Valem 7 on tarviti parameeter (Z2) Z2=U2/I2 [Ω] (Valem 7) Valem 8 on tarviti parameeter (R2) R2=P2/I22 [Ω] (Valem 8) Valem 9 on tarviti parameeter (X2) [Ω] (Valem 9) Valem 10 on tarviti parameeter (L2) L2= X2/(2π50) [H] (Valem 10) Valem 11 on tarviti reaktiivvoolu kompenseerimiseks vajalik resonantsmahtuvus (Cres) arvutatud katse põhjal, kus C=0 Cres=X2*106/(2π50 [ (Valem 11) Cres=27,32 Graafik 1 on funktsioonid η, Cos φ1, Ic, I1, ΔU, U2, P1 ja P2 = f(C) Graafik 1 120 100 η 80 Cos φ1
Arvutustulemused Jrk P P1 cos 1 cos 2 Carv Z2 R2 X2 L2 nr W W - - - F H 1. 9,130 40,130 0,772 0,440 0,360 0,000 128,049 46,104 119,461 0,408 Cres= 23,19 F 2. 6,745 38,745 0,826 0,496 0,372 3,638 128,049 47,591 118,876 0,408 3. 5,084 37,084 0,863 0,544 0,372 7,427 128,049 47,591 118,876 0,408 4. 3,250 36,250 0,910 0,659 0,375 11,862 127,711 47,902 118,387 0,407 5. 2,184 35,184 0,938 0,762 0,375 15,015 127,711 47,902 118,387 0,407 6. 1,620 34,620 0,953 0,874 0,371 18,918 126,190 46,769 117,204 0,402 7
Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, plaju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tairi kestab 1 löögi. Ta-i-ti kestab 2 lööki. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati plaju agoogikat(väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas. Sage oli kontrastiprintsiip. P-piano-vaikselt F-forte-valjult MP-mezzopiano-poolvaikselt MF- mezzodorte-poolvaljult PP-pianissimo-õige tasa FF-fortissimo-ülivaljusti CRES-crescendo-valjenedes Dim-Diminuendo-vaibudes. Hakati huvi tundma vanamuusika vastu. Siiani oli kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat. Bachi loomingu taasvahetamisega sai alguse tava mängida kontserditel varem elanud heliloojate teoseid. Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis olid suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju
3 VB := FV = 3.83 kN 1.2 M Av = M Bv = 0kN m M CAv := VA a = 3.44 kN m M DBv := VB 2a = 2.3 kN m Toereaktsioonid ja paindemomendid horisontaaltasandil 0.6 HA := FH = 4.65 kN 1.2 0.6 HB := FH = 4.65 kN 1.2 M Ah = M Bh = 0kN m M DBh := -HB 2 a = -2.79 kN m M CAh := -HA a = -1.40 kN m 5) Resultantpaindemomentide epüür M Ares = M Bres = 0kN m 2 2 M Cres := M CAv + M CAh = 3.71 kN m 2 2 M Dres := M DBv + M DBh = 3.61 kN m 5) Ohtliku lõike asukoht punktis C, M max := 3.71 kN m 6) Võlli läbimõõdu määramine 2 2 2 2 M IIIres := M max + T explicit , ALL ( 3.71 kN m) + ( 763.9 N m) = 3.79 kN m M IIIres 3 D
teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus: PPD - rahulolematute osakaal protsentides (Predicted Percentage of Dissatisfied). PMV - oodatava mugavustunde indeks (Predicted Mean Vote). PMV = (0,303e-2,100*M+ 0,028)*[(M-W)- H - Ec-Cres-Eres] Keha soojustoodang: Ühikuks on met, on 1 kcal energiat, mis kulub rahulikult paigal istudes ligikaudu kg kehamassi kohta tunnis. Keskmise inimese korral 1met = 105W. Riietuse soojustakistus: Algselt oli see määratud vajaliku riietuse soojustakistusega, mis on vajalik mugavaks olemiseks kui õhutemperatuur on 21 ºC ja õhu liikumise kiirus 0,1m/s. 1clo=0,155 (m2K)/W. Lokaalne soojuslik mugavus – Siia alla kuuluavad: tuuletõmbus, kiirguse asummeetria,
9) ja sisend-ning väljundtakistused. Transistoride juhtimine sõltub oluliselt juhtelektroodi mahtuvuse ümberlaadumisest. Tüüpilise positiivse juhtpinge UG(on) +15V puhul IGBT-transistor avaneb ja sulgub negatiivse juhtpinge UG(off) -5 ...-8...-15V korral. Joonisel 3.9 on parasiitmahtuvused antud, kui suletud transistori pingest sõltuvad nõrga signaali mahtuvused: · sisendmahtuvused CIES = CGE + CGC and CISS = CGS + CGD · siirdemahtuvused vastupingel CRES = CGC and CRSS = CGD · väljundmahtuvused COES = CGC + CCE and COSS = CGD + CDS NEEL (D) KOLLEKTOR (C) CGD CGC PAIS (G) CDS PAIS (G) CGS CGE LÄTE (S) EMITTER (E) Joonis 3.9
annaabi.ee 
