Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eeva Hujala raamatu "Uuenev alusharidus" ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nägemus, vaatlemine, teadmis, alusharidus, õppekava, kultuuril, kasvamise, õpikeskkond, õpikeskkonna, õpetamine, hindav, õppimisel, ajana, lapsevanemate, seisukohast, individuaalsete, rühmakaaslaste, uuenev, selliselt, konstruktivistlik, üksiku, suhtlemine, vaatlus, alusena, analüüsima, arutlema, olukordi, arusaamist, isiksuste, õpetamist· Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. · Alushariduse uus inimesepilt on tõstnud lapse isiksusena kasvatuse subjektiks. · Viinud alusharidusealase arutelu kasvatamisele ja õpetamisele orienteerituselt kasvamisele ja õppimisele orienteeritusele.
,,Uuenev alusharidus" Eva Hujala Sain teada · Pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks. · Õpetajat suunavad pigem ostetud õppematerjalid kui õppekava. · Õppimispedagoogika põhimõteteks on: 1) lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija 2)isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö 3)õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse,
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise
EELKOOLIPEDAGOOGIKA EKSAM I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses.
Arvestatakse lapse individuaalseid vajadusi - lapse usaldamine Laste ja täiskasvanute maailma võrdsustamine Pöörata rohkem tähelepanu lastele, kui oma mina ja teadlikkuse aktiivsetele loojatele Tegevuskultuuri arendamine - koosneb nii täiskasvanute kui laste panusest Pedagoogiliste otsuste juures on laste maailm võrdeline täiskasvanutega Kesksel koha on toimetulev laps Lapse kasvamise austamisel Ühtse vastutuse põhimõte Laste ja täiskasvanute maailma põimumine Vastutus õppimise eest on lapsel Mängu kaudu õppimine ja loovuse toetamine Lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine Kodu ja lasteasutuse koostöö Tunda rõõmu oma teiste õnnestumistest ning tulla toime ka ebaõnnestumistega . Reeglid on põhjendatud ja lastega kokku lepitud. 3
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik
selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste lõpetamiseks, ilma, et laps peaks kiirustama. Kui laps tunneb end hästi, siis on ta avatud õppimisele. · Aja ja vabaduse andmine, et laps saaks iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha. Näiteks mängimiseks, mille kaudu väike laps omab sotsiaalse kompetentsuse, oskuse teistega arvestada
igapäevaelus ja koolis. } Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi, kujundada kujutlusmaailma ja koostööoskust, luua eeldused kõnelemis-, arvutamis- ja kirjutamisoskuse omandamiseks ning liigutusvilumuste kujundamiseks. } Alushariduse õpe toimub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni koolieelses lasteasutuses või kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on aluseks nii munitsipaal- ja eralasteasutusele oma õppekava koostamiseks kui ka toetab lapsevanemaid lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel. Koolieelne lasteasutus: Koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis
Vanemad mõjutavad oma last iga kooselatud tunni ja päevaga, oma harjumuste ja tegudega, oma vigade ja tegematajätmistega, oma armastuse või selle puudumisega. Perekonnas õpivad lapsed vanematelt hoiakuid, inimestega suhtlemist, kombeid ja elutarkusi. Perekond kui sotsiaalne institutsioon tagab inimese isikliku arengu ja heaolu. Perekond on hädavajalik kasvukeskkond lapsele, mis on võimeline pakkuma lapsele kõige paremat kaitset ja arengustimulatsiooni. Perekond on lapse kasvamise koht koolieelses eas, mida võiks täiendada lasteaed (Tuulik, 2001). Inimese eksistents üldse on võimalik vaid sotsiaalses ümbruses ning inimlapse arenguks on vaja sotsiaalseid tingimusi. Laps vajab teist inimest, kes teda arenguteel saadaks. Lapse areng tähendab mingil määral kohanemist maailmaga. 4 Kõige sügavamat ja püsivamat mõju, olgu head või halba, avaldavad lapsele inimesed, eriti
.................................................lk. 6 1.5. Perekonna osalus ...............................................................................................................lk. 6 2. Eesmärgid ja arengusuunad ......................................................................................................lk. 7 2.1. Eesmärgid ..........................................................................................................................lk. 7 3. Lapsekeskne õpetamine ........................................................................................................lk. 8-9 3.1. Põhimõtted ........................................................................................................................lk. 8 3.2. Koostöövõimalused ...........................................................................................................lk. 8 3.3. Suhtlemine ..........................................................................
1 Vähem oluline ei ole õpetaja oskus oma teadmisi edasi anda lastele huvitavalt ja et lastes tekiks huvi aine vastu. Õpetaja ülesanne on sellise õpikeskkonna loomine, mis suunab lapse uudishimu, huvi ja õpimotivatsiooni, samuti toetada lapse aktiivsust ja enesesuunamist. Õpetaja peab oskama kuulata lapsi ja austama lapse loomulikku viisi
sotsiaalsuse kujunemisl. Mängu areng toimub üksikmängus, kõrvumängus ja koosmängus. Mängus on sotsiaalne kompetentsus lapsel oskus end mängus kehtestada, teistega arvestada. 11.Parteni sotsiaalse mängu kategooriad. 1.Tegevusetus-laps vaatab teise tegevust, jalutab ruumis ringi aga ise teise tegevusse ei sekku. 2. üksikmäng laps mängib üksnda mitmesuguste vahenditega, teiste lastega suhtlemist ei toimu. 3. Pealtvaatamine teiste mängijate jälgimine ja vaatlemine. Võib toimuda ka teatud suhtlemine, kuid see pole seotud mängu teemaga. 4. Kõrvumäng iseseisev mäng leludega teiste mängijate läheduses, kuid ei püüa koosmängu alustada. 5. Assotsiatiivne laps mängib teiste lastega, kuid ei määratle oma rolli ega ei organiseeri tegevust. 6. Koosmäng Mäng toimub kooskõlasattult, organiseeritud mängu grupis- on ühine mänguteema, eesmärgid. sisu jne 12.Müramismängu olemus.
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond JOHANNES KÄIS’I ÜLDÕPPE PÕHIMÕTTED JA TÄNAPÄEVA ALUSHARIDUS Referaat Juhendaja: Evelyn Neudorf, MA Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ELULUGU...................................................................................
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond KLÕ12 Kerli Sepp LUGEMA ÕPETAMINE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep, MA Tallinn 2011 Sisukord 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 2 ERISUGUSED TEOORIAD LUGEMAÕPETAMISEL.......................................................4 2.1.1 Küpsemisteooria.....................................................................................................4 2.1.2 Arenguteooria.........................................................................................................4 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria.................................................................................4 2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria.......................................................................................4 3 E
Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõne kuulamine, suurte ja väikeste esemete, lindude-loomade ja muu vaatlemine ja võrdlemine teiste sama liiki asjadega ning väga palju muud on esimesteks sammudeks lugemisvalmiduse kujunemisel. Uurijad on ühisel arvamusel, et pärilikkus ja keskkond mõlemad mängivad selles väga suurt rolli. määrata keskkonda. Pärilikkusega seotud eelduste mõjutamine pole meie võimuses, kuid meil on võimalik määrata keskkonda. Kui vanalt alustada Teisest eluaastast ülespoole muutub lugemine iga aastaga raskemaks. Kui laps on viieaastane,
1946-1950 Tajuprotsessid, huvi gestaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused Oxford University 1970 jj Kõne ka suhtlemise uurimine lastel Huvi kooliõpetuse vastu 1980 jj Kultuuri mõju 1990 Narratiivid, enesekontseptsioon Kooliõpetusega seotult: scaffodling (juhendamine, õpetaja tugi) Avastusõpe, spiraalne õppekava http://www.youtube.com/watch?v=wSlxbFXxVL0 Avastusõpe · Koolis luua situatsioonid, mis võimaldavad avastuste tegemist (hüpoteeside püstitamist, katsetamist, analüüsimist) · Tähtis säilitada õpilaste motivatsiooni · Vead vajalikud ja head, sest tekitavad huvi ja tõstavad motivatsiooni · Otsene õpetamine pole efektiivne Spiraalne õppekava · Iga ainet saab õpetada igale õppijale teatud tasemel "intellektuaalselt ausal viisil"
kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub alushariduse raamõppekavast. Lasteasutus koostab raamõppekava alusel oma õppe- ja tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, rühmade õppe-kasvatustöö korraldus, päevakavad, töö erivajadustega lastega, koostöö lapsevanematega. Lasteaia personalil on kasvukeskkonna loomisel täita suur ning vastutusrikas roll.
valikuid ning tehtut ise analüüsima. Lapse huvid ja töötahe määravad kasvatuse sisu. Ta ise otsib, mõtleb, valib, kaalub mida teha. 2. Lapsest lähtuva kasvatuse eelduseks on tegevuskultuuri loomine, mis on kõikide inimeste tegevuse ( sealhulgas ka laste ) tulemus, kes mingilgi moel on seotud laste kasvatamise ja õpetamisega. Kasvatuse aluseks ja sisuks on laste kogemused, kired, elulugu, huvid jne. LL kasvatuses on õpikeskkond laienenud lasteaia territooriumilt väljapoole. Kõige rohkem on mõjutusi LL kasvatuses Reggio Emilia kasvatuspõhimõtetest. Veel põhineb LL kasvatus ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni uutel rõhuasetustel, kus lisaks põhihoiule, hoolitsusele ja kaitsele rõhutatakse ka laste osa, osalemist ja mõjutamist ning positsiooni ühiskonna jõuvarude jagamisel. 3. 1990. aastatel süvenes lasteaia argipäevas lapsepõlve sotsioloogia tähendus ja mõju.
erinevaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes ja käitumises ning võimalikult vara sekkuda. Sotsiaalseid oskusi väljendav käitumine on õpitav. Mõnel lapsel on selline õppimine raskendatud. Kui lapsel on probleeme tähelepanuga, siis ei suuda ta jälgida ega väljendada sotsiaalselt kohast käitumist. Samuti ei pruugi vajalikku käitumist õppida endassetõmbunud 5 või tõrjutud lapsed. Sellisel juhul võib otsene õpetamine aidata omandada kohast käitumist, kuid seda ei tohi teha isolatsioonis, vaid teistega suheldes. Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab teatud ülesande täitmise eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 )
Samuti hea kui kiitused kirjutavad ilusate paberite peale ja riputakse sinna kus oli tegevus nurk, milles laps kiita sai. Positiivsed õpikeskkonnad(Teema II) Õpikeskkond, mis see on? Laps sellest ei saa muidugi aru, aga meie, kasvatajad peame ikka teama, et laps uurib maailma. Selles me ei saa segada teda, vaid peame näitama ja aitama küsimustele vastades ja uute küsimuste otsngus. Aga kust me neid küsimusi võtame? Selles meid aitab gi lapse õpikeskkond, mis on lapse maalilm, ruum, huviala. Põhimõteliselt see mis anab gi küsimusi ja vastusi. Õpikeskkonna mõju. Küsides ennast, kuidas õpikeskkond mõjub meie elule, tuletasin meelde enast väiksena. Minu kodus oli kogu aeg kuulda mingit muusikat. Ema mängis klaverit, laulis tunnideks valmistades. Juba lapsepõlvest ma hakkasin muusikat aru saama ja siia maani muusika omab suurt kohta minu elus. Niimoodi mõjus mu elule see et mu õpikeskkonnas oli muusika olemasolu
saab arendada. Materjal peab olema selline, et teda saab pidevalt keerulisemaks teha, vastavalt lapse hingelisele kasvamisele. Fröbel toonitas palli kui ideaalse mängumaterjali tähtsust. Fröbeli lasteaia- pedagoogikale, eriti selle mängude osale on korduvalt ette heidetud asjaolu, et siin liigselt kaldutakse sümbolismi ja lapsi liialt kaua kinni hoitakse fantaasiamaailmas. Rudolf Steiner väidab, et lapse põhitegevus on mäng. Igasugune õpetamine, mis ei ole Seotud matkimise ja mänguga, on tulutu ja toob oodatud käsu asemel edasisele arengule kahju. Kõike, mida lapsele õpetatakse, tuleb teha kunsti abil, mõjutades nii lapse tundeelu. Kõigele pannakse alus varases lapsepõlves enne seitsmendat eluaastat. 5.Piaget, Võgotski ja Elkonini vaated laste mängust. J. Piaget- hädavajalik tingimus lapse kognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga ( mõtlemine- keel). Mängu kolm vormi: · Harjutusmäng
hariduskeskkonda igaühele. Nii uskus ta, et arendamine võiks vastata lapse arenguperioodidele - selmet jagada koolid lasteaiaks, algkooliks, põhikooliks ja ülikooliks tuleks haridus (õpetamine) jagada faasideks. Montessori katsetas esimest korda oma ideid ja materjale eelkooliealiste laste peal, kes reageerisid tema õpetusele positiivselt. Nii jõudis Maria Montessori arusaamisele, et senine õpetamine ei vajanud ainult reformi ta mõistis, et haridussüsteem vajas revolutsiooni. See pidi sisaldama inimese arengufaaside äratundmist ja eesmärkidest arusaamist, juhatusi ja võimeid, karakteri võimekust igaühele. Montessori tegi ettepaneku, et hariduse revolutsioon ehitataks inimeste reageeringutele, mis teeks võimalikuks nende täieliku arengu ja kohanemise keskkonnaga. (Montessori education...).
erinevused nende vahel, kooli jõudes on nad enam-vähem sarnased. 3. Lapsevanemate nõustamine ja juhendamine tegevusteks oma lapsega. 4. Spetsialistide kaasamine arendustegevusse: meeskonna- ja võrgustikutöö. 5. Ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine, Eestis on kasutusel koolivalmidus kaardid (Shonkoff & Meisels, 1990). Edukad õppemudelid : • õpetamine lähtub lapse olemasolevatest teadmistest ja oskustest, et lapsel ei oleks igav ja et ta ei kogeks ebaõnnestumist • lapsi õpetatakse individuaalselt või väikese grupina, see on odavam ja lastel on huvitavam, nad rohkem pingutavad (Venemaa sekkumisemudel!) • on soodsad õpitingimused, st kasutusel on sobivad õpetamisvõtted ja materjalid, kui lapse tase on madal, tuleb minna praktiliste ülesannete juurde sõltumata vanusest
Teiste sõnadega kus õpivad katsetega vastu võetud kõige andekamad ja töökamad õpilased. Selline on Eestis laialt levinud arvamus heast koolist" (Juurak, R., 2012). Kooli põhiülesande võib kõige lühemalt sõnastada õppimist soodustava keskkonna kujundamisena. Õpikeskkond tuleb kujundada võimalikult terviklikult ja nii, et õppimist mõjutavad tegurid tähelepanu alt välja ei jääks. "Koolikeskkond" moodustab sellest ühe osa ning sellele laienevad kõik õpikeskkonna kohta käivad nõuded. "Õpikeskkond" on määratletud kui füüsiline ja sotsiaalne keskkond, kus õpitakse riikliku õppekava alusel. Õpi- ja koolikeskkonna kujundamises peaksid teadlikult osalema kõik, kes õppimist sihipäraselt mõjutada saavad: lapsevanemad, paikkonna ettevõtted, kultuuriasutused, kodanikuühendused. Ja loomulikult õpilased ise. Õpikeskkonna osad on selle määratluse kohaselt nii kool kui ka selles viibivad inimesed ja
· laps vajab rahulikku ja turvalist keskkonda, kus valitsevad kindlad rütmid ja on kiirustamata aega kõigeks; · laps vajab aega ja vabadust iseseisvalt midagi algatada ning otsuseid teha; · laps vajab aega ning ruumi vabaks spontaanseks füüsiliseks liikumiseks; · vaja on tingimusi õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks (vaba mäng, laste arv rühmas optimaalne); · laste meeleorganeid tuleb kaitsta (nt helid); · on vaja luua loomulik õpikeskkond, mis võimaldaks igapäevaste praktiliste ja vajalike toimingute läbiviimist nii toas kui õues, sest väikese lapse põhiline õppimismeetod on jäljendamine. Missioon on pakkuda loomingulist arengu ja koostöö keskkonda, suunamaks laste ühised huvid ja unistused kasvu suunas liikuma. õppeprotsessi saadab laste 100%-line kaasatus, andes igaühele võimaluse tulla välja passiivsest kuulaja-vaataja rollist
mulle omased ja tuttavad. Analüüsisin ja võrdlesin neid erinevaid alternatiivpedagoogika alasid. Montessori pedagoogika kõige tähtsamaks põhimõtteks on ettevalmistatud keskkond, mille loojaks on õpetaja. Lapsele peavad kõik töövahendid olema kergesti kättesaadavad ja nähtaval. Kõigil lastel on võime luua ja selle eesmärgi püstitavad nad ise. Õpetaja on Montessori pedagoogika kohaselt lapse toetaja ja suunaja, kuid vaid kaudselt. Õpetaja on lapsele saatjaks tema kasvamise ja arenemise teel kuid sekkub lapse tegevusse äärmisel juhul. Lastel peab olema alati aega algatuseks ja isetegevuseks ning tegevuse lõpetamiseks. Laps vajab rahu, korda, regulaarsust ja reegleid. Ta rõhub lapse isealgatuslike ideede ja teostuse tähtsusele, loovuse arengule ning kogemise tähtsusele. Montessori pedagoogika alusel töötavad lapsed 8-10 liikmelistes gruppides. Õppetöö tehakse kolmeosalise tunnina, milles esmalt õpetaja tutvustab mingeid esemeid või
Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine Koostöö koduga ja perekonnaga Koolid kui õppivad organisatsioonid pidev areng Kaasav kool- kool kõigile Õpetaja kui liider ja administraator kaasavas koolis Planeerib ja organiseerib õpetamist ja õppimist Motiveerib, märkab ja toetab õpilasi Kontrollib ja suunab õppimisprotsessi Lahendab probleeme õppimises ja õpetamises Võrgustiku kujundamine õpilaste ja õpetajate vah Iga õpilase individuaalsed õppe eesmärgid Individuaalne õppekava Õppe kohandamine Õpetajate oskuste, valmisoleku suurendamine Õpilaste valmisolek jätkuõppeks Üleminekuteks valmistumine Elukestva õppe - õppimise armastamine Erivajadustega õpilaste kaasamine kooli on olnud viimasel kümnendil hariduse prioriteete. Erivajadustega inimeste eeldus ühiskonda integreerumisel on koolis omandatud teadmised, oskused, hoiakud ja valmisolekud. Viimasel ajal on kasvatusteaduses kasutuses termin "kaasav haridus" (inclusive education), mis
EESTI EELKOOLIPEDAGOOGIKA AJALUGU: 1905- esimene eesti keelene rahvuslik lasteaed Tartus 1920- hakati lasteaia õpetajaid koolitama järjekordselt Tartus K.H.Niggol- esimene Eesti raamat lasteaia kohta J.Käis- üldõpetus lasteaiast 1968- esimene lasteaia programm, kokku 3 programmi. Mängu olulisus/valdkonnad arenesid (ENSV) 1999- esimene taasiseseisvunud õppekava 2002- mitte lasteaiakasvataja, vaid õpetaja 2008- kohustuslikuks läks kõrgharidus
osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus. 7 Vygotsky, L.S (1976). Play and its role in the menatal developmant og the child. In: Bruner, J.; Jolly, A. ; Sylva, K. (Eds), Play: Its role in develoment and evolution. New York: Basic Books, 537-554) 8. Airi Niilo, Eve Kikas (2008) Mäng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Toimetanud: Eve Kikas. Tartu Ülikooli Kirjastus 11
eeldused, printsiibid ja strateegiad. Oma töö esimesel perioodil vastandas Knowles andragoogikat ja pedagoogikat, aga lõpuks jõudis ta tõdemuseni, et andragoogika võtteid saab kasutada laste õpetamisel nii nagu mõnikord on vaja õpetada täiskasvanuid pedagoogika reeglite järgi. Otsustavaks pole mitte õppija vanus ja sotsiaalne staatus vaid eesmärgid, mis õppija ja õpetaja on endale püstitanud, õpetatav valdkond, keskkond, kus õpetamine toimub, õpetaja/õppejõu kvalifikatsioon jm kriteeriumid. 3. PEDAGOOGILISE JA ANDRAGOOGILISE MUDELI VÕRDLUS 4. ANDRAGOOGIKA PÕHIPRINTSIIBID 5. ELUKESTEV ÕPE NING ELUKESTVA ÕPPIMISE VAJADUS 6. ANDRAGOOGIKA PÕHIPROBLEEM: TÄISKASVANU KUI ENESEARENGU SUBJEKT. SUBJEKTSUSE TEGURID. SUBJEKTSUSE KUJUNEMIST MÕJUTAVAD TEGURID 7. ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS · Enamus täiskasvanu õppimise situatsioone leiab aset erienevates sotsiaalsetes/tegevussituatsioonides
tulemused. Kronoloogiline vanus tähendab inimese tegelikku vanust. Kui lapse vaimne vanus on kõrgem tema kronoloogilisest vanusest, siis võib tal tundides igav hakata, sest ülesandes on tema jaoks lihtsad. Aga samas kui lapse vaimne vanus on madalam tema koronoogilisest vanusest, vajab ta abi õppimisel, et teistega järge pidada. Mõlemal juhul võib olla hilisem õppimine pärsitud, sest kaob motivatsioon. 8. Nimatage 5 komponenti, millest koosneb õpikeskkond. Füüsiline keskkond – füüsilised tingimused: õpperuumid kujundus, sisustus, õhutus, temperatuur, valgustus jne. Psüholoogiline õpikeskkond – õppija varasemad õpikogemused, emotsioonid, motivatsioon, tähelepanu, taju. Sotsiaalne õpikeskkond – õppijate omavahelised suhted, suhted õppejõududega. Intellektuaalne õpikeskkond – õpilase kaasamine õppimise eesmärkide seadmises ja õpiülesanete täitmises
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist
annaabi.ee 
