Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatuse tõttu
2.3 Vijelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus. Põlluharimine algas ja esimsed karioomad kodustati 9. Aastatuhandel eKr Lähis-Idas ehk nn. Vijaka poolkuu alal. Metsarikkamates piirkondades levis eelkõige alepõllunduss mets raiuti, põletati ja tuhk jäi väetiseks. Peamine maaharimisriist oli oli pikka aega kõikja kõblas. Karjakasvatus võis alata siis, kui õpiti suunama metsikute karjade juhtloomi. Varaseimad põlluharijate asulad. Põlluharimine võimaldas toita enam inimesi ja rahvaarsv kasvas. Põlluharimine tingis paikse eluviisi. Tekkisid suured asulad. Levisid kivi lihvimine ja puurimine. Alguse said riide kudumine ja savinõude valmistamine. Metallide kasutuselevõtt. 4. Aastatuhandel eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vase ja tina sulamit- pronksi. Samal ajal leiutati ader ning mindi üle künnipõllundusele. Rauast esemete valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr. Põlluharimiseks soodsamad
1.Looduslikud tingimused a)Niilus, kui toitja: · Egiptus asub Niiluse kesk- ja alamjooksul jagunedes Alam- ja ülem Egiptuseks. · Niiluse mõlemal kaldal on sadade km pikkune ja vaid kümnete km laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb. Deltas oli viljakas ala 450 km laiune. · Aasta jagunes Põllutööde järgi kolmeks: o Üleujutus suvel-sügisel o Põlluharimine talvel-kevadel o Saagikoristus ja õud suve hakul b)Loodustingimustest tulenevaks eripäraks oli Egiptuse ühiskonna aastatuhandete pikkune püsivus ja suletus. · Looduslik eraldatus ei nõudnud kaitsevajadust. · Üleujutused näitasid looduse ja ühiskonna lahutamatut seost. 2. Egiptuse ajaloo püsietapid Nimetus Aeg Iseloomustus Vara - U 3000 · Ülem-E valitseja Menes ühendas Alam-E ühtseks
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile
TSIVILISATSIOONIDE SÜND Tsivilisatsioon kõrgkultuur. Tekke eeldused Põhitunnused · REGULAARNE ÜLEUJUTUS · PÕLLUMAJANDUS · VILJAKAS PINNAS · KIRJAKEEL · NIISUTUSPÕLLUNDUS · LINNAD Esimesed tsivilisatsioonid asusid jõgede ääres, Viljaka poolkuu alal (Iraak- Egiptus) Maailma esimesed poliitilised ühendused olid linnriigid, hiljem tsentraliseeritud riigid. Riiki juhtis jumal-kuningas-preester + preesterkond. Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja
kultuskeskusega, sest kõik teised megaliitehitised on seotud põlluharijate asulatega. Samast piirkonnas on juba 7 aastatuhandel eKr leitud protokirjamärke, millega märgistati ilmselt kogutud andamit. Seal on ka suhteliselt suured hooned, milles ei ole märke majanduslikust ebavõrdsuset ega sotsiaalsest kihistusest spekuleeritakse, et võis olla mingi kogukondlikult korraldatav kogumis ja jaotamis mehhanism). Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni põlluharimine oli erinev viljaka poolkuu omadest (viljaka poolkuu piirkonnas sajab vihma, E ja M ei saja). Põlluharimisühiskond sai tekkida tänu irrigatsioonisüsteemidele, m oli enne hõredalt asustatud. 6 aastatuhandel eKr hakkasid kujunema suuremad asulad, kus esialgu ei ole näha sotsiaalseid hierarhiat (lossivaremeid). On palju sarnase põhiplaaniga suurmaju, mida peetakse suurperede residentsideks). Selgelt on eristatavad aga templid (templiplatvormid, millest hiljem kujunesid tsikuraadid)
Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned
Mooses. Seda tunneme 10 käsu all. On piibli vanim osa. Umb. I a.tuh keskpaigas eKr kujunes välja tõeline ainujumalakultus-monoteism. Prohvetid olid tulihingelised monoteismi kuulutajad. Kreeka: geo. olud-võimsad mäed, soe, kuiv kliima, turvaline, idakallas liigendatud, palju saari. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Olid linnriigid e. polised. Põhja- Kreekas Olympose mägi, Kesk-Kreeka ühendab Peloponnesose maakitsust. Põldu vähe, kasvatati oliive, viinamarju. Kreeka asub Balkani ps, Egeuse mere saartel, mägine ala, kliima kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks.
(Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus, kirja kasutamine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia umbes 3000 eKr Egiptus umbes 2500 eKr Ameerika tsivilisatsioonid: Peruu, Kesk-Ameerika umbes 1600 eKr 3. Egiptus Looduslikud olud: Korrapärased üleujutused 3 aastaaega Eraldatus kaitse võõrmõjude ja vaenlaste eest. Niiluse orud väga viljakad põlluharimine Põhiperioodid: * Varadünastialine aeg 30.-27. sajand eKr * Vana riik 27.-22. sajand eKr * Keskmine riik 20.-17. sajand eKr * Uus riik 16.-11. sajand eKr * Hiline periood 11.-6. sajand eKr Ühiskonna struktuur: Ühiskond rangelt hierarhiline. Ühiskonna tipus vaarao, kes oli poliitiline juht, usujuht [(pool)jumal] ja sõjaväe ülemjuhtaja Vaaraost madalamal astmel olid ametnikud, siis tulid asevalitsejad, väepealikud ja preestrid ning seejärel kirjutajad
Selleks et savi ei sulaks kaeti mätastega või pillirooga. Põhiriietusese oli pikk villane seelikutaoline asi. Talvisel ajal kanti veel villast rätikut seljal. Käidi paljajalu, mehed kandsid sõjaretkedel nahast sandaale. Põhirelvaks oli 30cm pikk võitlusnuga, kilp, oda, vibu ja nool. Sumeritel ei olnud ratsaväge, kasvatati eesleid. Olulisemad avastused: ratas, õlu, potikeder (keraamika), kangasteljed. Riiklus e poliitika Esimesed tekkisid Mesopotaamia alal ja olid linnriigid. Linn oli savimüüriga ümbritsetud, keskel tempel ja selle kõrval kuninga palee. Korrektse põhiplaaniga. Igal müüril oli mitu väravat. Üks peavärav. Saviehitised pole säilinud. Linnriigid Ur, Uruk, Ea, Umma, Kis, Nippur, Lagas. Eri perioodidel domineerisid eri riigid. Uruki periood, Uri periood. Keegi ei suutnud võimu hoida. Akad oli esimene riik, mis suutis kõik liinriigid alistada. Esimene valitseja kuningas Sargon III. Riik püsis kuninga surmani.
Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Kärestikest lõuna poole jääv ala kandis vanaajal Nuubia nime. Erinevalt avarast ja muiste ka soisest deltast on Niiluse org Ülem-Egiptuses kaunis kitsas (keskmiselt 20 km laiune), kulgedes kahel pool kõrguvate järskude kaljuseinte vahel. Nii idast kui ka läänest piiravad Egiptust viljatud pookõrbe- ja kõrbealad. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab tulvavesi Egiptusse iga aasta juulis-augustis. Üleujutus kestis oktoobrist-novembrini ja seejärel jättis alanev vesi endast maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Sellist maad polnud vaja künda: täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mudasse sõtkuksid
Tunti kirja, sellega kaasnes kõrgkultuur. Viljakas poolkuu: sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia (sumerid) alad. Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus, kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt sumerite omast, mis on paraku hävinud. 2.Katoliku kiriku organisatsioon/korraldus. Rooma paavst, kardinalid, peapiiskopid, piiskopid, preestrid. I Rooma paavst- katoliku kiriku pea, kes valitseb kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kiriku- ehk paavstiriigi valitseja ja on Vatikani linnriigi pea. 1. paavst Püha Peetrus. II Kardinalid- katoliku kiriku kõrged ametnikud, kellest on kõrgem vaid paavst, nimetatakse ametisse paavsti poolt kogu eluks. III Peapiiskop, piiskop- kirikuelujuht ning korraldaja piiskopkonnas. Peapiiskopkond ühendab mitut piiskopkonda. Ülesanded: pühitseda ametisse preestrid; kontrollida piiskopkonna vaimulikku tegevust
hoopis kergemini kui, näiteks, Babüloonias, kus eriti raskesti oli reguleeritav Tigris. Niiluse veetõus toimub korrapäraselt. Nagu ma juba ütlesin, juuli keskel (tavaliselt 19. juulil Egiptuse Uus Aasta algas veetõusu esimesel päeval) algab veetõus, mis kestab ligikaudu neli kuud; pärast seda hakkab vesi kiiresti alanema, mille järel võib juba harida põldu. Seega toimub üleujutus rahulikult ja regulaarselt. Selliseid katastroofe, nagu neid tundis Babüloonia (või tänane Euroopa, Hiina jne!) siin ei esine. Sellega seoses on huvitav märkida, et Egiptuses ei tunta uputusmüüti, mis on nii iseloomulik Mesopotaamiale. Egiptuses oli palju looduslikku rikkusi. Neis mäeahelikes, mis teda mõlemalt poolt piirasid, oli rohkesti liivakivi ja roosat graniiti, seal leidus lubjakivi ja alebastrit, basalti ja tulekivi. Seega oli Egiptuses rikkalikult kivi, mis oli kõige hädavajalikum ehitusmaterjal. Niiluse orus kasvas peale pilliroo, puidki, mitte
Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka vähesel määral sedad ise. 3000 at lõpuks ja II at alguses Hiina tsivilisatsiooni teke. Eraldatud tsivilisatsioon (Huang He) 2000 at II poolel käis Induse kultuur alla. II at lõpul algas klassikaline India tsivilisatsioon ülestõus. Idamaade kombed Aleksander Suur vallutas Idamaad.Ta suri 323.a Kreeklased pidid tuttavaks saama Mesopotaamia ja Egiptuse kultuuripärandiga. *Berosos- preester, pani kirja kreeka keelse Babüloonia ajaloo.Pole säilinud,alles vaid fragmendid. *Manethon- preester, kreeka keelse Egiptuse ajaloo kirjapanija.Pole säilinud,vaid alles fragmendid,mõjukas. Tema oli see, kes jagas Egiptuse 30 dünastiaks.Seda kasutatakse ka tänapäeval *Diodoros- Sitsiliast pärit kreeklane, elas Augustuse ajal. Tema kirjutas I Maailma Ajaloo.Kompilatsioon,eri allikatest.Peaaegu pool säilinud. *Eusebios- kristlane.4 saj I poolel, pani kokku Maailma ajaloo kronoloogia, kus dateeris kõik ära.Aabrahamist alates
inimesi sisemiselt muutuma Seega, järgivad juudid vaid Vana Testamenti ning kristlased nii Vana kui Uut Testamenti (Jeesuse elulugu) Mesopotaamia usund(tänapäeva Iraagi aladel) Mseopotaamia tähendab jõgedevaheline (Tigris ja Eufrat). Mesopotaamia on maailma tsivilisatsiooni häll ning ala nimetatakse viljakaks poolkuuks kuna vihmapüüdev mäestik moodustab soodsad tingimused põlluharimiseks ja seega ka linliku kultuuri tekkeks. Põlluharimine sai Mesopotaamias alguse ~10 000 eKr. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad olid sumerid, kelle tsivilisatsiooni hiilgeaeg jääb 3. at eKr. Nad elasid tänapäeva Lõuna-Iraagi aladel. Sumerite tähtsus ajaloos: Esimesed, kes töötlesid vaske Võtsid esimesena kasutusele ratta Leiutasid ja kasutasid kiilkirja, mida tehti savisse kiiluga Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kis) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli kaitsejumal
Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine võimaldas toota rohkem, kui endal tarvis. Hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus. 1.2. Tsivilisatsiooni teke Tsivilisatsioon tähendab, et ühiskond on hästi korraldatud ja kõrge skulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. 2. Idamaad 2.1. Muistne Egiptus Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas. Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele
said semiidid. · u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana- Babüloonia riigi purustasid 1600 eKr põhja poolt sissetunginud hetiidid. · u 1400 eKr - Assüüria riigi esiletõus. Selle pealinnad Assur ja Ninive paiknesid Mesopotaamia põhja osas. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad (algust tehti Tiglatpilesar III
Kõrvalkiht e. atstraat, kreeka religioon on üks väga suur segu. Sünteetiline religioon, paljudest mõjudest kokku pandud. Pronksiaeg: Losside kõrval polnud suuri templeid. Olid väiksed pühapaigad. Koopaid austati. Mäetippe austati. Suuri pühamuid polnud, lossid oli suurel määral pühamud. Lossil oli keskhoov, kus viidi läbi riituseid. Lääne osas olid magasiinid, ruumid mis jäid hoovi ja magasiini vahele olid kultusruumid. Troonisaal- toonisaalis oli altar ja keegi istus troonil, kuid mitte kuningas, pidi olema naisterahvas. Loomade vahel olev inimene oli naine. Preestrinna arvatavasti istus seal. Etendas pearolli teatud riitustes. Jumalaid austatid; aga nende kohta pole midagi teada. Kuna tekste pole võimalik lugeda ja jumalates polnud räägitud. Kujutistega kujutati jumalaid. Väikesed jumalanna kujutised. Jumalannadel olid dekolteed üldjuhul paljad, aga ei teata mis tähendus sellel oli.
4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetusel. · Peamine elatusala - põlluharimine (Niiluse korrapärased üleujutused). · Kirja kasutuselevõtt - hieroglüüfid · Metallide kasutuselevõtt - algselt vask, hiljem ka raud · U 3000 aastat eKr tekib riiklus (Menes ühendas) · Sotsiaalne kihistumine - valitsejad ja töölised Ajalugu Page 2 Usk ja kultuur 9. september 2009. a. 10:48 4. ja 3. aastatuhande vahetusel võeti kasutusele hieroglüüfkiri. Umbes 1000 tähemärki. 1% kirjaoskuslik.
Isegi kloostrites säilitati ladina autoreid. Antiikkultuur tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga paremik. Fragmendid- tsitaadid varasemate autorite teostes. Idamaad- Vana testament on arvestatav allikas. Herodotos- andis ülevaate Aasia riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised tutvustused, linnad ja kombed. Berosos- kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse valitsejad kr. Ajal. Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline raamatukogu Eusebios-kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik Aabrahamist alates. 1789-89 Napoleoni sõjakäik Egiptusesse. Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste. Rosette kivi, 3 keeles kivi
arvuga Uruki linn. Seal kujunes välja ka proto-kiilkiri, millest kolmanda aastatuhande alguseks kujunes kiilkiri. Egiptuses järsemalt, u neljanda aastatuhande lõpul ekr. Kasutusele võeti metallid: 5000 ekr juba vask ja 3000 ekr pronks. Rauda ei kasutatud. Ühendas neid kehte tsivilisatsiooni see, mõlemas kasutati niisutuspõllundust. Ilmset see sealt kaugemale ei levinud, erinevates piirkondades tekkis iseseisvalt veel tsivilisatsioone. Indus- põlluharimine 4000 ekr ja kolmanda aastatuhande keskpaiku kujunes Induse tsivilisatsioon. Kujunes üsna sarnaseks sellega, mis oli Mesopotaamias ehk esialgu linnad ja linnriigd. Tuntumad linnriigid seal Harappaja Mohenjo Daro. Erinevalt aga Mesopotaamiast olid Induse linnad kindlustamata. Langes u teise aastatuhande keskel. Läänepool kujunes samal ajal Egenuse tsivilisatsioon(Kreeka). Kujunes tegelikult natuke hiljem, kolmanda aastatuhande teisel poolel ja küps teise aastatuhande esimesel poolel
Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed
Sõna barbar ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Ka idamaade rahvad olid barbarid, olgugi, et kreeklased tunnustasid ja imetlesid nende muistset tsivilisatsiooni. Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed
Kuigi elavad kauem kui inimesed. Maa tekkis nii, et see kerkis ürgvetest. Jumalad lõid nähtava maailma. Maa kohal kõrgub taevas, kus on tähed, päike, kuu (olulised tegelased Egiptuse mütoloogias). Maa all paikneb allorg (allilm) - need ei ole võrreldavad põrgu ja paradiisiga. Allilm ei ole karistuskoht nagu põrgu. See on lihtsalt paik maailmas. Jumalad on seotud erinevate loodusnähtustega (nt päike,kuu, viljakus) ja ka inimelu valdkondadega (käsitöö, põlluharimine, sõda jne) Jumalad on mees- või naisolendid, aga mõned on ka androgüünsed (mõlemate tunnustega). Maa on ema, taevas on isa reeglina mütoloogiates, kuid egiptuses vastupidi Nut ja Geb (taevas ja maa). Nende abielust sündisid päike, kuu ja tähed, kes on jumalad ja lõid korrastatud (praeguse) maailma. Selle toimumisest oli erinevaid mittekonkureerivaid versioone Egiptuse usundis. Atum loojuv päike, ühes käes elu tähistav hieroglüüf jumalad valdavad elu, jagavad seda
Pime laulik Homeros: “Illiase” ja “Odüsseia” koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid – kreeklaste nimetus Barbarid – võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised – Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) – kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa – koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele
aastal) ja "Odüsseia" (Odüsseuse meeskonna eksirännakud Troojast kodusaarele Ithakale. Pime laulik Homeros: "Illiase" ja "Odüsseia" koostamine omastatakse talle. Selgusetu, kas ta oli olemas või kas oli autor. Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: Hellenid kreeklaste nimetus Barbarid võõramaalased Ühised jumalad ja murdekeeled Ühine võitlus pärslaste vastu. Tekkisid polised Kreeka linnriigid Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. Külad ja rikaste maamajad. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: Kaubasuhted foiniiklastega. Kultuurisaavutuste ülevõtmine. Kolonisatsioon: Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde. Vajadus raua ja sobiva põllumaa järele
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus. Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vihma ei saja peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Tulvavesi jõuab Egiptusesse juulis- augustis, kestab oktoobri-novembrini, vesi jättis maha viljaka mudakihi. Saduff kooguga kaevu meenutav veetõstuk, mille abil toimetati vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatanud Ajaloo põhietapid: · Varadünastiline 3000-2650 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes liitis Alam- ja Ülem-Egiptuse
1547) Lutheri õpetust. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas isiklikel põhjustel. Kuna tema abielu Aragoni printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ja abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga, kuid selleks oli vaja paavsti luba. Aragoni Katariina oli aga keiser Karl V tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Kuningal ei jäänud muud üle kui end katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada Inglismaal reformatsiooni. Aastal 1534 kinnitas parlament kuninga kirikupeaks. Inglismaa kirik lahkus Rooma alluvusest ja Henry VII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik, kus jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kiriku liturgiaga, kuid ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega. Kristluse häbiplekk Anne Boyleni üleüldine põlgus saavutati tema enda kuningannaks kroonimise ajal
saj eKr. Assüüria ja Egiptus. 16. Kuningas Joosija ja ,,deuteronomistlik reform". Joosija sise- ja välispoliitika. Megiddo lahing. 17. Assüüria impeeriumi lõpp. Uus-Babüloonia kuningriik; Nebukadnetsar. Jeruusalemma esimene piiramine ja küüditamine. 18. Juuda riigi lõpp. Jeruusalemma langemine. Küüditamised. Gedalja. 19. ,,Babüloonia vangipõlv". Teoloogilised ja poliitilised liikumised, usukombed, mille järgmine sai alguse eksiiliajal. 20. Babüloonia impeeriumi lõpp. Pärsia tõus suurvõimuks. Kyrose edikt ja luba juutide tagasipöördumiseks. 21. Pärsia impeeriumi sise- ja välispoliitika üldiseloomustus. Kolm esimest kuningat. 22. Templi taastamine, juutide tagasipöördumine, vastuseis templi ehitamisele. Darius I. Serubabel. 23. Nehemja, tema tegevus Jeruusalemmas. Sotsiaalsed meetmed. 24. Esra, tema tegevus ja reformid. 25. Aleksander Suure sõjakäik. Pärsia impeeriumi langemine. 26
Piiblilegendi kohaselt olevat Paabelis (st Babülonis) püütud ehitada taevani ulatuvat torni. Seda ettevõtmist takistanud juutide jumal Jahve, kes segas ära ehitajate keeled, nii et tekkis enneolematult suur segadus. Assüüria kunst. VIII VII saj. Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud peamiselt seetõttu, et tolle aja mälestised on hästi säilinud. Oma toreduselt jättis assüüria kunst varju kõik vanemad Ees-Aasia kunstielu avaldused. Assüüria oli vana Babüloonia pärija ning omandas sealse vaimse kultuuri. Ega asjata võtnud Babüloonia vallutaja endale sealse riigi rajaja Sargoni nime. Assüüria riigikorra aluseks oli piiramatu despootia. Toimusid küll arvukad rahvaülestõusud, aga need suruti armutult maha. Kunst teenis vaid üht ülesannet ülistada despootiat. Teemade seast lülitati välja laps ja naine. Oma koht on loomadel neist said hirmsad korravalvurid (nt Istari paraadväraval on kujutatud pühasid härgasid ja
Sulismao püramiidid). Rituaalide ega kultuste olemusi ei teata. Asteegid olid arvatavasti pärit mägedest. Ta hõivasid Texcoco järve ja rajasid sinna Tenochtitlani linna (nende keskus). Nad alistasid kogu Mehhiko kiltmaa elanikud enda võimule ning võtsid omaks ka varasemate tsivilisatsioonide tunnused. Need, kes alistati, sattusid andamikohustuse alla pidid andma toiduineid, tekstiili ja pidid osalema asteekide ehitustöödel. Eksisteeris samasugune hierarhia nagu maiade linnriikides. Ohverdamine oli vajalik selleks, et iga päev päike tõuseks, et maailmakord säiliks. Asteekide arvates oli normaalne surra kas lahingus või vangina ohvrialtaril, sest need läksid Päikesejumala taevasse. Ülejäänud läksid süngesse allilma. Erandina läksid uppunud vihmajumala taevasse. Peeti "lillesõdasid", mis olid sõjad, mida peeti ohverdusvangide saamiseks. Nimetus tuleb sellest, et asateegid võrdlesid voolavat verd langevate õitega
paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud ja mille keskel asub mõnikord dolmen või menhir. Kromlehh koosneb dolmenitest ja menhiritest Pilet nr.2 - Mesopotaamia kultuur Looduslikud tegurid: Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Üleujutused olid Mesopotaamias ohtlikud, viljakat muda ei olnud, kõrbesid polnud, põlluharimine oli võimalik vaid kunstniisutuse abil. Rahvad: Mesopotaamia põhja osas elanud Semiidid võtsid üle Sumerite kultuuri ja kiilkirja. Sumerikeel tõrjuti kõrvale. Kolmanda aastatuhande teisest poolest kerkisid esile suurriigid: Akad, Vana-Babüloonia ja Assüüria7nda sajandi lõpus e.Kr. lõid Babüloonia Assüürlaste alt lahku ja purustas koos liitlastega nende väed. Loodi uus Babüloonia. (Sumeri linnriigid, Akadi Suurriik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
