Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meeste ja naiste suhted Tšehhovi "Kajakas" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Meeste ja naiste suhted Tšehhovi „ Kajakas
Tšehhovi „Kajakas“ valitseb meeste ja naiste vahelistes suhetes paras sasipundar. Teoses on palju ristuvaid suhteliine ja peaaegu kõik tegelased armastavad kedagi, samas leidmata reeglina vastuarmastust .
Näidendi alguses kirjeldatakse Maša ja Medvenko kohtumist . Medvenko on õpetaja, kes on piiritult armunud Mašasse. Ta on valmis iga päev jalgsi kõndima kuus versta edasi-tagasi, et vaid korrakski Mašat näha. Samas aga ei saa Maša vastata Medvenko armastusele, kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Maša õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega lootusetut võitlust.
Teine teost läbiv suhteliin on Treplevi ja Niina vahel. Treplev on Niinasse armunud ja ka Niina paistab Treplevit justkui armastavat hetkeni, mil nende suhtesse tekib kolmas osapool kirjanik Trigorini näol. Trigorin on võlutud Niina noorusest ja ilust. Niina imetleb Trigorinit, mis tekitab Treplevis armukadedust. Niina unistuseks on saada näitlejaks ja Trigorin annab tema unistuse teostumisele hoogu nii, et Niina otsustab jätta oma senise elu, minna linna ja alustada näitlejakarjääri. Paraku ei tule tema suhtest Trigoriniga midagi välja, näitlejana ei saavuta ta erilist edu ja seega rikub ta oma elu.
Kolmas märkimist vääriv suhteliin on näitlejanna Arkadina ja Trigorini vahel. Arkadina on endast väga heal arvamusel olev näitlejanna, kes arvab , et Trigorin kuulub talle. Kogu oma eneseimetluse juures armastab ta Trigorinit sedavõrd, et eelistab teda oma pojale. Tegelikult ootab Arkadina imetlust kõigilt teda ümbritsevatelt inimestelt, eriti meestelt ja soovib, et kõik mehed imetleksid teda kui andekat näitlejat ja sealjuures imetleksid ka tema nooruslikkust ja ilu. Ometi ei suuda Arkadina ära hoida Niina ja Trigorini vahelise armusuhte tekkimist. Trigorin samas ei suuda suhet Niinaga hoida ja peale suhte katkemist naaseb taas Arkadina juurde, kes ta avasüli jälle vastu võtab. Trigorini ja Niina suhe lööb sügava haava Treplevi südamesse. Temast saab küll tuntud kirjanik, aga peale viimast kohtumist Niinaga, mõistes lõplikult, et ta ei suuda Niina armastust võita, otsustab ta endalt elu võtta.
Teoses on veel ka neljas põgusamalt esilduv suhteliin, nimelt Sorini mõisavalitseja Šamrajevi naise Polina Andrejevna ja kohaliku arsti Dorni vahel. See on aastaid kestnud armusuhe. Polina Andrejevna ei armasta oma meest vaid Dorni ja oleks valmis suhte avalikustama, kuid Dorn pole sellest huvitatud.
Niisiis on selle teose puhul tegemist küllaltki õnnetu looga. Tšehhovi „Kajakas“ kajastab värvikalt segadust meeste ja naiste vahelistes suhetes. Kirjanik on veidi koomilise varjundiga iseloomustanud tegelaste kannatusi ja õnnetut armastust. Teose lõpp on traagiline.
Meeste ja naiste suhted Tšehhovi-Kajakas #1 Meeste ja naiste suhted Tšehhovi-Kajakas #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Greta Pentsa Õppematerjali autor
Teose "Kajakas" põhjal kirjutatud analüüs

Sarnased õppematerjalid

Anton Tšehhov näidend-Kajakas-Kokkuvõte
3
doc

Anton Tšehhov näidend 'Kajakas' Kokkuvõte

saanud hobust. Sorin oli pahane, sest ta oli väga haige, aga Dorn talle rohtu ei andnud. Sorin alustas uuesti juttu teemal, et ta noorus talle rahuldust ei pakkunud. Dorn uuris Treplevilt Niina kohta. Treplev rääkis, et Niina oli Trigoriniga linna põgenenud, nad olid lapse saanud, aga laps suri ära. Trigorin hülgas ta ning läks oma vana armukese juurde tagasi. Ka teatrilavadel läks Ninal kehvasti. Niina pidas Trepleviga kirjavahetust ning märkis iga kirja alla, et ta on kajakas. Jaamast jõudsid kohale Arkadina, Trigorin ja Šamrajev. Treplev oli vanad probleemid unustanud ning ta ulatas Trigorinile käe. Trigorin teatas, et väga paljud tunnevad Treplevi vastu huvi. Maša ütles isale, et ta Medvenkole hobust annaks, aga isa keeldus. Medvenko otsustas jala koju minna. Hakati lotot mängima, Treplevil polnud tuju ning ta läks jalutama. Šamrajev ütles, et Treplevit sõimatakse ajalehtedes. Šamrajev tuletas Trigorinile meelde kajakat, mille Treplev oli maha

Kirjandus
Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES
4
docx

Kajakas – KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES

KAJAKAS ­ KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA ­ mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV ­ tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA ­ Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA ­ noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV ­ eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA ­ tema naine MAA ­ nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN ­ kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN ­ arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO ­ õpetaja JAKOV ­ töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretsnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal on probleeme uskumise

Teatriõpetus
Imeline kirjandus
11
doc

Imeline kirjandus

Nende abielu kujuneb õnnelikuks, kuigi neil on probleeme üksteise mõistmisega ­ nad pingutavad. Kity ­ esialgu naiivne, kogenematu, emotsionaalne, mõjutatav. Talle on armastus oluline. Levin ­ kinnine, rahulik, tagasihoidlik, töökas, tõeotsija, kahtlev, avameelne, aus! Tolstoi/Levin ­ käis talupoegadega tööl, tema kulutused pole olulised, talle oli tähtis, et talupoegadel hea oleks. Suhte põhiprobleemid: Kity'le meeldib teiste meeste tähelepanu. Levin ei ole usklik. Levin pole moraalselt nii süütu kui Kity. Samas Kity austas Levini plaane ja ideid. 1. Kas esmakordsel pettumisel peabki loobuma? 2. Kui suurt rolli määrab vanusevahe teineteise mõistmisel ? 3. Kas teineteise mõistmine on õnne võti? 4. Kas materiaalne või hingeline rahu? 5. Kas vana arm ei roosteta? 6. Kas armastuse nimel tasub tööd teha? 12. Levin kui Tolstoi võrdkuju- põhjenda, tõesta

Kirjandus
Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Kirjutas maaeluteemalisi jutte, mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskusaate eest. ,,Mäetaguse vanad", ,,Vanad ja noored", ,,Käbe-Kaarli noor naine" II periood ehk Tallinna periood: Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. Lühijutt ,,Päästmisel", ,,Hiire pärast", jutustus ,,Rahaauk" ja ,,Lehekandja nr.17". III periood ehk üliõpilasaastate looming: Psühholoogiline impressionism, noortevahelised suhted. Tammsaare kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu ,,Poiss ja liblik", armastusnovell ,,Varjundid", sümbolnovell ,,Kärbes"-sügava mõttega peenelt töödeldud lood. V periood ehk küpse ea looming 1920

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. " Libahunt " kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib,

Kirjandus
Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

inimesed, keda pole ajaloolises protsessis enam vaja. Nad ei suuda midagi ära teha, nad ei ole teoinimesed. Üleliigsete inimeste asemele tulevad uued inimesed, kelle hulka arvab ta ka iseennast. Samal ajal kirjutab Turgenev ,,Eelõhtut", et kujutada selles uut inimest. Ta valib peategelaseks bulgaaria päritolu inimese. 21. september F. M. Dostojevski (1821 ­ 1881) Dostojevski ja Turgenev olid kaasaegsed ja sõbrad, kuid alates 1867. aastast muutusid nende suhted konfliktseks. D kirjutas Turgenevi sisse oma romaani ,,Kurjad vaimud" (Karmazinov). Ta pilkas Turgenevit. Neil oli maailmavaatelisi erinevusi. Dostojevski pärines põlisaadli perest. Ta astus Peterburi sõjaväeinseneride kooli, mille lõpetas 1843. aastal. Nende suguvõsa oli hääbunud. D oli segseisuslane. D rõhutas ise segaseisuslase päritolu rohkem kui aadllikkust. Algselt sai D ja tema 6 venda-õde haridust kodust ­ isa õpetas ladina keelt, ta oli arst

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

tema võitlusest inimestega. Dickensi romaanides on ,,jõuga kasvatamine,, erakordselt kibe. Oma hilisemates romaanides on Dickens intriigi järjest keerukamaks muutnud ja tema huvi keskendub kurjategija isiksusele. Milline on isimese psüühika, kes on võimeline toime panema kuriteo ja tapma? W.M. Thackeray- (1811­1863) Väljapaistev inglise satiirik. Dickensi alaline võistleja. Suutis läbi näha pettust ja silmakirjalikkust. Näitas kuidas inimeste loodud suhted võtavad nende üle võimust, teevad nad hingetuteks marionettideks. Tema teoses pole kangelast. Veelgi enam, ta toob oma teosesse mitmesuguseid tegelasi, kes kõik võiksid pretendeerida kangelase rollile. Omaduse mida Thackeray tahab kangelases näha on tarmukus, tugev iseloom ja terav mõistus. Looming · ,,Edevuse laat" (Thackeray võtab endale Teatridirektori maski, esitades kõike toimuvat nukuteatrina, kus igaühte kihutab tagant tema edevus, et teostada oma

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun