Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahe argumendi loogikafunktsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid
F-ni funktsiooni Argumentide Funktsiooni Funktsiooni Loogika nr. nimetus funktsioonid selgitus matemaatiline elemendi
X1=0011
esitus tähis
X2=0101
olekutabel
f0 konstantne OOOO Väljundis f0=0
null
on signaal
alati 0
f1 konjuktsioon OOO1 väljundis on f1=X1*X2
e. Loogiline
1, kui kõikides
korrutamine
süsteemides on
e. NING
sisendites 1
f2 X2 keeld OO1O väljund võrdub f2=X1*
sisendiga X1
kui X2=0. Korral
on väljundis 0
sõltumatult X1-st
f3 X1 kordus OO11
f3=X1
f4 X1 keeld O1OO
f4= *X2
f5 X2 kordus O1O1
f5=X2
f6 mittesama- O11O väljundis on f6=X1 X2
väärsus e.
signaal 1. Ainult f6= X2+
VÕI (välistus)
siis kui sisendite X1
olek on erinev
f7 disjunktsioon O111 väljundis on f7=X1+X2
e. Loogikaline
signaal 1 kui kas
liitmine e.
või ühes sisendis
VÕI
on 1.
f8 Pierce´i tehe e. 1OOO väljundis on f8=
disjunktsiooni
signaal 0 kui
inversioon e.
kas või ühes
VÕI-EI
süsteemis on 1
f9 ekvivalentsuse 1OO1 väljundis on f9=X1X2+
e. Sama-
signaal 1 ainult
väärsus
siis kui sisenditel
on ühesugused
väärtused
f10 X2 inversioon 1O1O väljundis on f10=
e. X2 eitus
signaal 1, kui
e. EI
X2=0 ja signaal
0, kui X2=1
f11 X1 impli- 1O11 väljundis on f11=X1+
katsioon
signaal 0 ainult
siis, kui X2=1 ja
X1=0
f12 X1 inversioon 11OO
f12=
e. X1 eitus
f13 X2 impli- 11O1 väljundis on f13= +X2
katsioon
signaal 0 ainult
siis, kui X1=1 ja
X2=0
f14 schefferi 111O väljundis on f14=
tehe e.
signaal 0, kui
konjuktsiooni
kõikides
inversioon e.
sisendites on
NING-EI
signaal 1
f15 konstant 1 1111 väljundis on f15=1
ainult signaal 1
Kahe argumendi loogikafunktsioonid #1 Kahe argumendi loogikafunktsioonid #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjantxx Õppematerjali autor
kahe argumendi loogikafunktsioonid, exceli kujul kõik 16 loogikafunktsiooni. valmis spikker digitaaltehnika jaoks.

Sarnased õppematerjalid

Digitaaltehnika
8
pdf

Digitaaltehnika

5. Kahend ­ kümnendsüsteem 8421 (BCD) Kümnendarvud 8421 0 0000 1 0001 2 0010 3 0011 4 0100 5 0101 6 0110 7 0111 8 1000 9 1001 6. -12.Konjunktsioon e. NING; Disjunkstioon e. VÕI; Iintersioon e. EI; NING ­ EI; VÕI ­ EI; Välistav VÕI; Samaväärsus e. ekvivalentsus Kahe arvumendi loogikafunktsioonid f-i nr. Funktsiooni nimetus Argumentide Funktsiooni Funkts. Loogika kombinatsiooni X1 selgitus Matemaatiline elemendi tähis 0011 esitus X2 0101 f1 Konjunktsioon e. 0001 Väljundis on 1, f1=X1*X2 X1 -> & ->y

Digitaaltehnika
Digitaaltehnika konspekt
34
doc

Digitaaltehnika konspekt

.7 1.12. Aritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis.......................................................8 1.12.1. Positiivsete arvude liitmine..............................................................................8 1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis.....................................................................8 1.12.3. Algebraline liitmine täiend koodis...................................................................8 2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade....................................................................... 10 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid.......................................................................10 2.3. Kahe argumendi loogikafunktsioonid.....................................................................11 2.4. Loogikaseadused.....................................................................................................12 Loogikaelemendid...............................................

Digitaaltehnika
Digitaaltehnika
68
doc

Digitaaltehnika

.7 1.12. Aritmeetilised operatsioonid kahendsüsteemis.......................................................8 1.12.1. Positiivsete arvude liitmine..............................................................................8 1.12.2 Algebraline liitmine pöörkoondis.....................................................................8 1.12.3. Algebraline liitmine täiend koodis...................................................................8 2.1. Loogikafunktsioon ja loogika seade.......................................................................10 2.2. Ühe argumendi loogikafunktsioonid.......................................................................10 2.3. Kahe argumendi loogikafunktsioonid.....................................................................11 2.4. Loogikaseadused.....................................................................................................12 Loogikaelemendid................................................

Digitaaltehnika
Diskreetne matemaatika - konspekt
31
doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

tudengit pidasid oma huvialaks kunsti, 30 tudengit - muusikat ja 42 tudengit - sporti. 10 tudengit tundis huvi nii kunsti kui spordi, 5 tudengit - kunsti ja muusika ning 8 tudengit spordi ja muusika vastu. Nende hulgast 3 tudengit ütles ennast huvi tundvat kõigi kolme ala vastu. Kui palju tudengeid tunneb huvi ainult spordi vastu? ainult muusika vastu? mitte ühegi vastu nimetatud kolmest alast. · Tudengirühmas on 25 inimest. Eksamieelduseks on saada kahe kontrolltöö arvestused. Esimesel kontrolltööl sai arvestuse 20 tudengit, teisel 21 tudengit. Kui palju tudengeid (minimaalselt ja maksimaalselt) pääseb eksamile? · Vanal ajal toimunud lahingus sai palju sõdalasi kannatada. 70% lahingust osavõtjatest kaotas lahingus silma, 75% - kõrva, 80% - käe ja 85% - jala. Kui palju sõdalastest (minimaalselt ja maksimaalselt) jäi ilma nii silmast, kõrvast, käest kui ka jalast?

Diskreetne matemaatika
Matemaatiline analüüs I kollokvium
60
doc

Matemaatiline analüüs I kollokvium

pidasid oma huvialaks kunsti, 30 tudengit - muusikat ja 42 tudengit - sporti. 10 tudengit tundis huvi nii kunsti kui spordi, 5 tudengit - kunsti ja muusika ning 8 tudengit spordi ja muusika vastu. Nende hulgast 3 tudengit ütles ennast huvi tundvat kõigi kolme ala vastu. Kui palju tudengeid tunneb huvi ainult spordi vastu? ainult muusika vastu? mitte ühegi vastu nimetatud kolmest alast.  Tudengirühmas on 25 inimest. Eksamieelduseks on saada kahe kontrolltöö arvestused. Esimesel kontrolltööl sai arvestuse 20 tudengit, teisel 21 tudengit. Kui palju tudengeid (minimaalselt ja maksimaalselt) pääseb eksamile?  Vanal ajal toimunud lahingus sai palju sõdalasi kannatada. 70% lahingust osavõtjatest kaotas lahingus silma, 75% - kõrva, 80% - käe ja 85% - jala. Kui palju sõdalastest (minimaalselt ja maksimaalselt) jäi ilma nii silmast, kõrvast, käest kui ka jalast?

Matemaatika
Mis on Diskreetne Matemaatika
52
pdf

Mis on Diskreetne Matemaatika

Diskreetse Matemaatika alla kuuluvad: Formaalsete esituste ainus otstarve on nendes sisalduv info hiljem jälle verbaalseks (ehk mõnda lingvistilisse keelde) tagasi "üles lugeda" — Hulgad: Hulgaalgebra (Cantori algebra), Hulgaaritmeetika (taastada). — Loogika: Lausearvutus, Predikaatarvutus, Tõestusmeetodid Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav! — Loogikaalgebra (Boole'i algebra) — Loogikafunktsioonid: minimeerimine, normaalkujud . . . — Algebralised struktuurid: "mitteformaalne" ≡ "verbaalne" (sünonüümid) Fundamentaalalgebrad: Võred, Rühmad, Ringid, Korpused

Diskreetne matemaatika
Mikroprotsessortehnika
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

1.1. Diskreetsed ja arvsignaalid 7 1.1.1. Kvantimine 7 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid 8 1.1.3 Kümnendarvude teisendamine kahend-, kaheksand- ja kuueteistkümnendarvudeks 12 1.1.4. Informatsiooni hulk ja signaali viga 13 1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 14 1.2.1. Loogikatehted 14 1.2.2. Loogikaseadused 17 1.2.3. Loogikalülituste süntees ja minimeerimine 21 1.3. Funktsionaalsed loogikalülitused 24 1.3.1

Tehnikalugu
Kahe muutuja loogikafunktsioonid-Karnaugh McCluskey
4
odt

Kahe muutuja loogikafunktsioonid, Karnaugh,McCluskey

DNK on olulisem. Millise põhiseose abil saab DNK teisendada KNK-ks? Sulgude lahtiliitmise abil. Karnaugh kaardid: Mis on Karnaugh´ kaart? Karnaugh kaart on funktsiooni tõeväärtustabeli sihipärane topoloogiline ümberpaigutus tasandil või ruumis. Tõeväärtustabeli igale reale vastab kaardil üks ruut. Millised on karnaugh kaardi põhiomadused? 2 põhiomadust: Kaardi iga ruudu naaberruutude arv võrdub kaardi muutujate arvuga. Suvalise kahe naaberruudu argumentvektorid on teineteise lähiskoodid. Milline on suurim karnaugh kaart? 6-muutuja karnaugh kaart, kuna 7 muutuja puhul pole 7.ndat naaberrutu ruumis enam kuhugi paigutada. Millise suurusega karnaugh kaardid on tasandilised? Millised on ruumilised? Kuni 4ja muutuja omad on tasandilised, 4jane kaasa arvatud. 5 ja 6 muutuja omad on ruumilised. Mis on karnaugh kaardi kontuurid? Millised on kontuuride võimalikud suurused?

Diskreetne matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun