TALLINNA POLÜTEHNIKUM KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned),
Stever Arme KL15 Ehituskonstruktsioonid 1. Mis on jahutuspalgi tavaline temperatuur? a) 25C b) 40C c) 15C - õige d) 30C 2. Miks toimub soojuse juhtimine läbi tarindite? a) sisekliima on väliskeskkonnast väiksema temperatuuriga b) sisekliima on väliskeskkonnast kõrgema temperatuuriga - õige c) sisekliima on väliskeskkonnaga samal temperatuuril 3. Õhuvahetus mis on normidele vastav? a) 0.42 l/s - õige b) 2.4 l/s c) 0.36 l/s d) 0. 7l/s 4. Mis võib maksimaalselt olla büroohoonete tasakaalu temp.? a) 10C
Ripplagede tüübid Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kinnised ripplaed..................................................................................................................... 3 Paigaldus puidust aluskarkassile......................................................................................... 3 Vinüül pinglagi..................................................................................................................... 7 Metallripplagi........................................................................................................................... 8 Moodulripplagi......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandu...
docstxt/14799134704355.txt
EHITUSKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMISE ALUSED EET3680 EHITUSPROJEKTEERIMISE ERIALA DIPLOMIÕPE 2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehit...
1. Defineerige suurus 1N 1 njuuton on niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kilogramm kiirenduse 1 meeter sekund ruudus. 2. Kui suur on muutuvkoormuse osavarutegur kandepiirseisundis alalises arvutusolukorras? 1,5 3. Defineerige mõiste dünaamiline koormus Koormus, annab konstruktsioonile või tema osadele märgatava kiirenduse. 4. Defineerige mõiste staatiline koormus Koormus, mis ei põhjusta konstruktsioonis arvestatavaid kiirendusi. 5. Kuidas on tagatud eestis projekteerimisstandardite eeldus: ehitustöid teostavatel isikutel on küllaldased ametioskused ja töökogemus? Tuleks järgida sobivaid kvaliteedijuhtimise abinõusid: töökindlusnõuete määratlused; organisatoorseid abinõud; kontroll projekteerimise, valmistamise, kasutamise ja hooldamise ajal. 6. Mida tähistatakse ehitusprojektis tähisega G? Alalise koormuse osavarutegur. 7. Mis on koormuse arvutusväärtus ja kuidas see leitakse? See on, suurus, mis on saadud normkoormuse korru...
· Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Janda, Louis. Karjääritestid. Tartu, 2000. 198 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Asukoht: TTÜR 2. korrus, kohaviit 159/J-27, riiul 204 Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal ehituskonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: Ehitusmehaanika, hooned, hooneosad. · Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Aro, Rein. Aasta teema energiatõhusus. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. Vastus: Elektriala, 2009, nr 1, lk 35 · Leidke e-ajakirjade otsivahendit A-to-Z kasutades, millise andmebaasi vahendusel ja
· Milliste materjalide puhul on oluline veetihedus? Hüdroisolatsiooni materjalide puhul · Milliste materjalide puhul on oluline aurutihedus? Aurutõkkematerjalid · Kuidas mõõdetakse materjali külmakindlust? Materjali omadus veega küllastunud olekus taluda vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnustega ja tugevusega kaotuseta · Millised materjalid peavad olema külmakindlad? Väliskeskkonnaga kokkupuutuvad ehituskonstruktsioonid · Miks on soojajuhtivus, ühik? Soojusjuhtivus-materjalide omadus juhtida soojust läbi endas.Vastandmõiste soojuspidavus.Ühikuk on soojuserijuhtuvus- W/mK.Soojusenergia hulk mis läbib kuupi küljega 1m 1h jooksul,kui vastaskülgede temperatuuride vahe on 1K (c) · Millal on oluline materjalide soojusmahtuvus? Kui planeeritakse soojustsalvesteid · Kuidas jaotatakse tulepüsivuse järgi materjale? Mittesüttivateks(ei põle ega söestu)
C Tootejoonised C.1 Põhimõtted Tööprojekti alusel koostatav, valmistustehnoloogiat arvesse võttev tehniline joonis Mõeldud toote tehaseliseks valmistamiseks Juhindutakse tootja standardlahendustest Eesmärk arvestada konkreetse tootja tootmistehnoloogiat Arhitektuursete vormide puhul oluline nii funktsionaalsus kui välimus Jooniste tegemise korraldab ehitustoodete tootja või ehituse töövõtja Joonised koostab piisava kompetentsusega projekteerija C.2 Ehituskonstruktsioonid Tootejooniste projekteerija - juhindub tööprojektist ning nõuetest - teeb tootekohased arvutused - varustab tehaseelemendid kinnitusvahenditega - arvestab avade, torustike, jms Tootejooniste projekteerija - kontrollib kaablite sobivust projektiga - täpsustab vajadusel tehaseelementide markeeringut paigaldudplaanidel - asjakohasel juhul täpsustab lisajoonistega teatud toote paigaldamise puhul
(Bedrock) Maja kukub kokku Murranguala (Fault zone) Maja praguneb Maja vajub ühe poolega maa sisse Pehmed Maja vajus ühele küljele ära setted (Landfill) c) Kas sinu hüpotees ühtis animatsioonilt nähtuga? Jah Mõtiskle, millised peaksid olema hoonete vundamendid ja ehituskonstruktsioonid, et majad erinevatel pinnastel maavärinatele vastu peaksid? Otsi näiteid seismiliselt aktiivsetest piirkondadest (Jaapan, USA, Island jne). Raili Jahtmaa Nimi:.................................. Klass: ................................. Kuupäev: ......................... · Loe läbi Eesti Päevalehe artikkel http://www.epl.ee/news/valismaa/maa-variseb-malawis-juba-
, tähtsamate sulamite koostisosad ja kasutus) SULAM- metallide ( või metalli ja mittemetalli) kokkusulamisel saadud materjal Sulameid valmistatakse, et metallide omadusi paremaks muuta SULAM KOOSTIAINED KASUTAMINE Terased Raud, lisandina süsinik(võivad Tööriistad, sisaldada veel mitmeid metalle masinaosad,seadmed, n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium Alumiinuim, lisandina vask ja Lennuki-ja laevaehitusmaterjal, magneesium ehitusdetailid Pronks Vask, tina Skulptuurid, mündid, seadmed Messing e. valgevask Vask, tsink Veekraanid, masinaosad Melhior Vask, nikkel (lisandina ka teisi Lauatarbed, ehted, mündid,
Venemaaga. Meie maastikkesse ilmusid suured kõrgepingeliinid ja alajaamad. Talude tühjenemine Küüditamine mõjutas kaudselt, küüditatute asemele kolis liikuv tööjõud ja uued elanikud sageli ei hooldanud hooneid. Noored lahkusid ja vanainimese surma järel jäi talukoht tühjaks. Talukohti metsas tähistavad vundamendid, keldrid,kaevuaugud, metsistunud ilutaimed. Uuendused 1960.aastatel uued ehituskonstruktsioonid ja vormid, millega kaasnes tööstuslik- modernistlik kultuur, tüüplahendused ja suur ehituskiirus. Linnaehituses toimunud muudatused peegeldusid ka maal. 1960. keskpaigas olid kolhoosid majanduslikult nii kindlustatud, et hakati välja ehitama kolhoosikeskusi. Neid arendati kui linnlikku tüüpi asulaid, kuhu koondati tootmishooneid, haldus- ja ühiskondliku funktsiooniga hooned ja kolhoosnike elumajad. Tootmishoonetes ja elamuehituses kasutati enamasti tüüpprojekte. Nt
..........................................8 6. Ohud.................................................................................................................................................9 6.1. Suits .........................................................................................................................................9 6.2. Leegid ja temperatuur ..............................................................................................................9 6.3. Ehituskonstruktsioonid ............................................................................................................9 6.4. Muud ohud .............................................................................................................................10 7. Tegutsemine tulekahju korrarl........................................................................................................11 7.1. Enne tulekahju...................................................................................
Xxxxx Yyyyy Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ........................................................................ 6 4
.................................................................................. 18 3.3.7. Siseseinad.......................................................................................................... 18 3.3.8. Avatäited ........................................................................................................... 18 3.4. Ehitiste tehnilised näitajad ........................................................................................... 19 4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID...................................................................................... 20 4.1. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile ja koormused [5] ...................... 20 4.1.1. Kasuskoormused [6] .......................................................................................... 20 4.1.2. Lumekoormus [7] .............................................................................................. 20 4.1.3. Tuulekoormus [8] .......
Etruskide elamud Elamu koosnes suurest, laeava kaudu valgustatud keskruumist aatriumist ja selle ümber paiknevatest väiksematest ruumidest. Aatriumis paiknes kolle. Katuse keskel oleva avause kaudu valgus vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Kuna Rooma Fortuna Virilise tempel arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad üle nii ehitiste tüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Ehitiste tüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Templid olid seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga (nagu Kreekaski). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad (pseudoperipteer). Sambad Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid.
Iga valitseja lasi ehitada oma auasjaks väljakuid, nn foorumeid ja avalikke hooneid. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida Halikarnassose hauakambri rajaja kuninga Mausolose nime järgi hakati nimetama mausoleumideks. 4 ARHITEKTUUR Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile. Nendelt võtsid nad üle nii ehitistüübid, kui ehituskonstruktsioonid. Ehitistüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Sambatüüpidest on eelistatumaid korintose sambad (mis on ka pildil) kui kõige toredamad. Rooma ehituses kaotasid aga sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitisosa. Nad
Hoonesisene elektrivarustus lahendatud eraldi projektiga. Elekrijuhtmestik paikneb seinasiseselt. Liitumispunkt, peakaitse ja mõõtesõlm asuvad posti küljes elektrikilbis. 8. TULEOHUTUS Projekteerimisel on järgitud Vabariigi Valitsuse määrust nr.315 ,,Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" ja Eesti Standard EVS 812:3-2002 ,,Ehitiste tuleohutus" osa 3 ,,Küttesüsteemid" nõudeid. Elamu tulepüsivusklassiks on TP3. Põlevad ehituskonstruktsioonid peavad olema 100 mm kaugusel suitsulõõri välispinnast, vahe täidetakse tulekindla kivivillaga. Puuküttega kamin paikneb 1. korrusel. Kolle varustatakse nõuetekohaselt metallist uksega. 5 Küttekollete ette põrandale on paigaldatud keraamilised plaadid vältimaks põranda süttimist koldest tulevatest sädemetest. Evakatsiooniteedeks on 1. korrusel kolm väljapääsu.
Ruumipuudust, kui sellist ei ole. Valguslahendused on töötajasõbralikud ja omanäolised. 1.3.2 Seadmed Olemasolevate seadmete (printerid, koopiamasinad, arvutid, telefonid) seisukord oli hea. Näha oli, et ettevõte oli neisse kõvasti investeerinud. 2. ORGANISATSOON JA JUHTIMINE (firma nimi)organisatsooni ülessehitus jaguneb järgmiselt vt. joonist. Kommentaarid: EL elektrisüsteemid VKKVJ Vesivarustus, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon, jahutus EK Ehituskonstruktsioonid (vastava valdkonna spetsialisti nimetatakse ka konstruktoriks) 2.2 Ametikohade ülesanded 2.2.1 Tegevdirektor Vastutab ettevõtte igapäevase majanduslik-administratiivse juhtimise eest. Tema vastutuses on ka ettevõtte arendamine ja edasi viimine vastavalt turusituatsoonile ja väliskeskonna muutustele. Ettevõtte ja tema tegevuse tutvustamine. 2.2.2 Sekretär-Juhiabi Sekretär-Juhiabi tööülesanneteks on igapäevane tegevdirektori ja juhatuse asssisteerimine.
...................................................................................................................... 4 3. TULEOHUTUSNÕUDED ................................................................................................. 8 4. KESKKONNAMÕJUD.................................................................................................... 10 5. HOONE SISEARHITEKTUUR....................................................................................... 10 6. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ................................................................................... 10 7. ERIOSA ............................................................................................................................ 12 Joonised Asendiplaan M 1:500 Joonis 1 1. korruse plaan M 1:100 Joonis 2 2
c. õmbluse ruumilisest asendist d. keevitatava materjali paksusest Question 10 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste keevitatavus (külmpragudekindlus) halveneb kõige rohkem Select one: a. Mn sisalduse kasvuga b. Ni sisalduse kasvuga c. C sisalduse kasvuga d. Si sisalduse kasvuga Question 11 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text On vaja keevitada 4 mm paksusest terasest ehituskonstruktsioonid ehitusplatsil. Kasutate järgmist keevitusprotsessi Select one: a. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust b. elektronkeevitust c. TIG - keevitust d. MAG - keevitust Question 12 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Termomehaaniliseks keevituseks loetakse Select one: a. joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) b. plasmakeevitust c. räbukeevitust d. (elekter)kaarkeevitust Question 13 Correct Mark 1.00 out of 1.00
Küsimus 37 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Laserlõikamisega saadud toorikuid iseloomustab Vali üks: a. kitsas lõiketsooni (0,1-0,6 mm), täpsed toorikud, suur lõikekiirus b. lõikepinna kõrge pinnakaredus paksu terasplaadi lõikamisel c. vaja kasutada kaitsegaasi d. väike täpsus, suured deformatsioonid Küsimus 38 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst On vaja keevitada 4 mm paksusest terasest ehituskonstruktsioonid ehitusplatsil. Kasutate järgmist keevitusprotsessi Vali üks: a. MAG - keevitust b. elektronkeevitust c. elektroodkeevitust e. käsikaarkeevitust d. TIG - keevitust Küsimus 39 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad Vali üks: a. termomehaaniliste protsesside hulka b. termiliste protsesside hulka c. mehaaniliste protsesside hulka d. sulakeevituse protsesside hulka
X kool Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid KUNDA TSEMENDITEHAS Referaat Koostaja: XX Kursus: X Juhendaja: XX XX 2015 AS Kunda Nordic Tsement on 1992. a asutatud aktsiaselts, kelle eelkäijad on Kundas tsementi tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni HeidelbergCement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest kuulub Iiri kontsernile CRH. Kunda tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi. 1870. aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi. Tsemendi järele oli suur nõudlus ja see tingis tehase järkjärgulise laiendamise. Pudelahj...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade..................................................................................4 1.1.Neoliitiline kultuur...........................................................................................
jumalatele. 12. Milliseid rajatisi ja milleks püstitasid endale võidukad Rooma väejuhid ja hiljem keisrid? Triumfikaar. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 13. Milliseid materjale kasutati Colosseumi ehitamisel? Millal see valmis? 79-82 pKr. Südamik vormiti betoonist, mille ümber laouti tellisvooder ja see kaeti pealt marmortahveldisega. 14. Kreeka ja Rooma ehituskunsti põhilised erinevused. Kreeka ehituskonstruktsioonid olid täpsed. Müüre laoti ilma sideaineta ehitus-ja lubjakivist, travertiinist ja marmorist. Talad blokid sambaosad fikseeriti metallklambrite, ankrute ja pulkadega. Avasid sillati kiviblokkidega. Algul ehitati puust Kasutati dooria joonia ja koritose sambaid. Rooma- mörti kasutati sideainena, põletatud savitellised. Marmorit kasut.lubja,liivakivi savi jne katmiseks. Avasid sillati kaartega, põrandapindu silindervõlvidega. Kaare lukustati lukukiviga.Kuplid 15
noad 1.4 EHITUSTERASED Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2 %) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1 ... 2 %) teraseid. Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguste ristlõikega profiilmetallina (nurkteras, talad, armatuur jt) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ei kuulu ehitusterased täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahaprusläve. 2. LEGEERIVAD ELEMENDID JA LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU Vajalike omaduste saamiseks, viiakse terasesse erisuguseid lisandeid nagu juba eelpool mainitud. Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Teraskonstruktsioonide õppetool Metallkonstruktsioonid II Projekt Üllar Jõgi EAEI 021157 Eesmärk: Projekteerida minimaalse materjalikulu ja lihtsate lahendustega ehituskonstruktsioonid, mis oleksid vajaliku kandevõime ja jäikusega. 1.Lähteandmed Hoone mõõtmed: Hoone laius (postide tsentrist) L=31 m; Hoone pikkus (postide tsentritest) B=60 m; Hoone vaba kõrgus (põranda pinnast fermi alla) H=9,2 m Posti profiiliks on I-profiil.Katusekandjaks on nelikanttorudest kahekaldeline trapetssõrestik. 1.1.Reakanduri staatiline arvutusskeem 1.2. Esialgne konstruktsioonide dimensioneerimine Kanderaamide samm 60:12=5 m Ligikaudne profiili kõrguste määramine Katusesõrestik: h=L/8-L/12=3,88-2,58m Valime sõrestiku kõrguseks 3,5 m. Post...
..........................................................10 3.2. Ehitusgeoloogia.................................................................................................................10 3.2.1. Üldist......................................................................................................................10 3.2.2. Ehitusgeoloogilised tingimused.............................................................................11 3.3. Ehituskonstruktsioonid.......................................................................................................11 3.3.1. Vundamendid.........................................................................................................11 3.3.2. Keldriseinad...........................................................................................................11 3.3.3. Kandekonstruktsioonid................................................................
resistance). Eelkõige kõvaduse nõudest tulenevalt on tööriistateraste süsinikusisaldus tavaliselt suurem, võrreldes konstruktsiooniterastega (reeglina 1…2%) Konstruktsiooniterased- Ehitusterasteks (structural steel) on madallegeerterased, millisteks loetakse väikese süsinikusisaldusega (kuni 0,22%) suhteliselt vähe (1...2%) legeerivaid elemente, peamiselt Si ja Mn sisaldavaid teraseid. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi T₅₀. Konstruktsioonteraste liigitus termotöötluse järgi Lähtudes legeerteraste tüüpilistest termotöötluse moodustest, liigitatakse legeerterased kolme põhilisse gruppi: tsementiiditavad, parendatavad ja nitriiditavad terased. Tsementiiditavate legeerteraste hulka kuuluvad madala C-sisaldusega (kuni 0,25%) kroom-,
kristallivõre aatomite välimises elektronkihis. keevisõmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuumpragusid Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, ja selle mehaanilised omadused peavad mis keemilistes reaktsioonides peamiselt olema lähedased põhimetalli omadustele. liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea- Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka siis üheks tähtsamaks omaduste näitajakson külmahapruslävi. kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest Ehitusterastena kasutatakse: nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. • tavasüsinikteraseid,
1.5 Välisviimistlus Hoone sokkel kaetakse tumehalli polümeerkohviga. Välisseinad on raudbetoonpaneelidest tehase viimistlusega. Betooni sisse segatakse 50% valget tsementi ja veidi musta tooni andvat värvipigmenti. Aknad ja klaasuksed on 3x klaaspakettidest on kirkast klaasist. Akende ja uste lengid-raamid, nagu ka rõdude ja varikatuste kandekonstruktsioonid, aknaplekid, välistrepi käsipuu jm. on tume tooniga. 1.6 Hoone kandekonstruktsioonide kirjeldus Kandvad ehituskonstruktsioonid on projekteeritud lähtuvalt ehitise elueast 50 a. Hoone vundamentideks on monoliitsed raudbetoonist post- ja lintvundamendid, mis toetatakse kõvale paealusele. 1. korruse põrand valatakse raudbetoonplaadina vastu pinnast. Hoone kandekonstruktsiooni tehniliseks lahenduseks on täiskarkass-süsteem, mis koosneb vundamendi taldmikutes mõõtudega 1,5x1,5 m äärmiste postide alla ning 1,8x1,8 m keskmiste
dusega (Si ja Mn 1...2%) teraseid. Reeglina kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiil- metallina (nurkteras, talad, latid, armatuur jt.) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitus terased ei kuulu täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus: keevisõmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuumpragusid ja selle mehaanilised omadused peavad olema lähedased põhimetalli omadustele. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koor- mustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi. Ehitusterastena kasutatakse: · tavasüsinikteraseid, · mangaanteraseid, · peenterateraseid, · parendatud teraseid, · boorteraseid. 5) Masinaehitusterased ja nende omadused. Kasutamine. Tsementiiditavate terastena kasutatakse madalsüsinikteraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale tava- karastust on väike
saj Caracalla termid 4. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad eelpoolnimetatutelt üle nii ehitistüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus – inseneriehitus, sest roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte. Rooma tempel sarnanes nii kreeka kui ka etruski templiga Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi. Erinevalt
Eksamiteemad 1. Säilitamise üldküsimused 1) Kultuur Inimesele kui bioloogilisele liigile on iseloomulik kultuuri olemasolu. Kultuur on mõiste, mida kasutatakse humanitaar- ja sotsiaalteadustes väga laialdaselt. Kultuuridefinitsioone on sadu. Neist ühe varaseima on loonud inglise antropoloog E. B. Tylor 1871. aastal. Tema sõnul on kultuur või tsivilisatsioon oma laias etnograafilises tähenduses kui kompleksne tervik, mis hõlmab teadmise, uskumuse, kunsti, moraali, seaduse, kombestiku ning iga muu võime/harjumuse, mille inimene on ühiskonna liikmena omandanud. Kultuuris on alati vähemalt 3 komponenti: mida inimesed mõtlevad, kuidas käituvad ja milliseid materiaalseid objekte nad valmistavad. Kultuurile on ka omased terve rida tunnuseid: kultuur on ühine, õpitud, ajalooline protsess, tähenduste ja sümbolite süsteem, mis kandub põlvest põlve. Lühiajaline, vaid ühele indiviidile omane käitumine ei ole kultuuriline. Materiaalne kultuur on...
7) väheneb vajadus kasutada ehitiste juures täiendavat energiat säästvat tehnoloogiat. [5: 24] Passiivse päikeseenergia arhitektuuri puudused: 1) passiivse päikeseenergia arhitektuuriga tuleb arvestada juba ehitise projekteerimisel ja ala planeerimisel; 2) ehitisel ei pruugi olla soodne asukoht, mis võimaldaks päikesekiirguse maksimaalset ärakasutamist; 3) kaitsealuste ehitiste puhul võib tekkida takistusi ehitise välisilme muutmisel; 4) teatavat tüüpi ehituskonstruktsioonid ei võimalda passiivse päikeseenergia elementide kasutamist. [5: 24] 1.5 Aktiivne päikeseenergia 1.5.1 Päikesekollektor Päikesekollektor on soojusvaheti, mis absorbeerib talle langevat päikesekiirgust ning muundab selle soojuseks, mis omakorda kantakse üle soojuskandjale, mis voolab läbi kollektori. Soojusenergiat rakendavad tehnoloogiad on oluliselt energiaefektiivsemad kui fotogalvaanilised elemendid, mis muundavad päikeseenergia otse elektrienergiaks. [9]
.23 S275J2 27..23 olema lähedased põhimetalli omadustele. S355JR 0,22 - 1,6 355…275 +20 27..23 S355J2 -20 27..23 Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad 1) keskmine tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koor- mustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi. Ehitusterastena kasutatakse: tavasüsinikteraseid, Tabel 1.11. Kuumvaltsteras (leht) (EN 10137) mangaanteraseid,
Lõhed Kvaliteedinõuded kehtestatakse mõlema välispinna kohta eraldi Näide : A/B ; A/C ; B/C Ristkihtpuitplaat Ristkihtpuitplaat on ristvineeriga sarnanev materjal, mille kihtideks on massiivpuidust liimkilp; lamellid võivad olla ka omavahel kokku liimimata Kihtide kiudude suund on omavahel risti Plaat on ehituselt paksuses sümeetriline st. kihte on ala paaritu arv (3,5) Kasutusalad Ehituskonstruktsioonid (seinad, katused, fassaadid) Siseviimistlus Mööbli valmistamine Spoon. Spoon on pakust hööveldamine või treimise teel lõigatud õhuke lehtmaterjal Spoonilehe paksus võib olla 0,6..6mm Spooni kasutusvaldkonnad : Viimistluskihina kilpide pealistamsiel mööblitööstuses (peamisel höövelspoon ) Ristivineeri valmistamiseks (treispoon)
esemelises kultuuris. On võimalus, et see vene vürstide katse, kui võeti ära Tartu ja üritati Eestis valdusi laiendada. Kuni 1061.a võtsid eestlased Tartu tagasi ja vallutasid ka kogu Eesti tagasi. Mõned linnused jäid edasi kautselt (nt Tartu ja Otepää). Alates 11. saj keskpaigast on linnuseehituses tõsine muutus. Ehitati suremaid kaitserajatisi, kõrge ja võimas kivivall (nt Saaremaal). Hilisrauaajal oli ka mägilinnustel võimasad kaitseehitused. Linnuste ehituskonstruktsioonid olid sel ajal juba üpris keerulised. Väravad olid ka pealt kaetud. Linnuse tee on tavaliselt päripäeva. Värava kõrval on olnud ka tornilaadseid ehitisi. Soontagana linnus asus soosaarel, mida sai rünnata ainult talvel. Lõhavere linnus kuulus Lembitule, sealt on ka aare leitud (sõrmused, käevõrud, brokaatpael). Linnuste juures on oluline, et peab olema veevõtukoht, Lõhaveres oli isegi kaks kaevu, üks jalamil, teine linnuse peal. Ilmselt peal asuv kaev ei andnud piisavalt vett
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Vladimir Vlassov RS 100 OPERATIIVKAARDI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED Lõputöö Juhendaja: Leonid Pahhutši, MA Kaasjuhendaja: Tarmo Anton Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Kolledž: Päästekolledž Kuu ja aasta: Mai 2014 Töö pealkiri: Operatiivkaartide koostamise põhimõtted Töö pealkiri inglise keeles: Principle of making operational cards Tööautor: Vladimir Vlassov Olen nõus oma lõputöö kättesaadavaks tegemisega elektroonilises keskkonnas. Allkiri: Lühikokkuvõte: Antud lõputöö on kirjutatud teemal „Operatiivkaartide koostamise põhimõtted...
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin
Kasutatakse tera peenendajana Ehitusterased Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisaldusega (Si ja Mn 1 ... 2%) teraseid. Harilikult kasutatakse ehitusteraseid mitmesuguste ristlõikega profiilmetallina (nurkteras, talad, armatuur jt) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ei kuulu ehitusterased täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus. Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koormustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahaprusläve. Tabel 2.5. Tavaehitusterased (EN10025) Margitähis Koostis %, max Omadused min C Si Muu ReH, N/mm2 KU T, C J S185 - - - 175 - -
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks; hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon (muutunud ehitusmaterjalid, uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid), energiatõhusus (lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam kvaliteetsest sisekliimast seavad traditsioonilistele maaehitistele endisest erinevad nõuded. 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused See uuring keskendub maapiirkonnas asuvate üksikelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasäästu uurimisele. Uuring on maaelamute uuringu I etapp ja keskendub peamiselt
.23 keevisõmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuum- S355JR 0,22 - 1,6 355...275 +20 27..23 pragusid ja selle mehaanilised omadused peavad S355J2 -20 27..23 olema lähedased põhimetalli omadustele. 1) keskmine Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koor- mustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi. - 16 - Tabel 1.11. Kuumvaltsteras (leht) (EN 10137) sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis 1) talub hästi löökkoormusi.
aga küllaldaselt kaitsta ning 1. saj. II poolel eKr. mindi üle ainuisiku diktaatorlikule võimule. Algas Rooma keisririigi ajajärk ( 30. a. eKr. - 476. pKr ), mil Rooma vallutused laienesid üle terve Euroopa. 4. saj. jagunes Rooma riik kaheks: Ida - Rooma ja Lääne -Rooma riigiks. Viimase langemine 476. a. tähistab ühtlasi antiikaja lõppu ja keskaja algust. Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile. Nendelt võtsid nad üle nii ehitistüübid, kui ehituskonstruktsioonid, kohandades ja täiustades neid. Roomlaste ehituskunsti iseloomustamiseks sobib kõige paremini määratlus- inseneriehitus, roomlased olid esimesed, kes nägid puhtinseneriehitusteski arhitektuuriobjekte. Insenerlikke teadmisi rakendati ehitustegevuses väga jõudsalt. Ehitistüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Nagu Kreekas, nii on need Roomaski seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga, ehitiste paigutuses on aga olulisi erinevusi
omaduste tõttu ei sobi konteinerveoks. • Projektveosed. Eriti raskete ja mittestandardsete kaubaühikute (heavy lift cargo) hulka kuulu- vad suurte gabariitidega ja sadadesse tonnidesse ulatuva kaaluga masinad, seadmed (nt hüdro- turbiinid), ehituskonstruktsioonid jms. Nende veoks kasutatakse eriti jäiga laevakerega ja suurt koormust taluva tekikonstruktsiooniga erilaevu. Üliraskete ühikute laadimiseks-lossimiseks on nende laevade tekkidele paigutatud suure tõstejõuga (kuni 800 t) kraanad. • Külmutatud veosed. Külmutatud kauba (refrigerated cargo) all mõeldakse tavatemperatuuril
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
