• Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned, metallkarkassil hooned • Konstruktiivse lahenduse järgi – kandvate seintega hooned, karkasshooned • Energiatõhususe (säästliku püstitamisega) / energiasäästlikkuse (minimaalse tarbimisega) järgi 4. Hoone min eluiga? Tehnoloogiliste süsteemide minimaalne eluiga? 50 aastat: • hooned • tammid, teekatte alused, sillad, tornid • hoonesisesed külmavee-, kanalisatsiooni- ja keskküttesüsteemid 20 aastat: • õhuliinid, kaablid, soojatorustikud • hoonesisesed soojaveetorustikud, ahjud 10 aastat: • hoonesisesed elektrijuhtmed, elektri- ja gaasipliidid, kuumaveeboilerid Ehitise eluiga: • kande- ja piirdetarindid 5. Kuidas defineeritakse keldrikorrust? Keldrikorrus loetakse korruseks, kui vähemalt pool ruumist jääb maapinnast kõrgemale. Suurema kattega on tegu keldriga. 6. Mis on korrus?
See võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega ning avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Väljendatakse sageli inimekvivalentides (ie). Ie on ühe inimese tekitatud keskmine ööpäevane reostus. Ie-d kasutatakse tootmisreovee võrdlemiseks olmereoveega. Norm on 60 g BHT-d Erireostus on olmes või tootmises põhjustatud, BHT kaudu väljendatud veereostuskoormus üksikreostaja kohta. Reovee ärajuhtimine Sisekanalisatsioon hoonesisesed seadmed ja torustikud Väliskanalisatsioon hoonevälised seadmed ja torustikud Kinnistukanalisatsioon maavaldusel paiknev kanalisatsioon Ühiskanalisatsioon maavaldusest väljaspool paiknev kanalisatsioon. Lõpeb reooveepuhasti ja suublaga. Ühisvoolukanalisatsioonis voolab olme-, tootmis- ja sademevesi samas torustikus. Lahkvoolukanalisatsioon - sademevee jaoks eraldi torustik, millesse tavaliselt lastakse ka drenaazivesi
- soovimatu järelkõla eest - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest Seni, kuni asjassepuutuv EPN on eelnõu staatuses, võidakse poolte kokkulepeel kasutada ka muid teiste maade või rahvusvahelisi normdokumente, eeldusel, et ülalkirjeldatud mürakaitse nõudeid oleksid täidetud. 2. Heliisolatsiooni hindamine Eestis ÜLDIST Ehitise heliisolatsioon peab tagama inimese kaitse müra eest. Ehitisele mõjuvad müraallikad jagunevad : 1. välismüraallikad 2. hoonesisesed müraallikad Müraallikat iseloomustab müra võimsustase, müra spekter ja suunakarakteristik; müra võib olla püsiva või muutuva tasemega. NORMDOKUMENDID Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr.42. Vastavalt määrusele sätestatule on Tervisekaitseinspektoril kui riikliku järelvalve teostajal õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavus porjekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele. 1997
Seetõttu tuleb sarnastel juhtudel müüritis tihedamalt armeerida. Fibo plokkidel on avatud struktuur. Kasutades neid välisseintes, tuleb sein töödelda täiendavalt vihma- ja tuulekindlaks. Fibo plokki ei tohiks kasutada kandekonstruktsioonides kohtades, kus temperatuur võib tõusta üle 200 °C. Aeroc plokk Kasutusvaldkond AEROC Classic plokkide peamisteks kasutuskohtadeks on hoonesisesed kandeseinad. Samuti mitmekihilised välisseinad koos täiendava lisasoojustuse ja vooderdusega (kivi-; laud- ja muu plaatvooder). Võrreldes EcoTerm plokkidega on need plokid tihedamad ja seega on neil ka suuremsurvetugevus. Classic plokkidest müüritis tagab piisava heliisolatsioonivõime ja väga hea kaitse tulekahju korral. Plokid on kerged ja lihtsalt paigaldatavad ning ei vaja keerukaid tööriistu ja abivahendeid. Paigaldus Plokid on ette nähtud paigaldamiseks õhukesel nn
vuugilaius.Iga osa peab saama paigaldatud projekteeritud kohale ilma et tekiks kuhjuvaid hälbeid mida tuleks parandada. Paigaldamine: Mõnede detailide tolerantsid on nii avarad, et moodulsüsteemi ei saa täielikult kasutada paigaldusjärgus, vaid tuleb luua meetmeid hälbete tasandamiseks. Tarindiosa hälbe peab olema väiksem kui +-10mm, siis saaks täielikult kasutada moodulsüsteemi. 5. Hoonesisesed mõõtmisviisid. a) primitiivseim viis mõõta väiksemat ruumi, nt. Klassiruumi, tavalise mõõdulindiga. Saab hakkama küll. Kuid aeganõudev ja võivad tekkida inimlikud vead. Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi
käsitleva akti osana. Kohaliku omavalitsuse arhiivid ja eraarhiivid kooskõlastavad ohuplaani Rahvusarhiiviga. Ohuplaani koostamisel - Analüüsitakse riske määratletakse võimalikud ohud ja prognoositakse nende mõju hoonele, personalidele. Riskiallikad jagatakse nelja gruppi: -Ohud väljastpoolt hoonet (riskiallikate lähedus: tööstushooned, militaarobjektid, lennuvälja õhukoridorid) -Hoonesisesed ohud (kommunikatsioonide, seadmete seisund, tuleohutuse eiramine) -Arhivaalide koostismaterjalide ebastabiilsisest tingitud ohud (nitraatfilmide isesüttimine ebasobivates keskkonnatingimustes) -Ohud inimgruppidelt (vandalism, pommiähvardus, vargus), millega kaasneb paanika. -Planeeritakse ennetusmeetmed, st võimalikud ohud likvideeritakse või viiakse nende toimumise tõenäosus minimaalsele tasemele. Meetmed võivad olla 2
esifassaad on osaliselt, just sissepääsu poolt, väga avar, maast laeni akendega. Risttahuka teistel külgedel lasevad hoonesse valgust erinevatel kõrgustel, korrapäratult asetsevad kitsad aknad. Teise mahuna võib vaadelda eelpool mainitud plekist massiivi, mis näib suletuna ainult ühest, emajõe poolt paistvast, küljest, kust tundub ka nagu oleks hoone postidel. Teised tahud koosnevad peamiselt klaasist. Selline akende paigutus muudab hoonesisesed ruumid piisavalt valgusküllaseks. Üldiselt on spordihoone ruumide kujundus ja ruumiloogika erinevalt tavapärasest võimlalikkusest hulga efektiivsem ja särtsakam. Esifassaadi ilmestab ka massiivne kaarja esiküljega betoonist trepistik, mille all asub väiksem treeningsaal. Eesti disainer Mait Summatavet on öelnud A.Le Coq Spordihoone kohta: „Sellise funktsionaalse „spordimasina“ valgustust, ruumide jagamisvõimalusi, tehnilisi lahendusi,
ohtlike ainete vedu, lennuvälja õhukoridorid. Väljastpootl lähtuvate keskkonnaohtude hindamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: millises piirkonnas teabeasutus asub; kas läheduses on suuri tööstusettevõtteid/ transpordiliie, veekogusid, hoone perimeeter( tara, puud, elektrimastid, varjatud alad); õhusaaste lähedal asuvatest tehastest/transpordiliinidest; kas on olnud suuremaid õnnetusi/ avariisid. 2.Hoonesisesed õhud - võivad tuleneda hoone seisundist, selles paiknevate seadmete seisundist, tuleohutuseeskirjade eiramisest jne. Hoone/kogude seisundi hindamisel tuleks lähtuda: millistest materjalidest on hoone ehitatud, hoone tulekindlus/tulekindlate vaheseinte/uste olemasolu; kas kelder on allpool pinnaveetaset; katuse seisukord; sadevete ärajuhtimine; kas aknad on tihedalt suletavad; elektrijuhtmestiku seisund; veetorustiku seisund; kas
korteriomanikele kaasomandiõiguse alusel ja on vajalikud ehitise püsimiseks, ohutuse tagamiseks või ühiseks kasutamiseks. Elamu osadeks loetakse kindlustusobjekti koosseisu: hoone välispiirded - välisseinad, katus, rõdud, välisaknad jms.; hoone kandvad konstruktsioonid - vundament, kandvad siseseinad, vahelaed jms.; hoone üldkasutatavad osad - trepikojad, keldrid, pesuköögid jms.; hoonesisesed ja hoone juurde kuuluvad üldkasutatavad tehno-seadmed ja -süsteemid - hoonesisene soojussõlm, küttesüsteem alates piiritlusaktiga määratud punktist, sooja- ja külmaveetorustikud alates piiritlusaktiga määratud punktist kuni korteris asetsevate sulgemisarmatuurideni (kaasa arvatud), kanalisatsioonitorustikud piiritlusaktiga määratud punktist kuni korteriühenduseni või korterisisendini,
annaabi.ee 
