põrandad, aknad ja välisuksed. Sisepiirdeid (näiteks siseseinu) soojuskadude leidmisel arvesse ei võeta. Üksiku piirdetarindi soojuskadude leidmisel tuleb kindlasti kasutada just selle konkreetse piirdetarindi pindala ja selle tarindi soojusläbivust. Üksiku piirdetarindi soojuskaod saame seosest: kus pti üksiku piirdetarindi soojuskaod, W Ui üksiku piirdetarindi soojusläbivus, W/(m2·°C) Ai üksiku piirde pindala, m2 ts siseõhu temperatuur, °C tv välisõhu või pinnase temperatuur, °C Kuna hoonel on üldjuhul mitu piirdetarindit, siis tuleb piirdetarindite summaarsete soojuskadude leidmiseks kõigi üksikute piirdetarindite soojuskaod kokku liita: Rakett 21 Ehitusinseneri kodutöö
Valem 1). Tabelite kujundus on võetud energiatõhus ja tehnoseadmete tunnikonspektist. Kasutatavad valemid: [6] [valem 1] Tabel 4 Tehnikaruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6] Joonkülmasilla Külmasilla Külmasild Külmasilla soojusläbivus , erisoojuskadu Hks (TR) joonpikkus (m) W/(m*K) (W/K) Väliseina välisnurk 0,2 2,7 0,5 Akna ümbrus 0,1 0 0 Põrand-välisein 0,3 3,4 1
arvutuspõhimõtted. Tarindi kogusoojustakistus arvutatakse, kasutades kogusoojustakistuse ülemist ja alumist piirväärtust; RT = , (m2*K)/ W 29. Arvutusliku soojusläbivuse korrigeerimisel arvestatavad tegurid. · arvutatakse piirdetarindi iga soojuslikult homogeense kihi soojustakistus; · määratakse üksikute pindade ja kihtide soojustakistuste summeerimisel piirdetarindi kogusoojustakistus · arvutatakse piirde soojusläbivus, mida korrigeeritakse, arvestades erinevaid tegureid: (tühimikest ja õhupragudest tingitud parandus; mehaanilistest kinnititest tingitud parandus; pööratud katusest tingitud parandus; soojustuse õhujuhtivusest tingitud parandus; külmasildadest põhjustatud parandus). Uc= U +U, W/ (m2*K) 30. Piirde temperatuurijaotuse leidmise arvutuspõhimõtted. 31. 32. Külmasillad (geomeetrilised, ehitustehnilised) ja nende mõju.
(m2K)/W; Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W. Ax Rx Axa Axb A , (m2K)/W ... xn R xa R xb R xn kus: Axa,…,Axn mittehomogeense kihi üksikute osade osapindalad (osakaalud), m2 (-); Rxa,..,RxTn mittehomogeense kihi üksikute osade soojustakistused, Piirde soojusläbivus U W/(m2K) 1 U , W/(m2K) Rtot Eelnevalt esitatud mittehomogeensete materjalikihtidega piirde soojustakistuse lihtsustatud arvutusmeetodit ei saa kasutada, kui mittehomogeense kihi materjalide soojuserijuhtivused erinevad üle viie korra; kui soojustakistuse ülemine ja alumine piirväärtus erinevad üle 1,5 korra; kui arvutusviga on suurem kui 20%.
Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon);
parandada akustilist kvaliteeti.
Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus.
2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel:
Ülesanne 1
Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
arvutus: Soojustakistus: R=d/, m2·K/W; Soojusläbivus: U=1/R, W/(m2·K); Külmasilla
soojusläbivus: , W/(m·K)
Hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll RH
Kontaktandmed: Tel: +372 5555 5555 Email: [email protected] Pakkumine: Kärneri tänav 1 projekteeritava kortermaja esimese korruse korterite välisuste paigaldamine. Projekteeritavale hoonele paigaldab Silver Building AS metallist välisuksed RYA,ZN tüüpi. Ukse mõõdud 2100x1000mm. Vastavalt tellija nõudele paigaldatakse uksed vastavalt AS Saku Metall Uksetehase poolt antud juhistele. Silver Building AS tagab ustele kvaliteetse paigaldusega tulepüsivuskalssi TP1 ja soojusläbivus jääb vahemikku 0,6-0,8 W/m2K. Töövõtja kontrollis joonistelt uste mahtu ning arvutas mahu ümber m2. Vastavalt sellele on tabelis 1 antud meie poolt arvutatud uste maht ja paigalduse hind 1m2 kohta. Tabel 1 Tööde nimetus, maht, hind Nimetus Maht (m2) Hind (m2) koos KM-ga /€ Uste paigaldus 10,5 82,7 Uks RYA,ZN 10,5 96,4
Soojusjuhtivus Mida väikesm on soojustakistus seda suurem on soojusjuhtivus Välisseina soojusjuhtivus elamute puhul on soovitatavalt alla 0,22 W/m2*K Hoone kütteenergia kulu Hoone kütteenergia kulu sõltub hoones hoitavast siseõhutemperatuurist ning piirkondlikust temperatuurilisest välistemperatuuride kestvusest võrreldes arvutusliku siseõhutemperatuuriga Sõltub hoone erisoojuskadudest ning vabasoojuskoormustest Külmasilla soojusläbivus Akna külmasild on seda väikesm, mida rohkem on akna leng avatäites väljast poolt soojustatud Joonkülmasilla soojusläbivuse ühikuks on W/m2*K Külmasillad nagu: väliseina välisnurk, põrand pinnasel-välissein, katus-välissein liite kohas olevat külmasilda tuleb alati arvutustes külmasilla soojusläbivusena arvesse võtta. Soojusläbivuse on Juhtivuslik-, konvektiivne ning soojuskiirguslik soojusülekanne Kraadpäevad
7 Hkülmasild, W/K 11.5 Hõhuleke, W/K 4.1 Hventilatsioon 7.3 W/K Välispiirete summaarne soojuserikadu H, W/K 82.2 H, W/K 89.5 W/K Välispiirete keskmine soojusläbivus H / A vp 0.2 Vabasoojuse temp. 3.0 °C Qvs/ H Hoone köetav pind Aköetav, m2 72
o soojusjuhtivus U, W/(m2·K); o õhupidavus q50, m3/(h·m2); o külmasilla lisasoojusjuhtivus , W/(m·K); o teatud määral ka hoonepiirete soojuslik massiivsus (eelkõige suvist jahutusenergia kulu); hoone kompaktsus on köetava ruumi pinna või kubatuuri ja ruumi välispiirete (kustkaudu pääseb soojus välja) suhe; avatäidete (aknad, uksed) omadused, eelkõige: o klaasiosa soojusläbivus U, W/(m2·K); o raamiosa soojusjuhtivus U, W/(m2·K); o avatäidete suurus, suund (ilmakaar); o klaasiosa päikesetegur g, - ja valguse läbivus; o päikesekaitse lahendused (jahutuse vältimiseks); soojusvarustuse ja küttesüsteemi omadused: o ahju, katla, soojuspumba vms. efektiivsus; o ruumitemperatuuri reguleerimise võimalus, ülekütmise vältimine; o kütte ja sooja tarbevee jaotussüsteemi soojuskaod;
Aknaleng oli tehtud kas ühes- või kahes tükis. Vanematel hoonetel võib aknaleng olla ka rõhtpalkseina tenderpostiks (vt. Joonis 2.62 vasakul). Kuna sellise lahenduse juures kippus piit kergesti viltu minema ja seina vajumisega seotud mõjud kandusid aknalengile, hakati hiljem eelistama aknalengi ja tenderposti lahutamist (vt. Joonis 2.62 paremal). Joonis 2.62 Aknapiida asetsemine rõhtpalkseinas (Veski 1940). Kahe raamiga ja kahe klaasiga akna soojusläbivus on (sõltuvalt raami lahendusest) üldiselt vahemikus 2,7…2,9 W/(m2·K). Akendega koos tuleb käsitleda ka piirdeliiste, mis mõjutavad oluliselt hoone arhitektuurset välisilmet, vt. Joonis 2.63. 79 Joonis 2.63. Kaunite piirdeliistudega aknad. 2.8.2 Akende seisukord ja peamised probleemid Enamus hoonetel olid vahetatud vaid osa aknaid. Vahetatud akendest moodustasid 2/3 plastraamides aknad ja 1/3 puitraamides aknad, vt. Tabel 2.7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
