Soojuslevi (0)

Soojuslevi: juhtivus, konvektsioon, kiirgus. Piirdetarindite soojuskadu. Energiakasutus õhu ja vee soojendamiseks.  •  Omadused: soojuserijuhtivus, soojusläbivus. Palun esita lühendid, ühikud ja kirjelda erinevust. 
Soojuserijuhtivus: välendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 meetri paksuse ja 1m^2 pinnaga materjalikihi, kui 
temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1K [tähis lamda, ühik w/m*K]. 
Soojusläbivus: tarindi omadus, mis väljendab soojavoolu (üldisemas mõttes: juhtivus+ konvektsioon + kiirgus) vattides 
läbi 1m^2 pinnaga tarindi, kui temperatuuride vahe erinevate keskkkondade vahel on 1K [tähis U, ühik w/m^2*K, 
valem U=1/Rt]  •  Mida kirjeldab Fourier-i seadus ehitusfüüsikas? Esita ka valem, kirjelda tähised ja lisa ühikud.  Juhtivuslikku  soojuslevi kirjeldab Fourier’ seadus. q  = −gradt ,  kus q on soojusvoog W/m^2 ; λ – materjali soojuserijuhtivus 
W/(m·K); gradt – temperatuurigradient.  •  Palun kirjelda Stefan – Boltzmann’i seadust. Tooge näiteid selle rakendusest ehitusfüüsikas.  Soojus levib ka  kiirguse teel Stefani-Boltzmanni seaduse alusel. E =*t^4,  kus E on energiavoog W/m2 ; σ – absoluutselt musta keha 
kiirgustegur; t – temperatuur kraadi C.  •  Mida iseloomustatakse ehitusfüüsikas Nusselt’i arvuga. Esita valem. Too näide  •  Palun nimeta ja iseloomusta ehitusfüüsikas levinuimaid kõik soojuslevi vise  1.  Juhtivus  2.  Konvektsioon:  Konvektsioon on selline soojuse levik, mis tekib soojussisaldusega vedeliku- või gaasiosakeste  edasiliikumise ning segunemise teel.  3.  Kiirgus  4.  Aine oleku muutus  •  Kirjelda kiirguslikku soojuslevi: millest see sõltub, too näide, esita valem jne.  Kiirgussoojusülekanne on soojuslevi  kehade vahel ruumis (kehadevahelise kontakti puudumisel) elektromagnetiliste lainete toimel. Kõik kehad kiirgavad 
elektromagnetilisi laineid, kui keha temperatuur ületab absoluutse temperatuuri nullväärtuse. Kiirgusvoo intensiivsus 
sõltub lainepikkusest ja olulisel määral kiirgava keha temperatuurist. e = h ν = (hc ) /λ.  Kus h = 6,626 .10-34 J. s - 
Plancki konstant; c – valguse kiirus (vaakumis 2,998 .10 8 m/s); λ – lainepikkus.  •  Mida ehitusfüüsikas käsitletakse lühilainelise kiirgusena, mida pikalainelise kiirgusena? Mis on nende mõju 
piirdetarinditele? Too praktilisi näiteid.  •  Mis temperatuuril materjali pind soojust ei kiirga? Materjali pind ei kiirga soojust 0 kraadi juures. 
  •  Kus ja mille jaoks kasutatakse ehitusfüüsikas sisepinna temperatuuriindeksit?  Külmasillast põhjustatud sisepinna  madalama temperatuuri kriitilisuse taseme määrab sisepinna temperatuuri, välistemperatuuri ja sisetemperatuuride 
omavaheline suhe ehk temperatuuriindeks. Temperatuuriindeksi abil saab hinnata külmasilla kriitilisust.  •  Piirdetarindite mõju hoone energiatõhususele (kirjuta kõik, mida tead.)  Piirdetarindid mõjutavad hoone  energiatõhusust soojuskadudest tuleneva küttenergiavajaduse kaudu. Lisaks mõjutavad avatäited jahutuskoormust ja 
suvist ülekuumenemist. Piirdetarindi mõju hoone soojuskaole sõltub hoone geomeetriast ja piirdetarindite sooja- ning 
õhupidavusest.  •  Palun kirjelda soojuslevi juhtivuse teel (mis on potentsiaaliks, mis suunas on liikumine, too näited koos arvutuse 
põhimõttega, jne.) Soojuslevi põhjustab temperatuuride erinevus. Soojus kandub üle kõrgema temperatuuriga kehalt 
madalama temperatuuriga kehale.  •  Palun põhjenda, miks auto tuuleklaas võib olla hommikul härmas, kuigi öö läbi oli välisõhu temperatuur üle 0 
C. Kui veeaurusisalduse suurenemisel küllastusrõhk või veeauru küllastussisaldus on saavutatud, siis 
täiendavate veemolekulide õhku lisamisel kondenseerub välja.  Kui õhu temperatuur langeb alla 
küllastustemperatuuri, kondenseerub osa veemolekule välja  Kondenseerumine toimub nii pluss- kui ka 
miinus-temp.  •  Miks argoontäitega klaaspaketi soojusläbivus on väiksem tavalise klaaspaketi omast?  •  Miks selektiivklaasiga klaaspaketi soojusläbivus on väiksem tavalisest klaaspaketist?  •  Püsiva sise- ja välistemperatuuri korral mitmekihilise piirdetarindi. Palun tõmba maha valed vastused.  - Iga üksiku kihi soojusvoog ei ole võrdne -  - Iga üksiku kihi soojusvoog on võrdne +  - Temperatuuride muutus üle iga kihi on võrdne-  - Kogu soojusläbivus on iga üksiku kihi soojusläbivuste summa+ 


- Soojusvoog läbi piirdetarindi on üksikute kihtide soojusvoogude keskväärtus -  •  Milline pinnaemissioonitegur sobib ehitusfüüsikalistes arvutustes enamus ehitusmaterjalidele?  •  Reisilennuki ülapind on värvitud valgeks, aga alumise pinna alumiiniumplekk on ideaalselt poleeritud. Kirjelda 
ehitusfüüsikalisi põhjuseid, et värvida lennuki ülapind valgeks ja alumine alumiiniumpind poleerida?  •  Palun selgita, millest ja miks sõltub materjali soojuserijuhtivus.  1) materjali tihedusest  2) materjali temperatuurist.  3) materjali niiskussisaldusest  4)   •  Millest sõltub soojustusmaterjali soojuserijuhtivus? Mida väiksem on soojuserijuhtivus, seda paremad on 
isolatsiooniomadused.  •  Alloleval graafikul on toodud mineraalvilla soojuserijuhtivus sõltuvus tema tihedusest. Selgita, miks teatud 
tihedusest alates soojusläbivus väheneb ja teatud tihedusest alates suureneb. Millised soojuse liikumise 
protsessid seda mõjutavad?   •  Millistest materjali- ja/või keskkonnaomadustest sõltub ehitusmaterjali soojuserijuhtivus?  •  Kirjelda põhimõtet, kuidas mõõdetakse materjali soojuserijuhtivust ja mis on selle omaduse mõju piirdetarindi 
ehitusfüüsikalisele toimivusele. Esita ka valem, kirjelda tähised ja lisa ühikud.  •  Kirjelda materjali soojuserijuhtivuse arvutussuuruse leidmist. Too näited koos arvutuse põhimõttega.  •  Selgita, kuidas mõjutab selektiivklaasile kantav metallikiht klaaspaketi soojusläbivust.  •  Selgita, kuidas mõjutab klaaside vaheline gaas klaaspaketi soojusläbivust.  •  Tootja reklaamib uudset, 3cm paksust, õhukestest kihtidest koosnevat soojustusmaterjali, mille soojatakistus 
vastab >20cm paksusele tavalisele soojustusele. Millel see väide võib põhineda? Selgita valemiga.  •  Arhitekt on projekteerinud puitsõrestik välisseina 9 mm kipsplaadist tuuletõkke. Nimeta tuuletõkkeplaadi 
valikuga seotud tegurid, mis on olulised kestva toimivuse tagamiseks antud tarindis ning kuidas kipsplaat 
tuuletõkkele esitatavaid nõudeid täidab? 
Tuuletõke:  Tuuletõkkeplaadid on niiskuskindla ja vetthülgava konstruktsiooniga. Plaatide poorne struktuur annab neile  head heli- ja soojusisolatsiooni omadused. Tuuletõkkeplaadid on immutatud parafiiniga, mis annab neile suure 
ilmastikukindluse.   •  Palun kirjelda, miks piirdetarindi arvutuslik sisepinnatakistus on suurem, kui välispinnatakistus.   •  Kõrval oleval joonisel näed soojuserjuhtivuse sõltuvust materjali tihedusest. Palun selgita, kuidas ja miks 
soojuserijuhtivus sõltub materjali tihedusest.  
Tihedatel materjalidel on suurem soojuserijuhtivus. Mida tihedam on materjal, seda suurem on selle materjali võime 
juhtida soojusvoogu läbi materjali ühelt pinnalt teisele. Väiksema tiheduse juures on materjali poorides õhu rohkem 
ning soojusvoog läbi materjali on seetõttu väiksem.  •  Kõrval oleval joonisel näed soojuserjuhtivuse sõltuvust materjali temperatuurist. Palun selgita, kuidas ja miks 
soojuserijuhtivus sõltub materjali temperatuurist.  
Materjali temperatuuri tõustes suureneb ka materjali soojuserijuhtivus. Olenevalt materjalist on osadel soojuserijuhtivus 
suurem sama temperatuuri juures kui teistel. Materjali soojusjuhtivus tegur suureneb materjali temperatuuri tõusmisel. 
Mida suurem on aga soojusjuhtivustegur, seda paremini kannab materjal energiat soojusena edasi.  •  Kõrval oleval joonisel näed soojuserjuhtivuse sõltuvust materjali temperatuurist. Palun selgita, miks 
soojuserijuhtivus muutub materjali niiskussisalduse tõustes. 
Materjali soojuserijuhtivus suureneb kui materjali niiskussisaldus tõuseb. Vesi juhib suurepäraselt soojust ja selle 
küllastunud pind aitab kaasa ruumi jahtumisele, Seega tõusebki soojuserijuhtivus koos materjali niiskusisaldusega, 
kuna see loob ideaalsed tingimused soojusvoo edasikandmiseks. Mida niiskemas kekskkonnas materjal on, seda 
rohkem täituvad poorid veega ning vesi juhib soojust paremini kui õhk.