1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Tuleb eristada kristlikust eetikast ja moraaliõpetusest. Religioosne eetika vaatleb inimese ja jumala vahekorda praktilisel tasandil ja tegeleb küsimustega kuidas olla jumalale meelepärane, millised on inimese käitumise eesmärgid kui ta mõnda religioossesse kogukonda kuulub.. jne. Religioonifilosoofia töötab teisel tasandil. Religiooni küsimus võiks olla: kas inimese olemasolul, eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte? Kui on, siis kust see tuleb? Kust tähendus ja mõte tuleb, et inimese olemasolul on mõte? Pascal leiab, et mõte tuleb üles leida. Kui ma
1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on mõte/ tähendus? Kui jah, siis kust see tuleb? Kas konkreetse inimese elul on mõte/ tähendus, mida ta ise või teised inimesed ei ole talle andnud? Kui jah, siis kust see tuleb? Kes või mis on jumal? Kas üldse jumal on olemas? Kas jumala olemasolu/ mitte olemasolu on võimalik tõestada? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumalat on defineeritud kui igavene teisel pool aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, inimese laadne, teadvusega olend, kes lõi maailma ja kellel on kolm tähtsamat predikaati: · kõikvõimsus · ülim headus · ülim tarkus.
Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab
saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel.
Alfabeeti kasutatakse analoogiliselt taldrikukeerutamisega. Puupingi abil ennustamine oli levinud eelmise sajandi alguskümnendil, kus vaimudega suhtlema kogunes kindlasse peresse enamasti noorem rahvas. Raamatuga ennustamiseks vajatakse kääre, niiti ja raamatut. On hea, kui raamatul on mustad kaaned. Niit seotakse raamatu ümber ja käärid asetatakse kaantele. Vastused saadakse kas- küsimustele: raamatu pöördumine ühele poole on jaatus, teisele poole aga eitus. Seegi on varasemas traditsioonis tuntud võte, mida kasutasid rohkem kutselised ennustajad. Tähtis vahend oli peegel. Peegli ette tuleb asetada 2 küünalt ja need põlema panna. Vaim võib peeglis näidata tulevast abikaasat, eesootavaid sündmusi, aga ka ilmutada iseend, mis lisab toimuvale psühholoogilist pinget.Tuleb pimedas toas panna peegel põrandale ja kõik, kes seda vaimu näha tahavad, panevad parema käe peegli peale ja hakkavad kutsuma nii, et üks loeb eesti
elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus. Augustinus oli veendunud ettemääratuses. Ta uskus, et põrgusse lähevad ainult need hinged, kellele see on ette määratud. Järelikult neetud on neetud Jumala tahtel. Sellega õigustati hiljem ketserite põletamist: kui nad oleksid süütud, oleks Jumal sellele vahele astunud ning ketserluses süüdistatud päästnud. Augustinus oli dualist uskus nagu Platongi kahte maailma. Üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailma, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. AQUINO THOMAS Eluaeg: 13.saj Rahvus: itaallane
õigeusu ja katoliku kiriku pühak ning Kiriku doktor. Augustinu sündis 13. November aastal 354 Tagastes, Numiidias. Augustinus sai hea rooma hariduse. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu. Augustinus on nii kirjanduslikus kui ka teoloogilises mõttes ladina kirikuisadest üks suuremaid. Kuni 13. sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv, ja ka Aquino Thomas oma aristotelismiga peab Augustinust suure au sees. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive.
mõtted. IV Inimene eksisteerib paratamatult, sest ta ju mõtleb. Inimene eksisteerib vaid niikaua, kui kaua ta jätkab mõtlemist. Seega seisneb inimese ,,mina" kogu olemus just mõtlemisest ega vaja ühtegi materiaalset eset, k.a keha. Järelikult eksisteerib inimene ka ilma kehata. Inimene on ebatäiuslik olevus, kuna kahtleb asjade tõsikindluses. Et inimene saaks kahelda, peab eksisteerima ka täiuslikum olevus. Kuna ideed on antud Jumala poolt ja Jumal on täiuslik, siis on ka meie ideed täiuslikud ja maailmatunnetus reaalne ehk mitte petlik. Küsimused: 1) Kaine inimaru on inimese võime teha õigeid(selle inimese arvates) otsuseid ning eristada tõde valest. Mõistus on kõigil inimestel ühesugune, mis tähendab, et ühed inimesed ei ole mõistlikumad kui teised. Meie arvamuste erinevus tuleneb aga sellest, et iga indiviid juhib oma
Kõik kommentaarid