ka
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas
Teiseks tugevdab jooksmine väga tõhusalt südant, aidates hoida tervist kui ka ennetada haigusi. Kolmandaks on jooksmine kättesaadav ja lihtne. Joosta saab iga ilmaga, ka pimedas ja talvel. Joostes kaasneb organismi suur energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks sõita ligi kaks korda kauem. Jooksjad suitsetavad vähem, nende rasvaprotsent on madal, kõrget vererõhku esineb harvem nii näitavad teadusuuringud. Kuid just ülekaal, suitsetamine ja kõrge vererõhk on eeldused veresoonte lubjastumisele ja südamehaiguste tekkeks. Jooksmise positiivsed mõjud: 1. Jooksmine on tervislik, sest tugevdab südamevereringesüsteemi ja aitab põletada rasvu 2. Jooksmisega kaasneb suur energiakulu 3. Jooksmine on lihtne 4. Joosta on võimalik kõikjal ja igal ajal 5. Jooksmine on suurepärane vahend stressi maandamisel 6. Jooks on parim vahend kehakaalu reguleerimisel 7
annaabi.ee 
