TSEHHOV PROOSA I PERIOOD Tsehhovi aastatel 1880-1888 kirjutatud humoristlikud novellid pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõep...
Anton Pavlovits Tsehhov'i elulugu . Anton Pavlovits Tsehhov , sündis 29. jaanuar 1860 Taganronis ning suri 15. juuli 1904 Badenweileris , Saksamaal . Ta oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta Moskva ülikoolis arstiteadust. Sel ajal alustas ta Antosa Tsehhonte varjunime all kaastööd huumoriajakirjadele. Ta külastas 1890. aastal Sahhalini saare sünnitöölaagrit, tutvus vangide elutingimustega ning kirjutas sellest raamatu ,,Sahhalini saar" (1893-94). Kirjanduslukku on Tsehhov läinud eelkõige oma novellidega, mida ta kirjutas Moskva lähedal Melihhivos. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Ta abiellus 1901. aastal Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. Tema teo...
Anton Pavlovits Tsehhov 29. Jaanuar 1860 Taganrog 15. Juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa Lapsepõlv Vanaisa oli olnud pärisori, kes ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võl...
Anton Tsehhov · Sündis 29. Jaanuaril 1860. a Taganrogis väikekaupmehe pojana. · Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat rubla ning osta oma perekonna priiks. · Isa oli andekas inimene-mängis viiulit, joonistas ja juhatas laulukoorigi.Perekonda kohtles karmi käega. Täiskasvanuna heitis pidevalt Tsehhov oma isale liigset karmust lapsepõlves ette ning ei andestanud taolist ülekohut. · Ema oli suurepärane jutuvestja- rääkis lastele lugusid, kuidas ta oma riidekaupmehest isaga mööda Venemaad ringi rändas. · Tsehhovite peres oli kuus last:viis poega ja üks tütar. · Isa võlgadesPere laostusIsa põgenes võlavangla eest perega Moskvasse16.a Anton jäi koju(gümnaasiumi pärast)Pidi üürima on lapsepõlvekodust tuba · Õpingud: 1a kreeka koolisTaganrogi vene gümnaasium(lõpetab 1879)Moskva ülikool(ars...
Anton Tsehhov Jutustused Kiri õpetatud naabrile Külas üks mehike tahab, et uus naaber talle külla tuleks. Uus elanik on tark mees ja naaber on õpihimuline. Vanem mees ( õpihimuline Vassili Semi-Bulatov) austab väga toda õpetatud mees Maksimi, kuid ta teeb mitmeid tema teooriaid maha, mis on ta kirjutanud. Näiteks, et : inimene põlvneb ahvitõugudest; et kuu peal elavad inimesed ja suguharud; et päikesel on mustad plekid. Aga ta siiski palub teda endale külla vestlema ja et ta ka tarku raamatuid kaasa võtaks. RÕÕM Kell 12 öösel tormab Mitja Kuldarov vanemate korterisse. Ta hõiskab ja lõugab, et ta on kuulus ja et nüüd teab tema nimi terve Venemaa jne. Kõik olid hämmingus, et mis asja ?? jne. Mitja hakkab ette lugema, mis lehes tema kohta kirjas on: ,, 29.dets juhtus õnnetus.. Dmitri Kuldarovi-nimelin...
Anton Tsehhov 1860 Taganrog 1904 Saksamaa Vanaisa oli olnud pärisori, kuid ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva kari all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing mängis viiulit, laulis kirikukooris. Oli isale poes abiks. Isa ütles, et õppimine pole oluline. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Pärast ülikooli töötabki mõnda aega arstina. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võlgu. Tsehhov jäi Taganrongi ülikooli ja kauplusesse tööle. Teenitud raha saatis ta perele Moskvasse. Kuna sellest rahast...
ARUTLUS "TEHHOV NÄITEKIRJANIKUNA" Anton Tehhov (1860-1904) läks vene ja maailmakirjanduse ajalukku nii suurepärase novellistina kui ka suure näitekirjanikuna, kelle nimega on vahetult seotud vene teatri silmapaistvad kunstivõidud 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi alguses. Teatri jaoks hakkas Tehhov kirjutama 19.sajandi 80-ndate aastate teisel poolel, kuid ta areng näitekirjanikuna oli märksa aeglasem kui prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka"...
KOLM ÕDE Anton Tsehhov Tegevus toimub ühes kubermangulinnas. Keskseteks tegelasteks on kolm õde Irina, Olga ja Masa ning nende vend Andrei Prozorov.. Kokku on neli vaatust. Esimene vaatus leiab aset Prozorovite maja saalis. Seal on koos kõik kolm õde: Olga on kõige vanem, Masa on keskmine ja Irina on noorim. Nad elasid kunagi kogu perega Moskvas ja igatsevad sinna pidevalt tagasi. Isa ega ema neil enam ei ole. Ema suri juba ammu, kuid isa, kes oli kindral, suri täpselt aasta tagasi Irina nimepäeval. Irina pole kunagi tööd teinud ja loodab seda tulevikus teha, kuna leiab, et selles peitubki õnn. Masa on ainukesena õdedest abielus. Tema mees on Kulõgin, kellele ta läks 18 aastaselt. Kulõgin ei ole halb mees, ta armastab Masat väga, kuid ta ei ole ka kõige targem ja taibukam (nt ta tahtis kinkida Irinale nimepäeva puhul sama raamatu, mis ta oli korra juba lihavõtete...
ZIINAKE ANTON TSEHHOV Jahimeeste seltskond ööbis talutares värsketel heintel. Oli öö ja jahimehed rääkisid naistest , koertest , armastusest. Kui kõik jutud olid räägitud võttis kõige paksem jahimees sõna.(ütles ,,armastatud olla ei ole suur kunst, selleks daamid ongi loodud, et meiesuguseid armastada. Aga kas keegi teist härrased on olnud vihatav?") siis hakkas rääkima kuidas üks kena tütarlaps teda on vihanud kui ta veel midagi armastusest ja vihkamisest ei teadnud. Kui ta oli kaheksa aastane ta jutustab ja kuidas ta päikeseloojangu eel istus ta koduõpetajanna Ziinake lastetoas ja nad õppisid .Ziina vaatas aknast välja ja rääkisid hapnikust ,süsihappegaasist. Ziina oli närviline ja koguaeg jälgis kuidas minu vanemad(paks jahimees räägib) ja õed sõidavad minema, vanem vend kes on gümnasist jäi koju kuna tal oli hambavalu, kui vanemad lahkusid...
Tsehhov "Daam koerakesega" Tegelased: Dmitri Dmitrits Gurov , Anna Sergejevna Peamõte: Kui inimesel on 2 elu: üks - avalik, mida teavad ja näevad kõik ja teine - salajane. Enese järgi otsustades teiste üle samal ajal uskudes seda, mida näeme ning samal ajal ka oletades, et igal inimesel möödub midagi ka saladuskatte all. Selle saladuskatte varjus võib peituda inimese tõeline, kuid samas ka kõige huvitavam elu. Sündmustik: Sissejuhatuses räägitakse sellest, kuidas Gurov nägi rannapromenaadil üht noort daami koos spitsiga. Ta möödus Gurovist. Hiljem kohtas Gurov teda linnapargis ja skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis d...
Paks ja peenike Probleemid teoses: 1) Kui Misa ja Porfiri kokku said, alustas Porfiri kohe juttu sellega, kuidas Misat lapsepõlves koolis narriti. 2) Kui peenike mees teada sai, et paks mees oli salanõuniku aukraadi välja teeninud, hakkas peenike paksuga mõnitava tooniga rääkima hakkas paksu sellepärast pilkama. Peategelaste iseloomustus: Misa paks mees oli suure söögiisuga, tal huuled läikisid õlist nagu küpsed kirsimarjad. Ta oli rahulik, et ta ei hakanud midagi Porfirile halvasti ütlema. Porfiri peenike mees oli nõrguke, ta värises oma reisikohvrite ja kompsude all. Tal olid kaasas ka naine ja gümnasistist poeg. Halva huumorisoonega või isegi pahatahtlik mees. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult 4: Paks mees, peenike mees ning selle naine ja laps. Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Mi...
DAAM KOERAKESEGA ANTON TSEHHOV 1 .Dmitri Dimitrits Gurov , kes oli elanud Jaltas juba kaks nädalat ja kes oli selle kohaga juba ära harjunud , teda hakkas huvitavama seal liikuvad uued näod. Istus paviljonis ja nägi ühte noort daami (lühikest kasvu,blondiin,barett peas) koos valge koeraga.Nägi teda hiljem korduvalt ja keegi ei teadnud kes too on ja teda hüüti daam koerakesega. Gurov tahtis temaga tutvuda. (Gurov oli neljakümne aastane , kaheteistkümne aastane tütar, kaks gümnasistist poega,ta pandi varakult paari,naine oli pikk ,tumedate kulmudega ,soliidne,mees pidas teda kitsarinnaliseks ja ebaeleantseks, Gurov pettis oma naist koguaeg, pidas naisi ,,alam rassiks",kuigi talle meeldis naiste seltskond rohkem kui meeste.sai vabamalt suhelda. Ta oli heavälimusega ja külgetõmbava iseloomuga,meel...
JUHTUM PRAKTIKAST ANTON TSEHHOV Professor sai Ljalikovide vabrikust telegrammi ,et ta peaks kiiresti kohale sõitma (saadeti pikk segane telegramm kus ta luges välja et peretütar on haige) ei läinud ise vaid saatis oma ordinaatori Korljovi. Koroljovile tuldi vastu , kutsar oli väga sõdurliku käitumisega( jah ja ei vastused). Koroljov ei ole maa inimene ja ta ei ole sellega harjunud ( samal ajal jutustatakse loodusest, milline see on jne.) ta nägi kaarikust neid vabrikuid ja mõtles kõike negatiivset mis seal seinte vahel võib olla ,et milline räpakus jne. kui nad olid jõudnud kohale väravast sisse olid kõik kohad riideid ja märgi pesu täis , majas oli tolmukiht. Koroljov sai kohe aru et vastuvõtjad ei olnud haritud inimesed ja kõige haritum saadeti arsti vastu võtma. See oli lastepreili ja rääkis et kahekümne aastane Liisa on haige ja kardeti et ta võib ...
KIRSIAED A.Tsehhov A. Tsehhovi näidend on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast, tütrest Anjast, kasutütrest Varjast ja Ranevskaja vennast Gajevist. Teisteks peategelasteks on veel kaupmees Lopahhin ning kontorikirjutaja Jepihhodov Lugu algab sellega, et Pariisist saabub Ranevkaja koos oma tütrega ja teenijatega, kes koos neile rongijaama vastu läinud Gajeviga tagasi mõisa tulevad. Mõisaproua läks viie aasta eest Pariisi, et murede eest põgeneda. Eelkõige oli muredeks tema poeg, kes jõkke uppus ja abikaasa kaotus. Mõisaga on lood kehvasti. See on võlgades ja läheb koos kirsiaiaga, mis on majaga samal krundil, oksjonile. Ranevskajal on nõrkus oma raha ära laristada ja välja laenata. Pariisis olles armus ta petisesse, kes ta kaudses mõttes paljaks röövis. Ka vennal Gajevil pole mõisa päästmiseks raha. Ainus väljapääs oleks Lopahhini idee: kirsiae...
Inimene Vutlaris Anton Tsehhov Mironossitskoje küla serval, külavanem Prokofi küünis seadsid hilistunud kütid loomaarst Ivan Ivanõts ja günaasiumiõpetaja Burkin end öömajale. Burkin jutustas Inavõtsile loo tema sõbrast ja naabrist Belikovist, kes oli küla koolis kreeka keele õpetaja ja kes suri kuu aega tagasi. Belikov kõndis alati vihmavarjuga, kalossidega ja sooja palituga isegi siis, kui oli soe ilm. Ta varjas oma nägu alati krae taha. Ta paistis nagu vutlaris ehk koorega ümbritsetud. Belikov tahtis eralduda kõigest. Kõiksugused üleastumised, kõrvalekaldumised, patustamised reeglite vastu, tegid ta nukraks. Ta tihtipeale ütles, et gümnaasiumis käitub noorsugu halvasti. Belikov laskis õpetajatel kaks õpilast välja visata, sest nad käratsesid. Ta käis teiste kolleegide juures istumas, kuna pidas seda oma kohustuseks. Kõik õpetajad kartsid teda...
Kolm vene kirjandushiiglast 19. sajandil Venemaa on suur nii pindalalt kui ka loovinimeste hulga poolest. Venemaa kirjanikest sooviksin esile tõsta kolme meest - Dostojevski, Tolstoi ja Tšehhov. Fjodor Dostojevski sündis 1821. aastal Moskvas. Tema isa oli aadlisoost pärit vaesunud arst. Iseloomult oli ta tõsine ja karm, mõnikord isegi julm. Ema oli iseloomult isa vastand - õrn, leebe ja hell. Ema suguvõsa koosnes kaupmeestest ja haritlastest. Dostojevski kaks venda õppisid pansionis. Isa suri ning see oli Dostojevskile suur šokk, tal tekkis epilepsia. Dostojevski läks õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Ta hakkas tegelema tõlkimise ja kirjutamisega. Tema meetodiks oli realism, ta kirjutas vaeste elust. Tal oli ka üks suur pahe - ta mängis hasartmänge. Dostojevski astus Petraševski ringi, ring avastati ning selle liikmed arreteeriti. Liikmetele määrati surmanuhtlus. Hakati esimesi süüaluseid maha laskma...
Linnake oli väike, külastki väiksem, ja seal elasid peaaegu ainult raugad, kes surid nii harva, et otse tuska tekitas. Haiglasse ja vanglasse nõuti aga surnukirste väga vähe. Ühesõnaga, äriasjad läksid halvasti. Kui Jakov Ivanov oleks olnud kirstumeistriks kubermangulinnas, siis oleks tal tõenäoliselt olnud oma maja ja teda oleks kutsutud Jakov Matveitsiks; selles linnaräbalas kutsuti teda aga lihtsalt Jakoviks, kuid uulitsanimeks oli tal millegipärast Pronks. Ja ta elas vaeselt nagu lihtne töömees väikeses vanas onnis, milles oli ainult üks tuba, ja sellesse tuppa pidid mahtuma ta ise, Marfa, ahi, kaheinimesevoodi, surnukirstud, höövelpink ning kõik muu majakraam. Jakov tegi häid, tugevaid kirste. Talumeestele ja lihtlinlastele tegi ta omaenese mõõdu järgi ega eksinud kordagi, sest temast pikemaid ja tugevamaid inimesi polnud kuskil, isegi mitte türmis, kuigi ta oli juba seitsmekümneaastane. Peenemale rahvale ja naistele tegi ta eri m...
On . Lapsehoidja Varka, kolmeteistkmneaastane tdruk, kiigutab hlli, milles lamab laps, ja miseb vaevu kuuldavalt: "iu- kussu magama- unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada. Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta ngu on ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud vikeseks justkui npnelapea. "iu- kussu magama,"...
autor: teos: Vilde "mäeküla piimamees" Tammsaare kõrboja peremees Gailit "Toomas Nipernaadi Balzac ISA GORIOT Dostojevski kuritöö ja karistus Tolstoi sõda ja rahu Tsehhov kolm õde Ristikivi "Tuli ja raud" Ibsen Peer Gynt" Hamsun "Nälg". Kristjan-Jaak Peterson "Lootus" Juhan Liiv Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Koidula "Mu isamaa on minu arm" peategelased: maa ajastu Tõnu Prillup, Mari, Kremer eesti realism Katku Villu, Anna, Eevi eesti realism Toomas Nipernaadi eesti realism Vauquer, Courure, Isa Goriot ja tema tütred pr...
Kirjanike elu ja looming Honoré de Balzac (20. mai 1799 Tours – 18. august 1850 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Faktid: 1816-1819 õppis Balzac Pariisis õigusteadust ja töötas samaaegselt advokaadibüroodes kirjutajana,kuid 20-selt jättis aga õpingud pooleli. Esimene kirjanduslik edu tuli 1829. aastal Walter Scottist inspireeritud romaaniga “Šuaanid”. Sellest aastast alates hakkas Balzac kasutama aadlipartiklit “de”. 1825-1827 katsetas ta kirjastaja ja trükikojaomanikuna, kuid ei suutnud katta oma luksusliku elustiili kulusid. Balzac oli oma eluaja lõpul südamehaige ning põdes kopsupõletikku. Looming: “Eugénie Grandet” “Isa Goriot” “Liilia orus” „Kolmekümne-aastane naine“,„Stseenid Pariisi elust“ Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis – 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Kirjanduse juurde jõudis Mérimée pärast juuraõpinguid ja tänu sõber Sten...
PREILI N. N JUTUSTUS ANTON TSEHHOV (Novell on ,,mina" jutustus. Tegelikult räägib Natalja Vladimirova) Lugu algab kui ta hakkab rääkima mis juhtus üheksa aastat tagasi kui ,,mina" ja Pjotr Sergeits (kohtu-uurija) ratsutasid ja läksid raudteejaama kirju ära tooma. (kirjeldatakse ilma ja hääli kuidas kõue mürinat kostus ja pilved olid taevas) Tagasi teel Pjotr hakkas järsku naerma ja ütles et see on lõbus kui tean et kohe saan ma üleni märjaks , ka ,,mina" hakkasin naerma. Nad jõudsid koju (kirjeldatakse ilma, ,,pilvede ja vihma tõttu valitses hämarus" ." lääge , ärritav heinalõhn" jne.)Pjotr pani hobused latritesse kinni. Müristas ja Pjotr küsis ,,minu" käest et kuidas meeldis,(samal ajal seistes ,, minu" kõrval hingeldades raskest sõidust) seejärel ta vaatas ,,mind" ja ütles ,,mulle" ,, Natalja Vladimirovna ma annaksin kõik ära, et aga kauem niiviisi sei...
Väikesed inimesed Kuuldes väljendit ,,väikesed inimesed", siis esimese asjana hakkab mul peas kummitama Peeter Tooma protestilaul: " Väiksed kastid, linna servas. Väiksed kastid, tehtud tiki-taki. Väiksed kastid linna serval. Kõigil neil on nägu üks." Need lauluread sobivad väikesi inimesi iseloomustama suurepäraselt, kuna kastid on kõik tavaliselt väga ilmetu värviga kandilised esemed. Kastid võivad küll olla eri suurusega, aga nad on ikkagi ühesugused oma vormilt. Sama on väikeste inimestega, nad on üksteisega sarnased vaid sisemiselt. Nad on kõik nagu pruunid papised kastid. Väikeste inimeste kohta võib öelda ka tühised inimesed. Samas on nad tavaliselt hästi nähtavad ja kuuldavad. Kogu maailm keerleb ainult nende mina ümber. Väikesed inimesed on sarnased olenemata ajastust. 19. sajandi väikeste inimeste loomust on hästi kirjeldanud Anton Tsehhov. Tema jutustusi lugedes on lihtne tõmmata parall...
Ranevskaja majas käivad ettevalmistused tema ja tütre Anja kojutulekuks. Mõisaproua naaseb koos teenijaskonna ja tütrega ANTON TSEHHOV ,,KIRSIAED" Pariisist, kus ta oli kuus aastat veetnud. Sinna põgenes ta abikaasa ja poja surma tõttu. Tegevuse koht ja aeg Vahepeal oli pere sattnunud majanduslikesse raskustesse. 19. sajandi lõpp, Venemaa Ranevskaja uus abikaasa ei aidanud sellele põrmugi kaasa. Ka Peategelase iseloomustus proua ise oli suur raiskaja. Nii oli Kirsiaed sattunud võlgadesse. Mõisaproua Ranevskaja proua Ranevs...
A. P. Tsehhov Anton Tsehhov väljendab oma novelle ja jutustusi läbi naeru ja pisarate minnes oma loominguga äärmustesse. Talle on omane naerda inimesi välja nende rumaluse ning liigse aupakklikuse põhjal. Autori arvates saab naerda ka kõige hullema õnnetuse üle. Minule jääb selline ellu suhtumine veidi võõraks ja arusaamatuks. Tsehhovi jutustuses "Rõõm" paneb autor oma tegelase olukorda, milles ebakaines olekus voorimehe hobuse jalge alla kukkumise pärast ei pea mitte häbi ja piinlikust tundma. Hoopis vastupidi, jutu peategelase arvates on see talle justkui süllekukkunud õnn, et temast ajalehtedes kirjutatakse, sest ajalehtedes kirjutatakse vaid tuntud inimestest. Sellest järeldades peaks ka see purjus tegelaskuju olema kuulsus ise, keda kogu Venemaa tunneb. Arvan, et sellist viisi kuulsaks saamine käib siiski inimese au pihta. Samas on õnnetuid olukordi mõtekam vaadata läbi naeru, kui ennast nendest täiesti välja viia. Selliseks ...
Proosateksti analüüs Jana Stets A.Tšehhov „Rothschildi viiul“ Tegemist on novelliga. Ehk siis proosa lühivormiga. Tekst on üsna lühike, kümmekond lehekülge. Tegelasi on vähe ja jutustuse arenedes neid väga palju juurde ei tule. Detailide ka ei pöörata suurt tähelepanu. Antud novelli puhul on minu arvates tegemist suletud novelliga, kus pinge järkjärgult tõuseb ja viib üllatava lõplahendusedeni ehk püandini. Lugu areneb proosateose üldise skeemi järgi. Algab lühikese tutvustusega linnast, peategelasest ja tema tegevustest. Sellele järgneb teema arendus . Peategelase Jakovi elu ja tegemiste täpsem kirjeldus. Tema arutelu elu üle. Mis viib lõpuks haripunkti, ehk siis Jakovi naise Marfa surmani, mis paneb peategelase oma väärtused ülevaatama. Ja lõpuks saabub lahendus-tema enda surm. Tihti peale koosneb teos mitmest osas. Isegi no...
Daam Koerakesega Anton Tsehhov Novelli "Daam koerakesega" kirjutas A. Tsehhov 1899 a. ajal mil ta viibis Jaltas tuberkuloosi ravimas. Novell jutustab selle ajastu korraldatud abieludest, armastuse leidmisest, petmisest ja õnne otsimisest. Sellest novellist tulevad väga selgesti välja probleemid mida tekitasid vanemate korraldatud abielud. Abielu oli kui äritehing ja paari pandi vastavalt seisusele. Meespeategelane Dmitri Dmitrits Gurov on igavlev pangaametnik kes puhkab Jaltas ilma oma perekonnata. Gurov abiellus väga noorelt ja tema abielust puudub armastus. Oma naist ta põlgab, peab teda rumalaks ja kitsarinnaliseks. Üleüldse suhtub Gurov naistesse väga halvasti, ta peab naisi "alamaks rassiks". Kuna ta on oma naist pidevalt erinevate naistega petnud ja ükski nendest naistest pole temas kunagi mingit sügavamat tunnet tekitanud arvabki ta naistest äärmiselt halvasti. Gurovi elu muutub täielikult kui ta märkab oma puhkuse ajal noort ...
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus Medvedenko ja Maša tulid jalutuskäigult. Medvedenkot huvitas, miks Maša alati mustade riietega käib. Maša vastas, et ta leinab oma elu ning ta on õnnetu. Medvedenko ei mõistnud teda, sest ta arvas, et kui on raha, siis ei saa õnnetu olla. Maša arva...
Teatriarvustus Jan Müür Mis juhtub siis, kui minna teatrisse vaatama enam kui sada aastat tagasi toona noore arstiteaduskonna õpilase Antoša Tšehhonte poolt loodud humoristlikke novelle ja lühinäidendeid? Üllatuslikult näed, kui kaasaaegsed paistavad Elmo Nüganeni poolt lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikug...
Armastus, elu ja surm A. Tsehhovi näidendi "Kajakas" põhjal Tänapäeval räägitakse tihti armastusest ning kuidas see on muutunud läbi sajandite. Üha enam näidatakse teatrites vanemate armastuslugude põhjal ülesse ehitatud teoseid, mille lood on väga erinevad tänapäevastest armumistest. Tihtipeale on vanemates filmides pikk ajalugu inimeste vahel, kes lõpuks kokku lähevad, kuid tänapäeval vaadates tundub tihti, et inimesed pole üksteist tundnud rohkem kui nädal. Suuremalt vaadates saame aga veelgi rohkem võrrelda vanemaid näidendeid ja tänapäeva elu armastuslugusi, mis peaksid olema üksteise peegelpilt, kuid kas nad ka tegelikult seda on? Heaks materjaliks, mille põhjal saab juurelda vanema ühiskonna armastuse üle pean Anton Tsehhov-i näidendit "Kajakas", mis on pealt näha lihtne näidend, kuid sellesse rohkem süvendudes saab aimu suuremast süzeest, mis kogu näidendit valvab ja dirigeerib. Anton Tsehhov-i nä...
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loeta...
ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde....
Unistuste ja tegelikkuse vahekord inimese elus Anton Tsehhov on öelnud: ,,Elu tuleb kujutada mitte nii, nagu ta on, ka mitte nii, nagu ta peaks olema, vaid nii, nagu ta paistab unistustes." Igaüks on hellitanud mõtteid imelisest tulevikust, paremast elust, kui on tema naabril, unistanud soovide täitumisest. Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu, on vastuolus tegelikkusega. Kui küsida väikese tüdruku käest, kelleks ta saada tahab, kõlavad alati vastused lauljaks, näitlejaks, printsessiks või tantsijaks. Kõik need ametid on seotud mingil määral kuulsusega, lapsed arvavad, et tuntud inimene on hea olla, laulda võib, millal iganes soovid ja mingeid kohustusi justkui polekski. Niina Zaretsnaja näidendist ,,Kajakas" unistas samuti näitleja elukutsest. Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, te...
PILET 1 Anton Tsehhovi elu ja 2 novelli analüüs 1860-1904 Elu: Pärit Taganrogist, ,,See oli linn, kus isegi koerad läksid igavusest hulluks." Vanaisa oli pärisori, töötas end ise üles ja ostis pere pärisorjusest vabaks. Isa oli väikekaupmees. Võimukas, karm, lapsed pigem austasid, kartsid teda kui armastasid. Ema oli kunstnikuhing. Õppis kohalikus gümnaasiumis. Süvenes tema teatri- ja kirjandushuvi. Isa pankroti järel kolib pere Moskvasse, Ts jääb maha, et gümnaasium lõpetada. Samal ajal töötab koduõpetajana, et peret abistada. Moskvas astub M. ülikooli arstiteaduskonda. Õpingutesse suhtub väga tõsiselt, samas süveneb kirjandushuvi. Hädad tervisega: süveneb tuberkuloos. 1890 Sahhalini saarele, et tundma õppida sunnitööliste elu. Mõjub tervisele tõsise põntsuna. Pärast seda jääb püs...
Kõik ei ole üks ja seesama. Kõik inimesed erinevad üksteisest millegi poolest- välimuse, iseloomu, käitumise, usu või muu tunnuse järgi. Lugedes Tsehhovi teoseid, sain tuttavaks paljude kirjude tegelastega, mis pani mõtlema, et inimestel on ka omad värvid. Suheldes inimestega, ei või iial teada, millise persooniga sa parasjagu tutvust teed. Tsehhovi novelli "Inimene vutlaris" peategelane Belikov oli väga endasse tõmbunud inimene. Ta varjas oma nägu ülestõstetud kraega, krandis tumedaid prille ning toppis kõrvad täis puuvilja. Sellised inimesed on need, kes püüavad ennast eraldada ümbritsevast ja kaitsta välismõjude eest. Tundus, et Belikov hoidis elust eemale ning ei tahtnud seista vastamisi elule iseloomulike omadustega. Kuna tegelane tahtis ise vultaris olla, siis see ta arvatavasti kirstu viiski. Kui midagi väga tahetakse, siis peaks ka mõtlema, kas see on hea, sest tagajärg võib alati olla ootamatu. B...
Viina katk Anton Tsehhov on öelnud, et viin on valge, aga teeb nina punaseks ja nime mustaks. Alkoholi liigtarbimine on terav ühiskondlik probleem, sest see põhjustab viletsust ja kannatusi. Alkoholism lõhub perekondade õnne ja laste tulevikku. Vägijook muudab inimest. Esialgu petab joojat hea enesetunne ning vaba tunne. Hiljem on joomatõve küüsi jäänutel probleeme väga palju. Meie riik on väga alkoholilembeline ning alkoholi tarbivate inimeste hulk aina kasvab. Muidugi on see suurepärane uudis alkoholi tootvatele asutustele, kuid mõtleme siiski ühiskonna seisukohast. See on väga ohtlik tendents. Meedias ilmub pidevalt uusi alkoholireklaame, millest mõned räägivad isegi alkoholi positiivsest mõjust tervisele. Tegelikkuses on see täiesti väär arusaam, sest vägijook pärsib meie ajutegevust ja lagundab maksa. Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organisation) raporti järgi on alkohol põhiline terviserikete tekitaja. Selge see, et...
Anton Tsehhov Kolm novelli Oma retsensioonis võrdlen kolme Anton Tsehhovi novelli milleks on ,,Kirsiaed", ,,Daam koerakesega" ja ,,Paks ja peenike". Oma novellides Tsehhov naeruvääristab inimesi. Ta naljatleb inimeste pahede üle ning näitab mismoodi need võivad iseendile kätte maksta. Ta rõhutab, et ka vaesetest ja tagakiusatutest võivad saada rikkad ming võimsad tegelased. Novellis ,,Kirsiaed" toob Tsehhov esile inimese sellise pahe nagu rahaahnus ning näitab, et ka lihtinimesele võib õnn naeratada. Mõisaproua Ljubov Andrejevna on pärit rikkast perekonnast. Tal on kõik olemas, kuid siis ta armub ning tema armastatu röövib ta paljaks. Mõisaproua jääb kõigest ilma. Tema perel ei olnud sentigi raha ning mõis taheti käest ära võtta, sellegipoolest läks ta veel seda viimast ka kulutama. Kokkuvõtteks jäigi mõisaproua oma mõisast ilma ning selle sa omale hoopis...
Huumoriajakirjas Strekoza ilmub varjunime Antosa Tsehhonte nime all jutustus "Kiri õpetatud naabrile". Sellest saab alguse Tsehhovi esimene loominguperiood, mil ta kirjutas väga kergelt tekste põhjalikult viimistlemata, sest plaanis tulevikus siiski arstiks saada, kuid pidi kirjutama perekonna ainelise kitsikuse tõttu. Esialgu lõi ta humoorikaid lühinovelle, kuid peagi asendus huumor satiiriga. Kui üldiselt olid 19. sajandi vene realistid seisukohal, et inimene on sünnipäralt hea ja kõik halb temas tuleneb ühiskonna mõjudest, siis Tsehhov nii ei arvanud. Ta pärines ise "väikeste inimeste" (väikekodanluse - linnaelanike, kes ei kuulunud aadlike, kaupmeeste ega vaimulike hulka) keskelt ja teadis väga hästi, et nii lihtsustatult inimesesse suhtuda ei saa. Ta mõistis, et "väikesed inimesed" pole lihtsalt ohvrid, kellele peab kaasa tundma, vaid et nendelgi lasub vastutus ebanormaalse elu eest. Tsehhovi jaoks saab "väikese inimese" teema kes...
Ametniku surm A.Tsehhov Ühel kaunil õhtul istus mitte vähem kaunis eksekuutor Ivan Dmitrits Tservjakov teises toolireas ja vahtis läbi binokli ,,Corneville`i kelli". Ta vahtis ja tundis enese õndsuse tipul olevat. Kuid äkki... Juttudes esineb tihti see ,,kui äkki". Autoreil on õigus: elu on nõnda täis ootamatusi! Kuid äkki kiskus ta nägu krimpsu, silmad kissi, hingamine peatus...ta tõmbas binokli silmade eest, kummardus ja ... atsihh!!! Aevastas, nagu näete. Aevastamine pole kellelegi ja kuskil keelatud. Aevastavad nii matsid kui politseimeistrid ja vahel isegi salanõunikud. Kõik aevastavad. Tservjakov ei kohmetunud sugugi, pühkis rätikuga suud ja vaatas nagu viisakas inimene enese ümber: kas ta vahest oma aevastusega kedagi ei tülitanud? Kuid siin pidi ta juba kohmetuma. Ta nägi, et tema ees esimeses toolireas istuv vanahärra hoolikalt kindaga oma ki...
Unistus on kõigest etapp F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus" ning A. Tsehhov "Kajakas", "Apteekri abikaasa" ja "Inimene vutlaris" Unistused on nii igapäevane teema, et peaaegu igaühel on vähemalt üks suurem soov. Sageli aga neid täide ei viida. Milles on siis asi? Beth Mende Conny on öelnud, et "pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." Kõik sõltub inimesest endast ja tema tahtest. Unistuste täideviimise poole püüeldakse tihti abinõusid valimata. Ka Raskolnikov soovis väga oma olukorda parandada ja üsnagi juhuse tõttu kasutas selleks mõrva, kuid see mitte ei lahendanud, vaid süvendas probleeme. Nagu ta ka Sonjale pihtis: "Iseenda tapsin, mitte vanaeide! Siin lõin ma enda korraga maha, igaveseks!" Ehk siiski oleks võinud korralikult möelda, enne kui tegutsemiseks läks. Samas lihtsalt paigal istudes ja mitte midagi ette võttes ei m...
A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Ju...
"Väikesed inimesed" tänapäeval Kas ka tänapäeval leidub "väikeseid inimesi" ? Minu arvates leidub ja rohkem, kui me arvatagi oskame. Vene kirjanikul Anton Tsehhovil on novellides fookuse alla võetud just need "väikesed inimesed" , mis ei ostuta mitte inimese kasvule, vaid tema automatiseeritud käitumisele ja erinevatele iseloomujoontele. Nende tunnusteks on näiteks pugejalikkus, mis praeguses maailmas ei ole just võõras mõiste. Pugemine võib olla väga erinev, seda teevad nii noored, kui vanad, eelkõige on eesmärgiks kellegi silmis parem paista või plusspunkte teenida. Ka minu tutvusringkonnas leidub inimesi, kes üritavad pugedes end teiste silmis paremana näidata ning kohati on see läbinähtav ja paneb muigamagi. Novellis "Paks ja peenike" kirjeldab Tsehhov kahte vana koolikaaslast, kes oma ametipostist räägivad, ning üks tegelastest, kuuldes et teine on salanõunik hakkab teda "teie ekstsellentsiks" kutsuma. Se...
REALISM Sõna ,,ralism" on tuletatud ladinakeelsest omadussõnast realis, mis tähendab tõeline, esemeline, materiaalne. Realsim kirjandusvooluna tekkis Euroopas alates 1830. aastaist. Esialgu tähendas realism eelkõige vastuseisu romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi jooksul olid mõlemad kirjandusnähtused põimunud kahe osapoolega tervikuks. Realistid püüdsis kirjutada oma kaasaegsest elust nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Tõeotsingutel võis kirjanik kohata kõike: sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma, raha- ja võimuahnitsemist, väärastunud inimesi jne. Ühiskonna pahede avalikustamist võis võrdsustada sotsiaalsete olude kriitikaga ja sellist suunda kirjanduses nimetati XIX saja...
Kirjandusteose analüüs 02.10.08 Novellid Anton Tsehhov Novell on proosa lühivorm, mis tavaliselt keskendub ühele kesksele sündmusele. Tegelasi on vähe ja nende minevikust ega tulevikust me suurt teada ei saa. Novell algab tavaliselt sissejuhatusega, mis peaks lugejal aitama häälestuda peatselt algava loo miljöösse. Hetke, mil põhisündmused alguse saavad, nimetatakse sõlmitluseks. Loo arenedes pinge kasvab, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Pärast seda toimub pinge järsk langus ning lugu lõpeb puändiga üllatava lõpplahendusega. 1. ,,Rõõm" Sissejuhatus: Dmitri Kuldarov jõuab kell 12 öösel erutatuna koju. Sõlmitlus: Dmitri perekond ema, isa, õde, 2 venda, kogunevad tema ümber. Teemaarendus: 1. Dmitri t...
Anton Tsehhov näitekirjanikuna Tegelased Kokkuvõte Sõnum ,,ONU VANJA" Haige, kapriisne ja ennastarmastav Ilu ja talent on elu Professor vanamees, professor Serebrjakov, sõidab ees sama jõuetud Serebrjakov mõisa puhkama. Emal ja Sonjal on olnud kui ohver. Voinitski (Onu halb elu. Onu Vanja armastab õnnetult Vanja) Serebrjakovi naist Jelenat. Voinitski tulitsab Ema ühel tasakaalukaotuse hetkel professorit, Sonja aga mööda. Elu läheb edasi, Serebrjakov ja Jelena Sonja teenivad raha et see professorile Andrejevna saata.Vanja ja Astrov armuvad Jelenasse, Doktor Astrov ise ta oma meest ei armasta. Astrovit pelgab, ta joob ka. ,,3 ÕDE" Andrei on valmistunud professorikarjääriks, Tegelased Prozorov, kuid on naise tuhvlialune. Õed on ha...
Meeste ja naiste suhted Tsehhovi ,,Kajakas" Tsehhovi ,,Kajakas" valitseb meeste ja naiste vahelistes suhetes paras sasipundar. Teoses on palju ristuvaid suhteliine ja peaaegu kõik tegelased armastavad kedagi, samas leidmata reeglina vastuarmastust. Näidendi alguses kirjeldatakse Masa ja Medvenko kohtumist. Medvenko on õpetaja, kes on piiritult armunud Masasse. Ta on valmis iga päev jalgsi kõndima kuus versta edasi- tagasi, et vaid korrakski Masat näha. Samas aga ei saa Masa vastata Medvenko armastusele, kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega l...
Inimene vutlaris. A. Tsehhov Mironossitskoje küla äärel, vallavanem Prokofi küünis seadsid hiljaks jäänud kütid end öömajale. Neid oli ainult kaks: loomaarst Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin. Ivan Ivanõtsil oli võrdlemisi veider kahekordne perekonnanimi Tsimsa-Gimalaiski, mis ei sobinud talle kuidagi, ja teda kutsuti kogu kubermangus lihtsalt ees- ja isanime pidi; ta elas linna lähedal hobusekasvanduses ja sõitis nüüd jahile , et värsket õhku hingata. Gümnaasiumiõpetaja Burkin oli aga igal suvel krahv P. pool külas ja teda peeti ses maakonnas juba ammu omaks inimeseks. Nad ei maganud, Ivan Ivanõts, pikk, kõhetu, pikkade vurrudega vanamees istus väljas ukse ees ja suitsetas piipu; teda valgustas kuu. Burkin lamas sees heintel ja teda polnud pimedas näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et va...
Tšehhovi novellid “INIMENE VUTLARIS” 1. Vutlar- ava mõiste novelli kontekstist lähtudes. Vutlar on midagi, mille taha saab varjuda ja mis kaitseb välismõjude eest. Erinevas kontekstis võib see tähendada erinevaid asju. See võib olla kodu, kus saab olla segamatult teiste eest varjus. Vutlar võib olla riietus, mis inimest varjab. Võib olla ka harjumus või mõttelaad. 2. Milline on vutlarlik elukäsitus? Too novellist näiteid, tee üldistus. Püütakse ennast koorega ümbritseda, luua nii-öelda vutlarit, mis eraldaks muust maailmast ja kaitseks välismõjude eest. Kõik peab olema kindlas korras, ei tohi tekkida võimalust, et midagi halba juhtub, käik peab olema kaitstud. Belikov riietus nagu peidaks ta ennast teiste eest; ta pidas alati reeglitest kinni ning soovis, et ka teised seda teeksid; Belikov kartis pidevalt, et midagi läheb halvasti või juhtub midagi halba. 3. Belikov ja Burkin- nende elufilosoofia ja ...
Retsensioon Kolmapäeval, 17. aprillil, aastal 2013 käisin Tallinnas Eesti Draamateatris vaatamas etendust ,,Kolm õde" neljas vaatuses. Näidend kestis kogupikkuses umbes kolm tundi ning sellel oli üks vaheaeg. ,,Kolme õe" autor on Anton Tsehhov, kes sündis 1860. aastal 29. jaanuaril Taganrogis. Ta on kirjutanud kuus näidendit ning hulgaliselt jutustusi ja novelle. 1884. aasta detsembris haigestus mees tuberkuloosi. 1904 suri Tsehhov 44-aastaselt juues sampanjat oma abikaasa kõrval. Näidend valmis 1900. aastal ja esietendus 31. jaanuaril 1901 Moskva Kunstiteatris. Eesti draamateater tõi etenduse lavalaudadele juba viiendat korda. Olulisemad tegijad, tänu kellele näitemäng teoks sai: lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu, muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab...
Anton Tsehhovi looming Tsehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast elust võõraste voli all räägib novell `'Vaska'' ja `'Magada tahaks''. 1887. Aastal ilmunud jutustuses `'Vaenlased'' on võimalik leida vääriliselt obejktiivses esituslaadis kirjanikule sümpaatsed ja antipaaatsed ini...
Anton Tsehhovi novellid ' Sisukord Sisukord .............................................................................................. .2 Anton Tsehhovi novellide põhitunnused ...........................................................3 Palat nr 6 ...............................................................................................4 Palat nr 6 mõistekaart ............................................................................. 6 Jonõts ...................................................................................................7 Paks ja peenike .........................................................................................8 Daam koerakesega ....................................................................................9 Maja ärklitoaga ...................................................................................... 10 Illustratsionn novellile ,, Daam koerakeseg " ..................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
