50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
57 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Greta Pentsa
Õppematerjali autor
saanud hobust. Sorin oli pahane, sest ta oli väga haige, aga Dorn talle rohtu ei andnud. Sorin alustas uuesti juttu teemal, et ta noorus talle rahuldust ei pakkunud. Dorn uuris Treplevilt Niina kohta. Treplev rääkis, et Niina oli Trigoriniga linna põgenenud, nad olid lapse saanud, aga laps suri ära. Trigorin hülgas ta ning läks oma vana armukese juurde tagasi. Ka teatrilavadel läks Ninal kehvasti. Niina pidas Trepleviga kirjavahetust ning märkis iga kirja alla, et ta on kajakas. Jaamast jõudsid kohale Arkadina, Trigorin ja Šamrajev. Treplev oli vanad probleemid unustanud ning ta ulatas Trigorinile käe. Trigorin teatas, et väga paljud tunnevad Treplevi vastu huvi. Maša ütles isale, et ta Medvenkole hobust annaks, aga isa keeldus. Medvenko otsustas jala koju minna. Hakati lotot mängima, Treplevil polnud tuju ning ta läks jalutama. Šamrajev ütles, et Treplevit sõimatakse ajalehtedes. Šamrajev tuletas Trigorinile meelde kajakat, mille Treplev oli maha
KAJAKAS KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA tema naine MAA nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO õpetaja JAKOV töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus saab alguse Medvedenko armuavaldusest Masale, mil nad mõisa pargis jalutades filosofeerisid, et kas vaene saab ka õnnelik olla. Treplev valmistub valmistub oma etenduseks. Peaosa ning ka ainukest osa mängib Niina Zaretsnaja, kellesse Treplev ka kohutavalt armunud on. Treplev ise kirjutas selle näidendi ning tal on probleeme uskumise
Nende abielu kujuneb õnnelikuks, kuigi neil on probleeme üksteise mõistmisega nad pingutavad. Kity esialgu naiivne, kogenematu, emotsionaalne, mõjutatav. Talle on armastus oluline. Levin kinnine, rahulik, tagasihoidlik, töökas, tõeotsija, kahtlev, avameelne, aus! Tolstoi/Levin käis talupoegadega tööl, tema kulutused pole olulised, talle oli tähtis, et talupoegadel hea oleks. Suhte põhiprobleemid: Kity'le meeldib teiste meeste tähelepanu. Levin ei ole usklik. Levin pole moraalselt nii süütu kui Kity. Samas Kity austas Levini plaane ja ideid. 1. Kas esmakordsel pettumisel peabki loobuma? 2. Kui suurt rolli määrab vanusevahe teineteise mõistmisel ? 3. Kas teineteise mõistmine on õnne võti? 4. Kas materiaalne või hingeline rahu? 5. Kas vana arm ei roosteta? 6. Kas armastuse nimel tasub tööd teha? 12. Levin kui Tolstoi võrdkuju- põhjenda, tõesta
Kirjutas maaeluteemalisi jutte, mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskusaate eest. ,,Mäetaguse vanad", ,,Vanad ja noored", ,,Käbe-Kaarli noor naine" II periood ehk Tallinna periood: Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. Lühijutt ,,Päästmisel", ,,Hiire pärast", jutustus ,,Rahaauk" ja ,,Lehekandja nr.17". III periood ehk üliõpilasaastate looming: Psühholoogiline impressionism, noortevahelised suhted. Tammsaare kujutab noorte inimeste kohtumisi ja vestlusi, mis muudavad nende tunde- ja mõttemaailma. Autor vaatleb noorte haritlaste sõprus- ja armusuhteid. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged" ja ,,Üle piiri" IV periood ehk haigusaastate looming Kujutas esseesid, miniatuure, novelle ning tegeles tõlkimisega. Miniatuurikogu ,,Poiss ja liblik", armastusnovell ,,Varjundid", sümbolnovell ,,Kärbes"-sügava mõttega peenelt töödeldud lood. V periood ehk küpse ea looming 1920
Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. " Libahunt " kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi
Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib,
inimesed, keda pole ajaloolises protsessis enam vaja. Nad ei suuda midagi ära teha, nad ei ole teoinimesed. Üleliigsete inimeste asemele tulevad uued inimesed, kelle hulka arvab ta ka iseennast. Samal ajal kirjutab Turgenev ,,Eelõhtut", et kujutada selles uut inimest. Ta valib peategelaseks bulgaaria päritolu inimese. 21. september F. M. Dostojevski (1821 1881) Dostojevski ja Turgenev olid kaasaegsed ja sõbrad, kuid alates 1867. aastast muutusid nende suhted konfliktseks. D kirjutas Turgenevi sisse oma romaani ,,Kurjad vaimud" (Karmazinov). Ta pilkas Turgenevit. Neil oli maailmavaatelisi erinevusi. Dostojevski pärines põlisaadli perest. Ta astus Peterburi sõjaväeinseneride kooli, mille lõpetas 1843. aastal. Nende suguvõsa oli hääbunud. D oli segseisuslane. D rõhutas ise segaseisuslase päritolu rohkem kui aadllikkust. Algselt sai D ja tema 6 venda-õde haridust kodust isa õpetas ladina keelt, ta oli arst
tema võitlusest inimestega. Dickensi romaanides on ,,jõuga kasvatamine,, erakordselt kibe. Oma hilisemates romaanides on Dickens intriigi järjest keerukamaks muutnud ja tema huvi keskendub kurjategija isiksusele. Milline on isimese psüühika, kes on võimeline toime panema kuriteo ja tapma? W.M. Thackeray- (18111863) Väljapaistev inglise satiirik. Dickensi alaline võistleja. Suutis läbi näha pettust ja silmakirjalikkust. Näitas kuidas inimeste loodud suhted võtavad nende üle võimust, teevad nad hingetuteks marionettideks. Tema teoses pole kangelast. Veelgi enam, ta toob oma teosesse mitmesuguseid tegelasi, kes kõik võiksid pretendeerida kangelase rollile. Omaduse mida Thackeray tahab kangelases näha on tarmukus, tugev iseloom ja terav mõistus. Looming · ,,Edevuse laat" (Thackeray võtab endale Teatridirektori maski, esitades kõike toimuvat nukuteatrina, kus igaühte kihutab tagant tema edevus, et teostada oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid