Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusmasinad ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liiku, hüdro, võll, purusti, elekt, ajam, vasar, riga, kopa, kere, mater, metall, sidu, koonu, koonus, vasara, ajami, hõlm, vibraator, kopp, tross, valtsi, ener, rootor, lõug, koonuse, purustus, rest, roomik, nool, kolb, täitur, võsa, rullid, ekstsentrik, pneumo, elektrimootor, konstr, haake, löök, siss, plaati, sujuv, mehhanismid, toetubKergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget
vaiade rammimiseks. Rasked ja keskmised vasarad 100-200l/min, kerged vasarad 500-600 l/min. Löögielemendiks on varda alumisse otsa kinnitatud massiivne löökur. Varda ülemisesse otsa kolb, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum õhuga ja õhu surve suunatakse kolvile, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Diiselvasarad -juhtvarrastega vasar -torujuhikutega vasar -kolvivarrega vasar Töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku 15-35kordselt. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb ning samal ajal silindrisse paisatav diiselkütus süttib põlema. Põlemisel tekkinud gaas annab energia vahetult vasara löögiosale. Peamised eelise diiselrammidel on energeetiline sõltumatus, väike maksumus, ekspluatatsiooni lihtus ja mugavus ning suur tootlikkus.
Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Pneumoajami omadused ja tööpõhimõte. Pneumoajam on keskkonnasõbralik lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Eeliseks on ka mehhanismide sujuv sisselülitus, kuid puuduseks madal kasutegur, õhu kokkusurutavuse tõttu on töö hüdroajami omast ebastabiilsem. Tööpõhimõte: Ajam töötab kolb- või rotatsioonikompressorist saadava sururõhuga. Atmosfäärirõhk surutakse kompressorites kokku ning suunatakse suruõhupaaki. Suruõhupaak võimaldab õhu väikesel tarbimisel kompressori välja lülitada ning kõrvaldab õhu pulseerumise suruõhutorustikus ning soodustab ka niiskuse osalist eemaldamist õhust. Loetlege ja kirjeldage lühidalt sidurite tüüpe. Jäigad sidurid: muhvsidur, ääriksidur; kompenseerivad sidurid: sõrmpukssidur, kettsidur,
Määrimispunktide arv on 22. Ohutus Tutvu põhjalikult käesoleva kasutamisjuhisega. Tasandushõlma hooldamiseks langeta ta maapinnale Kardaan Kannab peaülekande edasi erineva nurga ja kauguse all. Vedav sild balansiiridega Balansiir garanteerib erinevate rataste pideva ühenduse maapinnaga. Hüdrotrafo Moodustab mootori ja käigukasti vahel paindliku vedelikuühenduse ning enam kui kahekordistab mootori väändemomenti. Väändemoment on kõige suurem siis, kui käigukasti veetav võll ei pöörle ja masin seisab. Selline olukord tekib liikumatu objekti tõukamisel ja sõidusuuna muutmisel, enne masina liikumahakkamist (liikumatu koormus). Käigukast Käigukast on Powershift- käigukast, mis on varustatud hüdrotrafo ja mehaaniliselt toimiva lukustussiduriga. Powershift käigukast – koormuse all võimalik käike lülitada Käigukasti peamised osad: • Pöördemomendi hüdrotransformaator koos blokeerimismehhanismiga (lock-up)
204-Millised on autogreiderite raamid? a) jäiga raamiga c) sarniir-liigendraamiga 205-Milliseid masina omadusi iseloomustab autogreideri telgede valem? Läbivus- ja manööverdusvõimet 206-Millisteks mullatöödeks on ettenähtud skreeperid? Skreepereid kasutatakse pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks. 207-Nimetage skreeperite tüübid kopa täitmise viisi järgi. a) lõikejõududega täitmine (vt joon 5.3 a), b) elevaator-täitmine (vt joon 5.3 b), c) tigu-täitmine 208-Kuidas liigitatakse ekskavaatorid tööprotsessi iseloomu ja tööorganite arvu alusel? 1. Tööprotsessi iseloom a) tsükliline b) pidev ; 2. Tööorganite arv: a) ühekopalised; b) mitmekopalised 209-Nimetage ekskavaatorite käiguosade tüübid. a) pneumoratas (vt TV lk 26 joon 4.2); b) roomik (vt TV lk 26 joon 4.1);
informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1. Põhiparameetrid 2. Abiparameetrid 3. Tehnoloogilised parameetrid 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? peaparameetriks -mis reeglina on üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne). 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ).
TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem. Töötsükkel algab baasmasina stabiliseerimisega ja tööga seotud toimingutega aluspinna suhtes vertikaali paigutamisega ja kabiinis asuvate juhtkangide suunamisega , mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vastavatesse tarvikutesse ning käivitab tarvikute töö
Masina tehnilised parameetrid on informatsioon masina tehniliste näitajate kohta. Parameetrid jaotuvad klassidesse: põhiparameeter, abiparameeter, tehnoloogiline parameeter. 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? Parameeter, mis iseloomustab konkreetse masina tehnoloogilisi omadusi kõige täpsemini. Näiteks kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud. 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? Tehnoloogilised parameetrid iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on abiks teatud tehnoloogiliste tööde projektide koostamisel. Näiteks kaeveraadius, tõsteraadius, kopa tühjendamise kõrgus. 22-Nimetage vastukopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid.
Autogreideri tootlikkus planeerimistöödel arvutatakse järgmise valemiga: T=V*(Lh-Lü)*1000*E, m2/t, milles V- töökiirus km/t, Lh- hõlma haardelaius m, Lü-naaberläbikute ülekate m, E- töö efektiivsuse tegur. 19. Skreeperite otstarve ja liigitus. Skreepereid kasut pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõne kilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks. Liigitatakse 1. liikumise viisilt a) haagised b) poolhaagised c) iseliikuvad 2. Kopa täitmise viisilt a) lõikejõududega täitmine b) elevaator-täitmine c) tigu-täitmine 3. Kopa tühjendamise viisilt a) vaba tühjendamine b) poolsundtühjendamine c) sundtühjendamine 5. Mootorite arvult a) ühemootorilised b) kahemootorilised e tandem-tüüpi 6. Kopa mahult = suurusgrupp a) väikesed kuni 10 m3 b) keskmised kuni 15m3 c) suured kuni 25 m3 d) ülisuured kuni 80 m3. Viimane liigitus on teatud määral tinglik, sest eri firmadel võib see olla küllaltki erinev. 20
• Ärge nihutage rammimisvasarat kivirahnude, betooni, jne vastu. • Ärge lööge horisontaalselt või ülespoole. • Ärge painutage meislit,et maapinda auku teha. • Ärge kõblake meisliga. • Ärge tõstke masinat kopasilindrit maksimaalselt pikendades. 23.Hüdraulilise ekskavaatori kasutamine raskuste tõstetöödel. Peab veenduma, et pinnas on tasane ja ei tohi tõsta raskeid asju nõlval töötades masin peab olema horisontaalselt maapinnaga ja raskus peab olema kopa küljes fikseeritud. Vastukaal peab asuma masina tagaosas ka nii, et roomikud ja kabiin on mõlemad otstes. *24. Kopp laaduri üldehitus ja kasutamine teedeehitusel? Baasmasin, tugijalad, kopp,kabiin, rops fops, noole pöördemehhanism, laadur. 25. Kopp-laaduri rattaveo ja juhtimisseadmete valiklüliti kasutaine. Saab kasutada ainult 4 ratta veoga masinate korral. Positsioonid 1) Veavad 2 ratast, pidurdamine tagumiste ratastega. 2) Veavad 2 pidurdavad 4, kasutada üldkasuttattavatel teedel.
kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv.
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse l
1)Mis on skreeper.Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates seda soovitud paksuse kihina,teisaldades mitme kilomeetri kaugusele ja laotades etteantud paksuse kihina.Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast.Skreeperi tööseadmestiku täielik koostus sõltub kopa täitmise ja tühjendamise viisist. Koosneb kopast,mis täitub edasiliikumisel selle süvistamiselpinnasesse,tühjendatakse kas kallutamise/liikuva tagaseinaga,kopa tõstesilindrid;luuk ja selle luugi tõstesilindrid; liikuv tagasein ja tagaseina tõukesilinder. Skreeperid- pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Pinnase töötlemine skreeperiga on 2...2,5 korda odavam kui ekskavaatoritega
Selleks viiakse hambumisse sobivad hammasrattad. Astmelist käigukasti iseloomustab käikude arv koos nende ülekandearvudega. Ülekandearvu arvutatakse hammasratta paaris: veetava hammasratta hammaste arv Z2 jagatakse vedava hammasratta hammaste arvuga Z1. Kui ülekandes on mitu hammasrattas paari siis lekande arv Ik võrdub kõigi hammasrattapaaride ülekandearvude korrutisega. Ik=(Z2/Z1)*(Z4/Z3). 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm. .Vedav võll on vedava võlliga ühisel teljel. Võlli eesmine ots toetub vedava võlli otsa treitud süvendis paiknevate rull-laagrile, teine ots aga karteri tagaseinas olevale kuullaagrile. Sõltuvalt hambumises olevatest
taseme alandamiseks 195-Millised on kobestite tüübid tööorgani kinnituselt baasmasinale? Radiaalne kinnitus,Parallelogramm-kinnitus,Seadistatavad parallelogramm-kinnitused 201-Millist automatiseeritud juhtimissüsteemi kasutatakse Caterpillari firma mullatöödemasinail? AccuGrade süsteem-mullatööde nagu platside, muldkehade planeerimiseks, maastiku kujundamiseks, kraavi kaevamiseks 207-Nimetage skreeperite tüübid kopa täitmise viisi järgi. Lõikejõududega täitmine,Elevaator-täitmine,Tigu-täitmine 213-Nimetage ühekopalise ekskavaatori põhilised koppade tüübid. Päris e otsekopp,Vastu e pöördkopp,Greifer e haardkopp 219-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid kaevamisviisilt? Pikikaevamisega,Põikikaevamisega 225-Milline peab olema tihendusmasina kontaktsurve materjalile, et toimuks tihendamine? Tihendamine saab toimuda vaid siis, kui kontaktsurve ei ületa survetugevus
võrra PM käivitusballoonide mahtu. SURUÕHUBALLOONID Balloonid kujutavad enesest teraspudeleid, mis on suletud balloonipeaga ja seliseid balloone nimetatakse pudelballoonideks. Balloonid valmistatakse paksuseinalistest tõmmatud torudest harva ka keevitatud 1.täiteventiil, 2. manomeetri ventiil, 3. kaitseklapp, 4. manomeeter, 5. peaventiil, 6. balloonipea, 7. läbipuheventiil, 8. ballooni kaelavõru, 9. läbipuhetoru, 10.suruõhuballooni kere. Suurtes laevades, kus on suur õhukulu võidakse kasutada ka trummel suruõbuballoone, milledel on armatuur mondeeritud kontrollluudi külge ja see võib asetseda kas trummelballooni küliel või trummlballooni all SURUÕHUBALLOONI TEHNOHOOLDUS Balloonid kuuluvad klassifikatsiooni järelvalve alla Klassifikatsiooniühingud lubavad kasutada grupiballoonide jaoks ühist kaitseventiili kui ballonid on varustatud sulavkaitsmega (madala sulamistemperatuuri joodisega täidetud kaitsekork).
Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26
liht- ja liitliikumisega c) liikuva lõua kinnituskoha järgi – ülemise ja alumise kinnitusega d) liikuva lõua käitamismehhanismi järgi – ekstsentrik-võlliga, väntmehhanismiga ja hüdrosilindriga. 6. Lõugpurustite tootlikkuse arvutus. T=60*V1*n*Kk, milles Kk – purustatava materjali kobestustegur (kivimitel tavaliselt 0,3..0,7) n – ekstsentrikvõlli pöörlemissagedus, mis peab max tootlikkuse saavutamiseks olema antud purusti vastava haardenurga ja liikuva lõua käiguga kooskõlastatult nn „optimaalsetes“ piirides , V1- ekstsentrikvõlli ühe pöörde vältel väljumisavast väljuva materjali math, mis arvut purustusklambri mõõtmete alusel m3 milles, e- väljumisava min laius, s- liikuva lõua käigupikkus, b- väljumisava pikkus, α- lõugade vaheline haardenurk. 7. Koonuspurustite kasutusala ja liigitus. Kasutatakse kivimite jäme-, keskmiseks ja peenpurustuseks
olla paigutatud kontaktrõngas laevakerega elektriliselt ühendatud grafiitharjadega, mis tagavad hea kontakti laevakere protektorkaitsesüsteemiga. Pika võlliliini korral asub võlliliin võllikoridoris, mis on masinaruumist eraldatud veekindla uksega ja vaheseinaga . Võlliliin läbib veekindla vaheseina läbi tihendi . Lekete tõkestamiseks võlliliini veekindlatest vaheseintest läbiviigukohtades kasutatakse mitut tüüpi vaheseinatihendeid. Ahtri poolt võib tihendi kere sisse olla pressitud pronksvõru. Laagrite läbivajumisel saavad võllid toetuda sellele pronksvõrule . Ohutuse tagamiseks peab võllikoridoris võlliliini kõrval kulgev teeninduskäik olema vähemalt 500mm lai ning varustatud võlliliinipoolsete kaitsepiiretega. Võlliliini fikseerimiseks seisuasendisse laeva pukseerimisel või remonttööde tegemisel varustatakse võlliliin lint- või klotstüüpi võllipiduriga.
asemel on madalpingevooluringis transistorlüliti. Seda lülitit, mis asub juhtplokis, juhib andur. Viimane paikneb koos jaoturiga ühises seadises, mida nimetatakse andurjaoturiks. Anduri rootori pöörlemisel mõjutab pooli muutuva tugevusega magnetväli, poolis tekib sel hetkel, kui rootori harud mööduvad staatori harudest, vahelduv elektromotoorjõud. Rootoril on mootori silindritega ühepalju harusid. Transistorlüliti ühendatakse madalpingevooluringi süütepooli ja kere vahele. Poolis pinge tekke hetkel transistor sulgub, ei juhi enam voolu, seega madalpingevooluring katkeb ning süütepooli sekundaarmähises indutseerub kõrgepinge samaamoodi nagu lihtsüütesüsteemis. 2) Halli anduriga transistorsüsteem sarnaneb ehituselt induktiivandursüsteemiga, erinevus on ainult anduris. Selle põhiosa on halli element, mille töö põhineb Halli efektil (see üldine efekt avaldub märgatavalt just teatud pooljuhtmaaterjalides). Kui läbi sellisest materjalist
1) kasutusala järgi on põllu-, soo-, uudismaa-, aia-, metsa-, katmikala-, turba- jm freesid; 2) ühendusviisi järgi traktoriga on ripp- ja poolrippfreesid; 3) freestrumli pöörlemissuuna järgi eristatakse päri- ja vastassuunalisi (pärisuunalisel pöörleb freestrummel samas suunas vedava traktori ratastega, tagades ,,mullalaastu" lõikamise ülalt alla); 4) freestrumli tööosade kujunduse järgi eristatakse nuga-, sõrm- ja konksfreese. 24. Mullafreesi ehitus ja ajam. Mullafrees koosneb raamist, riputus- või haakeseadisest, tugiratastest või suuskadest (- jalastest), freestrumlist ja ülekandemehhanismidest selle pöörlemiseks. Poolrippfreesi tugiratasteks on raami suhtes pööratavad kanderattad. Töösügavust muudetakse rataste või suuskade asendi muutmisega raami suhtes. 10
Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. KOLBPUMBAD KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP 1.Pöörlev rootor, 5. Vedav võll, 2.Kaldseib (äärik), 6. Kardaanvõll, 3.Plunzerid (kolvid), 7.Tugijaotusketas, 4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid, 9- 10. Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine
Eristatakse : - mahulist tootlikkust Q ( m3 / s ; m 3/ h; l / s; l/ min,) - massilist tootlikkust G ( kg/ s ; kg/ h, t/ h ) Seos mahulise ja massilise tootlikkuse vahel : G = Q , kus on vedeliku tihedus. Teoreetiline tootlikkus on see vedeliku hulk , mida pump peaks andma arvutuste järgi vastavalt oma mõõtmetele ja töökiirusele. Tegelik tootlikkus on teoreetilisest alati väiksem pumba sisemiste ja väliste lekete (kadude ) võrra. Sisemised lekked esinevad pumba tööorgani ja kere vahel ( ka klappide vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest. Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur 0 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba võimsus . 8 Pumba tarbitav võimsus (P) on ajaühikus pumpa läbivale keskkonnale antud energia hulk. Pumba hüdrauliliselt kasulik võimsus (Phk ) on võimsus , mis kulutatakse vedeliku tõstmiseks iminivoolt survenivooni.
Teoreetiline tootlikkus on see vedeliku hulk ,mida pump peaks andma arvutuste järgi vastavalt oma mõõtmetele ja töökiirusele. Tegelik tootlikkus on teoreetilisest alati väiksem pumba sisemiste ja väliste lekete (kadude ) võrra. Välised lekked võivad tekkida: - Läbi pumba tihendite, - Läbi ebatihedate toruühenduste. Välised lekked olenevad pumba tehnilisest korrasolekust ja on tavaliselt väikesed või peaksid puuduma üldse. Sisemised lekked esinevad pumba tööorgani ja kere vahel ( ka klappide vahel). Nende lekete suurus sõltub pumba tüübist ja tööparameetritest. Sisemise lekete suurust iseloomustab pumba mahuline kasutegur ( 0 või v). 0 = Gteg/ Gteor = Qteg/ Qteor. Pumba imemiskõrgus ja kavitatsioon. (vaata loengus antud joonist) Pumba imemine on vedeliku surumine pumpa atmosfäri rõhu mõjul , kui pump tekitab pumba imitorus ja pumba sees hõrenduse.. Seega imemine on seotud atmosfäri rõhoga (760 mmHg ). Kui puudub atmosfäär ,siis
a) tehnoloogilised ja eksplutatsioonilised võimalused 4) Transpordimasinate püsivust isel a) maksimaalne kreen b) max tõusunurk 5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) lihtsad tõsteseadmed b) ehituskraanad c) ehitustõstukid 11) Iseliikuvate- ja autotõstukite tõsteseaded on a) sarniir-hoob b) tleskoopnool c) paralleelogramm 12) Kopa täite- ja tühjendussuuna järgi on ühekopalised laadurid:
Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) ülekandemehhanism, milleks võib olla näiteks hammasülekanne, kiilrihmülekanne jne, d) täiturmehhanism, millel on ainet töötlevat tööorganidTehnol. Liin- Masinate, agregaatide ja vooluliinide kogumit, mis võimaldab töödeldava ainega sooritada algusest lõpuni kõik töötsüklid tehnol. Protsess-
liugurid. Liugureid nihutab käigukang kas vahetult või sidevarraste kaudu. Vedavad sillad. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks ja kahekordseteks. Kasutatavad kardaanülekanded jagunevad liigendi tüübi järgi: · Muutkiirusliigendiga · Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne.
· Töökindlus · Ökonoomsus · Teenindusmugavus Ajamite tehnilised näitajas · Ajami liik(lahtine,kinnine,ohutu) · Toitesüsteemi parameetrid (mis pinget vajab ) · Mootori toitemuunduri tüüp · Nimireziimi parameetrid · Mehaanilised karakteristikud' · Kasutegur · Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Ajamis võib olla mitu mootorit ja jõuülekannet ja toitemuundurit. ELVÜRGUST LHED MUUNDURISSE JA JUHTIMIS SÜSTEEMI Elektriajam Juhtimis süsteem
omavahelise liikumise tulemusel tekib juhtmes induktsioonivool 1. Süüte sisse lülitamisel pääseb akuvool ergutusmähisesse. Starter käivitab mootori ja generaatori. 2. Ergutusmähise ümber tekib magnetväli, mis muudab rootori elektrimagnetiks. 3. Rootori magnetvälja jõujooned kulgevad ühelt 6- haruga poolusesüdamikult teisele ja moodustavad erinimelised poolused. 4. Rootori magnetahela sulgevad võll ja ergutusmähise puks. 5. Rootori erinimelised poolused tekitavad staatori 18 poolis magnetvoo ja selles indutseeritakse EMJ. 6. Staatori 3 naaberhamba poolid (nn ankrumähised) on ühendatud erinevatesse faasidesse, milles tekkivad erineva suurusega EMJ. 7. Kuna EMJ on erinevates faasides erinev siis on ka erinevad nende muutumise amplituudid ja suunad. 8. Kõikide faaside EMJ muutub ühtviisi, kuid
SISUKORD 1SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 2BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON.............................................3 2.1Ehitus..................................................................................................... 3 2.2Klassifikatsioon....................................................................................... 3 3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE........................................................................5 3.1Süvendi kaevamine................................................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 3.3.2Ühesuunalisel pinnase teisaldamisel.
hammasratastest ja mingi käigu saavutamiseks tuleb reeglina mõnda teist hammasratast pidurdada. Joonisel 12 on planetaarülekannet võrreldud kahe hammaslati ja nende vahel paikneva hammasrattaga. Kui alumist hammaslatti hoitakse kinni ja ülemist liigutatakse (skeem 12.1), siis hammasratas nende vahel liigub kiirusega c, mis on kaks korda väiksem ülemise hammaslati liikumiskiirusest a. Pidurdades planetaarülekande päikeseratast toimib sama põhimõte ka seal. Vedav võll ühendatakse kroonrattaga, veetav võll aga satelliitide raamiga. Ülekandearv ei ole sel juhul mitte kaks nagu hammaslattide puhul, vaid sõltub ka kroon- ja päikeseratta hammaste arvust. Selline ülekandeskeem on kasutusel planetaarülekande teisel käigul (vt 3.5.5). Skeemil 12.2 alumist hammaslatti ja vastavalt ka päikeseratast mitte ainult ei hoita kinni, vaid isegi liigutatakse vastupidises suunas. Sel juhul muutub raami kiirus veelgi aeglasemaks ja järelikult ülekande arv suuremaks
Rõhu järgi: 1.Madalarõhuline katel töörõhuga 1,5-2 MPa (abikatel) leektorukatlad. 2.Keskrõhuline katel töörõhuga 2,5-3,5 MPa (mootorlaevadest võivad keskrõhulised katlad olla ainult suurtel diiseltankeritel)muidu peakatel. 3.kõrgrõhu(surve)katel töörõhuga üle3,5MPa (kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena). Kõik kesk-ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. Tööpõhimõtte järgi-leektorukatel-põhiliseks elemendiks on silindri kujuline kere. Katla kere on mõlemast otsast suletud kaantega esiotsa kaande on lõigatud ümargused avad, mis suletakse ustega, mille taga asuvad küttekolded. Koldes tekkinud kuumad gaasid tõusevad tulekambrise, teevad 180(kraadise)pöörde, ja suubuvad leektorudesse, mis asetsevad vahetult küttekolde kohal. Horisontaalsetest leektorudest väljuvad jahtunud gaasid ning väljuvad sealt läbi korstna atmosfääri.Leektorudes, mida ümbritseb vesi toimub soojuse ülekanne.
määravad nende kasutusvaldkonna. Liigitatakse tööorgani tüübilt a) kopplaadurid b) harklaadurid c) haarats- või greiferlaadurid. Rataslaadurite tööorgani tõstemehhanism võib olla: a) Z-tüüpi hoovastikuga b) IT-tüüpi laadurite paaris kallutus-tõstehoovastik c) monohoovaga kallutus- tõsteseade d) teleskoopiline. 3. Kopplaadurite kasutusala, liigitus ja koppade tüübid. Kopplaadureid kasut peamiselt puistematerjalide laadimiseks, ümberpaigutamiseks ja ladustamiseks. Kopa täitmise ja tühjendamise viisilt jaotatakse: a) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega b) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega ette ja külgedele c) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega 180˚ ulatuses d) frontaalse täitmise ja taha tühjendamisega. Üldkasutatavaid standardkoppade tüübid: a) sirge sileda lõikeservaga b) eenduva sileda lõikeservaga c) sirge hammastega lõikeservaga d) eenduva hammastega lõikeservaga
annaabi.ee 
