BAROKIAJASTU (~1600-1750) Barokiajastul ehitati palju suurejoonelisi losse ja kirikuid. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Sein...
Sisukord 1. Üldinfo 2. Ehitusstiil ja design 3. Skulptuurid ja dekoratsioonid 4. Parthenon? 5. Jumalanna Ateena isiklikult 6. Hilisem ajalugu 7. Pathenoni vennad ja õed 8. Dooria stiil = Pathenon? Üldinfo Parthenon (Vanas Kreeka keeles: ) on tempel, mis on pühendatud Kreeka jumalannale Ateenale. Ehitamine algas 447 eKr ja lõppes 431 eKr. Parthenon on üks kõige tähtsamatest ehitistest, mis on säilinud klassikalisest Kreekast ning on ehtne näide Dooria orderist
Pindaros-tuntuim lüürik Orkestra-lava Skeene-lava tagune hoone Tragöödia-kurva sisuga näidend Komöödia-lõbusa sisuga näidend Aischylos/Sophokles-tragöödia kirjanikud Filosoofia-tarkuse armastus Thales-filosoof,kes arvas et kõik on tekkinud veest Demokritos-filosoof,kes arvas et kõik on alguse saanud aatomitest Pythagoras-filosoof, matemaatik Hippokartes-arst Herodotos-ajalooisa Sokrates/Platon/Aristoteles-filosoofid Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, suurvallutaja Dooria-ehitusstiil,vanim, masiivsem Joonia-ehitusstiil,kapiteel on rullmotiiviga Korintose-ehitusstiil,kõige uhkemate kaunistustega Baas-samba alus Tüves-samba põhiosa Kapiteel-samba ülaosa Friis-kaunistav riba templi alaosas Parthenon-jumalanna Ateenale pühendatud tempel Ateena akropolis Pheidias-tuntud skulptor Kuros-alasti noormehe figuur Kore-voldilises riietuses neiu figuur Myron-skulptor."Kettaheitja" Polykleitos-skulptor"Odakandja" Praxiteles-skulptor Amfora-nõu,millegi hoidmiseks(nt vein,vili)
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Vana-kreeka linna kõrgendikul asetsev kindus on akropol. Kuulsaim on Ateena akropol, mille varemed on säilinud nüüdisajani. Nad on läbielanud mitmeid sõdu ja pommitamisi. Nii nagu see akropol tänapäevani säilinud on , on ka mesopotaamia ehitusstiil. Leiutati erinevaid konstruktsioone. Tekkisid ka kaared ja võlvid. Neid on peamiselt väravatel näha. Muidugi ehitati neid ka suurte ehitiste kaunistamiseks. Neid kaare ja võlvi kasutati erinevates stiilides, mis läbi aegade välja kujunesid. On Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Dooria stiil on vanim klassikaline arhitektuuri stiil, mis tekkis umbes 7. Sajandi lõpus enne meie aja. See esinen Kreeka mandri templiehituses. Joonia stiil on ka
VANAVENE KUNST Koostaja:Artur Jarmolenko 10.kl 09.05.2018 Mida ehitati? *Kirikuid *Bütsantsi stiilis. *Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil. *Linnades levis kiviarhitektuur. *Maal aga levis puuarhitektuur. (Kiievi Sofia katedraal) Kiievi Sofia katedraali originaalkuju (1017-1031) "Ühe uulitsa kirik"? *Pisike ühe kupliga kirik. (Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel) Vene kirik.Kõige kuulsamad *Lihtsad. *Terviklikud. *Vormid, proportsioonid selged. * Oli maastiku lahutamatu osa. Kuulsamad *Kiievi Sofia kirik
VANAVENE KUNST ARHITEKTUUR VENE KIRIKUD 9-10.saj Lihtsad Terviklikud Vormid, proportsioonid selged Vene kirik oli maastiku lahuta- matu osa KIIEV 9.-10.saj idaslaavlaste keskus, Bütsantsi, kreeka, rooma ehitus- meistrid Kiievi Sofia katedraal (1017-37) Kiievi Sofia katedraal KIIEVI SOFIA KATEDRAAL Jaroslav Targa tellimus 13.kullatud kupliga Põhiplaan - ruudukujuline Mosaiigid 17.saj restaureeritud NOVGOROD Ehitusstiil- lihtsad valged seinad, kullatud kuplid Novgorodi Sofia katedraal rangeilmeline Novgorodi Sofia katedraal Novgorodi Sofia katedraal AJALOOLINE TAUST 13.saj tatarlaste sissetung Pikk vabadusvõitlus Kunst allub valitsevale võimule 14.-15.saj Moskva vabaneb tatari-mongoli ikkest(1380- Kulikova lahing) Rajati Moskva tsentraliseeritud riik, ehitustegevus elavneb NOVGOROD 14 saj. Kogudusekiriku tüüp 8-tahulised katused Palju poolümaraid apsiide ja
Vanavene kunst: Kümnenda sajandi abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. See oli üks põhjus miks Venemaa sattus tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille silmapaistvamaks välistunnuseks on sibulkuppel. (nt. Kiievi Püha Sofia kirik, Dimitri kirik Vladimir). Kasutati väga palju puuskulptuur kaunistusi, kujutati pühakuid, fantastilisi loomi. Maarja kirik Neeli jõe ääres. Väga omapärane ehitusstiil Novgoridis. Kaheks ja pooleks sajandiks jäi Venemaa range tatarimongoli itke alla. Pääses sellest 1480aastal. Selle vabastamisega tegeles põhilisel suur vürst Ivan 4'jas. Tema hakkas koondama enda alla väikesi vürstiriike keskusega Moskvas. Pärast Teise Maailmasõja itket sai Venemaa uueks keskuseks/pealinnaks Moskva. Ivan 4'jas kutsus palju ehitusmeistreid Itaaliast. Tänu Itaalia meistritele tekkis omapärane ehituskunst,
Domineerib religioosne ainestik. 8. Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? kunstniku nime märkmine teosele allkirja või initsiaalidega. 9. Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri? Dekoratiivsete vormide rikkus(poolsambad,pilastrid) 10. Kes oli Filippo Brunelleschi? arhitekt ja kunstnik. Tema kavandatud on Firenze katedraali kuppel, Firenze hüljatud laste kodu, Pazzi kabel firenzes. Tema eesmärgiks oli kasutada ära klassikaline ehitusstiil uue ja ilusa harmooniliseks koosluseks. 11. mis on palazzo? enamasti kolme korruseline, mugav, ilus, avar, laiade esikülgedega elamu. 12. mis on rostika? suured tahumata kivid müüris. 13. missugune linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? Rooma 14. mis on kõige kõrgjoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitis?autorid? Peetri kiri. D Bramante, Michelangelo 15. Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? da Vinci, Michelangelo, Raffael, 16
6) Nimeta juugendstiilis ehitusi Eestis . 7) Draamateatri ehituslugu. 8) Nikolai von Glehni (ehitus) tegevus Nõmmel. Vastused : 1) Histroritsism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul. Näiteks Keila-Joa mõis, Laitse loss, Muraste mõis. Eklektitsism- ühe ehitise juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili.Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. 2) Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski .Haruraudtee oli liinil Keila-Haapsalu. Näited kroonuhistoritsismist: Tondi kasarmud, Keila jaam(puit) Balti jaam(paekivi), Transpordi kooli hoonete kompleks, Kreenholmi Georgi vabrik. 3) Kaarli kirik on neoromaani stiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid).Kirik pühitseti sisse 1870. aastal
Kanepi Gümnaasium Liis Seeme 10.b TEKST ARHITEKTUUR 3.10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. 4.Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. 5. ja 6..Pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris
Laitse loss Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad
- PRONKSI- JA RAUAAEG Esimene lihtsam onn võidi püstitada PALEOLIITIKUMI ajastu lõpul u 12000 aastat eKr. Kuna inimesed olid liikuva elustiiliga ( ei oldud paiksed ja elatuti küttimisest), siis onnid püstitati materjalidest, mis olid ümbrusest leitavad/ hangitavad. Elati ja koobastes. Pihukirves võimaldas valmistada vaid lihtsamaid asju. Kasutati suurte loomade luid ja nahku. Onne püstitati süvenditele. Pildi näitel katus mammutiluudest ja nahkadest. Selline ehitusstiil kandus üle kaa järgmisesse järku- mesoliitikumi ajajärgu algusesse (10 000- 5000 aastat eKr). Mesoliitikumi ajajärgul muutusid inimesed paiksemaks - vajati kindlamat eluaset. Vajadus kindlama eluaseme järgi pani ka inimeste aju tööle- tekkisid täiustatud tööriistad (pihukirves sai endale varre taha). Ehitades onni asendati loomade luud puitlattidega. Katuseks said kas loomanahad või hiljem kaa oksad/rood, millest viimased tehti saviga vettpidavaks
arhitraav. Tung ülespoole jätkub triglüüfide vaokestes. 3nurkne viil liidab kogu ehitise harmooniliseks tervikuks.Harmoonia valitseb üksikosade ja kogu ehitise vahel detailid ei varjatervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Hellenistlikul perioodil hakati peale templite ehitama losse, teatreid, raekodasid, muid avalikke hooneid. Esineb stiilide segu joonia stiili kõrval kasutatakse korintose stiili. Ehitatakse nii klassikalisi kui ümartempleid. Kujuneb välja teatrite ehitusstiil, kuulsaim Epidaurose teater. Sel perioodil ehitati tänaseks hävinud Halikarnassose(353eKr.) mausoleum, mis oli hauakambriks (maailmaime).
Samuti paistis silma Sinine mosee, mis oli ainuke kuue minaretiga mosee, lisaks 16 rõdu. Suurepärane kunstiteos oli Ahmet III purskkaev. Need ja paljud muud hooned seal on püstitatud nn. Sinani stiilis, teised kunstistiilid oli vähe arenenud. Haridus ja teadus püsisid praktiliselt keskaja tasemel ning olid vaimulike kontrolli all. 18 sajand tõi kaasa mõned euroopaliku kultuuri mõjud, mida nimetatakse tulbikultuuriks kõrgemasse seltskonda tulid prantsuse moed riietus, ehitusstiil, maalikunst jm). trükivalgust nägi esimene araabia kirjas türgikeelne raamat. Lääne kultuuri mõju Türgile oli eriti märkimisväärne 19.saj. ilmusid esimesed ajalehed, ilmalikud õppeasutused, istanbuli ülikool, õpetajate instituudid, kunsti-ja käsitöökoolid, esimene draamateater. Seati sisse kohustuslik tasuta algharidus. Silmapaistvamateks tegijateks olid Ziya Pasa, Ibrahim Sinasi, ja Namik Kemal. Türgi ühiskond oli 19.saj. jõudnud suurte muutuste teele. Teised islamimaad
loomismeetod pakkus paremaid võimalusi arhidektuuri kohanemisel kaasaja nõuetega kui klassitsism. Historitsismile on omased mitmed vormisüsteemid näiteks neokootika, neobarokk, neorenessanss. Näited: Alastkivi mõisahoone 1880-85 Laupa mõisahoone , Järvamaal 1913 Elektism- ühe ehituse juures on korraga matkitud mitut erinevat stiili. Nt. Sangaste mõis Tuudostiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Kroonhistoritsism, raudtee tulek eestisse- Raudtee saabus Eestisse 1870.a, Peterburg-Narva-Tallinn- Paldiski. Haruraudtee oli Keila-Haapsalu . näiteid kroonuhistoritsismist: tondi kasarmud; keila jaam puit, balti jaam paekivi. Kaarli kirik. 1670. aasta laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka ristikujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aastal 1670 4
arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Arhitektuur ja kunst Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Nende kunst on sulam euroopalikust ja idamaisest kunstist. Iseloomulik on idamaine toredus. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsantsi kunsti õitseaeg jääb keiser Justinianus I aega
Vana Vene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide aalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal
· Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik · Gootid germaani päritoluga hõim · Gooti stiil Prantsuse kunstistiil, kõrgustesse pürgimine
sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Vanavene kunst 10.-17. saj Omapärane ehitusstiil, Theopanes, Andrei kõige silmahakkavam Rubljov, Sofia kirik välistunnus-sibulkuppel. Rikkalikud skulptuurkaunistused, põimuvast paelast ornamendid. Romantism 19
19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks. Juuksed kammiti pealael siledalt lahku ja seati kõrvade taha rulllokkidesse. Rohkesti kasutati ehteid. Rikkamad naised kandsid musliinist, siidist ja sametist rõivaid, vaesemad aga puuvillaseid. 11 Ehitusstiil Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul.Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. Hoone mahulisest otstarbest polnud keegi huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile
olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud 6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures. 8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte 9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630. a asutati Tartu akadeemiline
olukord halveneb; Sadamalinnade olukord oli hea, aga mitte kõige parem kaubandus kakkab vaikselt Eestist mööda käima; Narva hiilgehetked -kaubandus käis läbi Narva; põhjused: Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema, paljud linnad olid läänistatud6. Milline Eesti linn saavutas Rootsi ajal oma kõige suurema õitsengu? Narva saavutas oma õitsengu.Põhjused: manufaktuuritootmise põhikeskus, idakaubandus suundus kõik Narva, kogu kaup liikus läbi Narva. 7. Milline ehitusstiil valitses Rootsi ajal? Eestis valitses Barokk. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümeetria, kaarjad fassaadid, mõõtmete suurenemine, skulptuuride rohkus, hakati kas. ovaale ehituse juures.8. Millal avatiTartu ülikool? Kes oli asutaja?i 1632. a. Johan Skytte9. Millistes linnades asus ülikool Eestis Rootsi ajal?ülikoolid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus 10. Millal, kuhu rajati Rootsi ajal gümnaasiumid?1630
Suur teene oli hernhuutlastel kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust ümber ja levitasid usuvendadele). Liikumine keelustati kohalike kirikuõpetajate ja mõisnike taotluse alusel 1743; taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. 9. Selgita mõisted: 18.saj 1) restitutsioon- mõisate tagastamine vene tsaari poolt 2) barokk-kunsti ja ehitusstiil 3) hernhuutlus- vennastekoguduste liikumine 4) ratsionalism- tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine 5) aadlimatrikkel- balti aadlike nimekiri, kuulusid rüütelkonna liikmed 6) kindralsuperintendent- kindralkuberneri abi, kes tegeleb usu ja kultuuri alal 7) asehalduskord- Katariina II poolt kehtestatud valitsemiskorraldus, mis oli
· Kirik XIV sajandil XIV sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis viidi lõpule 1330. aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väliaspool kirikut. · XV sajandi ümberehitused XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud
VANAVENE KUNST 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmapaistvamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanimad ehitusmälestised on kirikud ja kloostrid.Maale ehitati tavaliselt puidust kirikud ja linnadesse kivist kirikud. Kuulsamad Kizi puukirikud asuvad Onega järve saarel. Kiriku sibulkuplid on kaetud puusindlitega. Kirik on moodustatud kaheksatahulisest puitprismast. Neist alumise küljepikkus on 6,5m, ülemised on järjest väiksemad. Kõige viimasele ning väiksemale prismale toetub keskne kuppel
10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Sofia kirik Kiievis algsel kujul Sofia kirik tänapäeval Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See
kaherealine sammastik.. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athena tempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel. Sammaste stiilid: · Dooria Vanim samba ning -ehitusstiil, kujunes välja juba arhailisel ajastul. Nimetuse sai see stiil doorlaste hõimult, kelle juures see välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu kannataks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod. Sambaile toetuva talastiku alaosa
aastal Vana-Vene riigiusuks, rituaalide tõttu otsustas õigeusu kasuks. 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Vanavene kunsti võib pidada bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. Vanavene kunstis võib eraldada järgmisi perioode: 1. Kiievi-Venemaa õitseaeg (9-12. sajandi algus); 2. Feodaalse killustatuse aeg (12-13. sajand); 3. Võitlus tatari-mongoli ikkega ja vürstiriikide ühinemine (14-15. sajandi algus); 4. Vene tsentraliseeritud riigi tugevnemine (15-16. sajand); 5
Klassitsismi varasel perioodil ( 18. Sajandil ) domineerib Saksi ( Weimari ja Dresdeni ) päritoluga kunstisuund, mille puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. Selgelt klassitsitlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19.sajandi alguses.Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning selle kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. 5. Klassitsism Tallinnas. Klassitsistlik ehitusstiil hakkas levima 18.saj algul kui Eesti liideti Venemaaga. Linnavõrk täienes sajandi teisel poolel kahe linnaga- Paldiski ( linnaõigused 1783 a ) ja Võru ( 1784.a ), mõlemal linna plaanil on ühiseid klassitsistlikke jooni: sümmeetriline täisnurkne sirgete tänavate võrk peaplatsiga linna raskuskeskmes. 19.saj toimus linnaarhitektuuris edasine klassitsismi levik ja areng.Tallinna üldpildis annab
Haapsalu. XIII said linnadeks Paide ja Viljandi. XIV kuulutati linnadeks Narva ja Rakvere. Kaitseehitiste rajamine. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid turuplatsi ja kiriku ümber, kus nad olid kindlalt kaitstud. XIII kerkis Tallinna ümber paekivist müür. Eesti esimene kivilinnus Otepääö 1224. aastal kastell-linnus. Suurima osa Eesti arhitektuurist ja raidkivikunstist moodustab sakraalarhidektuur. XIII kirikutes kajastub romaani (gooti) ehitusstiil. XIV alguseks kõrgkootika. Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle. Ülestõusu algus. Jüripäev 23.aprillil, valiti ülestõusu alguseks. Ülestõusu alustati öösel, mil tapeti vaenlased une pealt
alal. Kirik XIV sajandil XIV sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis viidi lõpule 1330. aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väliaspool kirikut. XV sajandi ümberehitused XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450
VANAVENE KUNST 10. sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkiski Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks on sibulkuppel. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofja kirikule. See bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstis. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest oli vahepeal saanud uus pealinn
täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt. majandusruumide ustel asuvad oinasarvhined, ukselingid ning sepistatud aknahaagid. 5. Klassitsism Tallinnas. Klassitsistlik ehitusstiil hakkas levima XVIII saj. algul, kui Eesti liideti Venemaaga. Linnavõrk täienes sajandi teisel poolel kahe linnaga. Paldiski (sai linnaõigused 1783.a.) ja Võruga (1784.a.), mõlema linna plaanil on ühiseid klassitsistlikke jooni: sümmeetriline täisnurkne sirgete tänavate võrk peaplatsiga linna raskuskeskmes. XIX saj. toimus linnaarhitektuuris edasine klassitsismi levik ja areng. Eriti intensiivne oli ehitustegevus XVIII saj. lõpus ja XIX saj. algul Tartus, kuna peale
1830-ndatel aastatel. XIV sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis viidi lõpule 1330. aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väljaspool kirikut. Ümberehitused Oleviste kirikus XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450
on helmisnööri all lai palmettidega kaunistatud pael. Abakus koosneb rullispadjandist, mis on keskelt pisut nõgus ja keerdub külgedel väikese ringikese, nn silma ümber. Kapiteelidele toetub arhiitraav, sellel asetseb Atikas reljeefidega kaunistatud friis. Tuntuimad joonia stiilis ehitisi on Erechtheion ja jumalanna Nike tempel Ateena akropolil, Artemise tempel Ephesoses 16) Korintose stiil noorim klassikaline vanakreeka ehitusstiil. Kujunes u 4. Saj e.m.a. Kreeka mandri lõuna- ja kaguprovintsides ning sai nime Korintose linna järgi. Korintose stiilile on iseloomulik karikjas sambakapiteel, mida ümbritsevad akantuslehed. Koritose stiilis ehitati peamiselt väikesi hooneid, tuntuim monumetaalehitus on Zeuzi tempel Ateenas (u 175 e.m.a.). Korintose stiili kasutati eriti rooma arhitektuuris ja hiljem kõigis antiikset ehituskunsti järgivais stiilides.
5) Külastusgrupp- 2 raseda naise kohtumine (pühad pojad) Reimsi katedraalis Maarja + Elisabeth 6)ülikute portreekujud 13. saj veel haruldus, kuid 14. saj. massiliseks Saksa Namburgi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta-loomulikud, rahulikud, ümarskulp., V-Kreeka stiil, 7) NM Jeesus-lapsega (madonna)-emaarmastus maalikunstist vitraažikunst (aknad punastena- leekstiil, nagu põleks) Hilisgootikast kaovad krütid-sanitaarsus oluline katkude tõttu, püramiidide, tsikuraatide eeskujul ehitusstiil, palju kabeleid, kipskrohvi abil 15. saj. kaunistatud võlvid Gloucestri katedraali kabelis Inglismaal, pitsfassaadiga kirkud, profaanarhitektuur-valged, eredad, inimsõbralikud, //kastelllinnused, kuid tugeva kunigavõimu pärast vähe//konvendihoone// antiikseid sambaid ei kasutata// ehitusmaterjaliks erinevates piirkondades kas maakivi või punane telliskivi algus g. skupltuuridel jälgitav Chartres’i katedraali lf, portaalide paletiku figuurid- realistlikumad ja rohkem eraldatud,
Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektikaga. Historitsismi alaliigid : 1 Elektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Sangaste mõis Tuudorstiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Alatskivi loss Kroonuhistoritsism - riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad – paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. 2 Neogootistiil - Neogooti stiil ehk neogootika (ka uusgootika) on arhitektuuristiil, mis sai alguse 1740. aastate Inglismaal. Selle populaarsus kasvas kiirelt 19. sajandi alguses, mil neogootika austajad püüdsid taaselustada
Vanavene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis, kus hakati kasutama lubjatud seinu, mis mõjusid meeldivalt kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. Peale Vene vabanemist mongolite ikkest kutsuti Venemaale kuulsaid Itaalia arhitekte, kes kombineerisid itaalia ja vene arhitektuuri
Näiteks Prantsusmaa 1200- 1275. hilisgootika--gooti stiili viimane periood, näiteks Prantsusmaal 1350- 1525. Esines juba paralleelselt renessansi pealetungiga. Decorated Style--Inglise kõrggootika, umbes 1250- 1350. Tudori stiil--Tudorite valitsemisajal Inglise gooti arhitektuuris esinev perpendikulaarstiili renessanssvormidega segunenud viimane faas, mida iseloomustavad kiilkaare rohke kasutus ja vohav lehtdekoor. perpendikulaarne stiil--Inglise gooti ehitusstiil, kus taotleti piki katkemata vertikaaljooni, eriti akende raamistikus. Ehitati topelttugikaari ja lehvikvõlve (umbes 1350- 1520). leekstiil--flamboyant-stiil--stiilivariant hilisgootikas, mille ornamentikale on iseloomulik leegi-või kalapõiemotiiv.Eriti akende raamistikus.Meil Eestis on parim näide Suure Rannavärava vapikilp. tellisegootika--romaani- aegsest Lombardia ehituskunstist pärinev arhitektuurivariant Põhja- Saksamaal, Madalmaadel ja Taanis 14.saj
inkvisitsioon — katoliku kiriku juures tegutsenud äärmiselt julm kohtulik juurdlus- ja karistusasutus. intarsia — puumosaiik, erivärvilistest puutükkidest moodustatud ornament või pilt, käsutatakse peamiselt mööbli kujunduses. islami e. muhamedi usk — 7. saj. Muhamedi poolt rajatud usund, levinud peamiselt Araabiamaades, Lähis- Idas, Põhja-Aafrikas, Pakistanis, Bangladeshis ja Indoneesias. joonia stiil — Väike-Aasia Joonia maakonnas 600. a. paiku e.m.a. tekkinud vanakreeka ehitusstiil. kabel — palvetamiseks ja muudeks usutalitusteks määratud väiksem ehitis, esines kas iseseisvalt või kirikuhoone külge liidetuna. kabelitepärg — poolringis ümber kooriruumi paiknevad kabelid, mis avanesid kooriruumi poole; esinesid peamiselt prantsuse keskaegsetes katedraalides. kapiteel — samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa, millele toetub talastik, käär või võlv kardinal — katoliku kiriku kõrgem ametikandja.
Vanavene kunst 10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel. Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni. See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri
EHITATI Foorumeid- toredaid ja sammaskäikudega väljakuid Avalikke hooneid- terme, basiilikaid, staadione jne Võidu- ehk triumfikaari – võidukate väejuhtide auks, suurim on Konstatinuse kaar. o Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna. Mausoleume tähtsate inimeste hauakambreid- keiser Hadrianuse, Mitmekorruselisi elamuid Basiilika- ehitusstiil. Kesklöör on kõrgem kui külglöörid. Löörid on sammastega eraldatud. Ainukeseks valgusallikaks on kesklööri ülemises osas olevad aknad. Kui aknaid ei ole on tegu kirikuga. Roomalsed armastasid meelelahutust, selleks ehitati amfiteatreid ja erinevaid staadione. Suurim amfiteater on Colosseum, mahutas 50 000 pealtvaatajat (kolmekorruseline, esimene dooria sambad, teisel joonia sambad ja kolmas oli kõige kergem, korintose sambad. Sellel oli 80 sissepääsu
Kükloopilised müürid olid Mükeene linnamüürid. Need olid ehitatud meeletult suurtest kividest, müüri eesmärk oli linna kaitse. Mükeene hauakambrist leiti kuldpeeker, relvasid ja Agamemnoni mask. 13. Millest kreeklased templeid ehitasid? Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused? Algselt ehitati templeid savist ja puidust, hiljem hakati marmorist ehitama. Dooria on kõige varasem, lihtne, range ehitusstiil, madalad ja jässakad sambad, baas puudub. Joonia on julgem, rikkalikum, sammas on kaunim, peenem, kergem. Iseloomulik kapiteel, baas on olemas. Korintos on hästi rikkalik, sambad on pikad ja peenikesed, lehed on kapiteeli põhi element, all on baas olemas. 14. Mida kujutas endast Ateena akropol? Millised templid asuvad Ateena akropolis? Seal asus kindlus, mis ehitati ümber templiks, see asetses mäekünkal, sest sinna oli raske sõjategevusel pääseda. Akropol – kreeklaste pühapaik
Milliseid aardeid leiti Mükeene hauakambritest? Kükloopilised müürid olid Mükeene linnamüürid. Need olid ehitatud meeletult suurtest kividest, müüri eesmärk oli linna kaitse. Mükeene hauakambrist leiti kuldpeeker, relvasid ja Agamemnoni mask. Millest kreeklased templeid ehitasid? Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused? Algselt ehitati templeid savist ja puidust, hiljem hakati marmorist ehitama. Dooria on kõige varasem, lihtne, range ehitusstiil, madalad ja jässakad sambad, baas puudub. Joonia on julgem, rikkalikum, sammas on kaunim, peenem, kergem. Iseloomulik kapiteel, baas on olemas. Korintos on hästi rikkalik, sambad on pikad ja peenikesed, lehed on kapiteeli põhi element, all on baas olemas. Mida kujutas endast Ateena akropol? Millised templid asuvad Ateena akropolis? Seal asus kindlus, mis ehitati ümber templiks, see asetses mäekünkal, sest sinna oli raske sõjategevusel pääseda. Akropol kreeklaste pühapaik
varju. Romaani stiil.- jääb kabelite ja katedraali vahele. Ülekaalus basiilika (ladina risti kujulise põhiplaaniga hoone). Romaani katedraalid on suurejoonelised ja massiivsed. Maa kohal kõrguva jumalariigi silmaga nähavad kehastused. Gooti stiil- kontraforsid (võimsad tugikapillaarid) eraldusid kiriku seinast. Vitrazid, arvukad tornid, taevasse tõusev peatorni teravik. Kõrgustesse püüdlev. Klassikalise keskaja sümbol: kõrgusse pürgivad tornid, gooti ehitusstiil, püüd tõusta vaimsetesse kõrgustesse. Ajastu erinevad suundumused: "Usun, kuna see on mõistusega seletamatu" -objekt käsitamatu. "Usun, et mõista" -Jumala olemasolu loogiline tõestus. Nii vaimu müstiline hoog kui taedusliku otsigu ratsionaalsus. *Tähtsad teosed Tertullianus "Kaitsekõne" Augustinus "Pihtimused" Boethius "Filosoofia lohutus" "Roomlaste teod" -proosanovellide kogumik 12. sajandil. "Physiologos" -loodusteaduslike andmete kogumik 2.-3
· kaunistas kiviraidkunst · peasissekäikude juures suured figuurigrupid o 16. saj renessanss o 16-17 saj barokk · bastionite ehitamine o 18 saj varaklassitsism o 19 saj klassitsism o 20 saj juugend 9. Eesti- ja Liivimaa kultuuriajaloo olulised muutused uusajal võrreldes eelnevate perioodidega Perioodid enne on muinasaeg ja keskaeg (ehitusstiil: romaani, gootika, renessanss). Muutused uusajal algas peale Liivi sõda 16. saj · muutused hariduselus: esimene gümnaasium 1630, ülikooli teke 1632, trükikodade teke, talurahva harimine Forseliuse seminari 1684 poolt, talurahva kirjaoskuse kasv · kultuuriline: trükikirjanduse teke, eesti keelne kirjandus; · usulised: luteri usu kinnistumine, jesuiitide jõudmine Eesti, nõiaprotsessid
kaunistas kiviraidkunst peasissekäikude juures suured figuurigrupid o 16. saj renessanss o 16-17 saj barokk bastionite ehitamine o 18 saj varaklassitsism o 19 saj klassitsism o 20 saj juugend 9. Eesti- ja Liivimaa kultuuriajaloo olulised muutused uusajal võrreldes eelnevate perioodidega Perioodid enne on muinasaeg ja keskaeg (ehitusstiil: romaani, gootika, renessanss). Muutused uusajal – algas peale Liivi sõda 16. saj muutused hariduselus: esimene gümnaasium 1630, ülikooli teke 1632, trükikodade teke, talurahva harimine Forseliuse seminari 1684 poolt, talurahva kirjaoskuse kasv kultuuriline: trükikirjanduse teke, eesti keelne kirjandus; usulised: luteri usu kinnistumine, jesuiitide jõudmine Eesti, nõiaprotsessid
Soome. Kuid ka 124 meetri kõrgust torni peetakse siiani üheks Tallinna sümboliks. XIV sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis viidi lõpule 1330. aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väliaspool kirikut. XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju. Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 15. septembril 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud. 1820 aasta toimus laastav tulekahju. 1840 a. taasavati kirik uuesti. Sisustuse stiiliks oli neogooti.
alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus. Üheks kuulsamaks ikooniks on 1150.a. maalitud Vladimiri Jumalaema. Kuulsamad ikoonimaalijad olid Andrei Rubljov "Kolmainsus" ja Theophanes "Kreeklane". Romaani stiil: X-XII saj.Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani
alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus. Üheks kuulsamaks ikooniks on 1150.a. maalitud Vladimiri Jumalaema. Kuulsamad ikoonimaalijad olid Andrei Rubljov "Kolmainsus" ja Theophanes "Kreeklane". Romaani stiil: X-XII saj.Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani
annaabi.ee 
