mõõtühikuteks on N/mm2, kg/cm2või kg/mm2.Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist.Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne. Kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli(Brinelli meetod). Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus. 14.Metallidest ehitusmaterjalid-valtsmetalltooted, sarrusterased, metallpeenmaterjalid Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Tähtsamad neist on järgmised: ·Ümarteras (d 5 mm); ·Ruut-teras; ·Latt-teras; ·Leht-teras (paksus 4 mm); ·Plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must-või tsingitud plekk; ·Torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud; ·Võrdkülgne nurkteras; ·Erikülgne nurkteras; ·Karpteras;
jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus järgmise valemiga: P N H B = =... A mm 2 ,kus P- kuulile mõjuv jõud ja A- jäljendi sfääri pind. Löögisitkus nimetatakse metallide omadust osutada vastupanu löökkoormustele. Löögisitkuse katsetamine toimub Charpy pendlil. Pendel tõstetakse teatud kõrgusele ja lastakse vabalt langeda katsekehale. 14. Metallidest ehitusmaterjalid- valtsmetalltooted, sarrusterased, metallpeenmaterjalid Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. Tähtsamad neist on järgmised: · ümarteras (d 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus 4 mm); · plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must- või tsingitud plekk; · torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega (jämedad), mustad või tsingitud;
Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne. 05.05.2014 · Terase (ja ka teiste metallide) kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli (Brinelli meetod). Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus järgmise valemiga: kus P- kuulile mõjuv jõud ja A- jäljendi sfääri pind. 13. Metallidest ehitusmaterjalid- valtsmetalltooted, sarrusterased, metallpeenmaterjalid- · Valtsmetalltooted moodustavad suurema osa ehitusel kasutatavatest metallmaterjalidest. · Tähtsamad neist on järgmised: · ümarteras (d 5 mm); · ruut-teras; · latt-teras; · leht-teras (paksus 4 mm); · plekk (paksus < 4 mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must- või tsingitud plekk; · torud võivad olla õmbluseta (peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega