Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eetika teadustöös". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eetika, teadustöö, anonüümsus, brit, truuts, lehtmets, moraal, privaatsus, konfidentsiaalsus, plagieerimise, vältimine, erapooletus, tõepärasus, loomkatsed, kosmeetikas, peil, teaduseetika, chemicals, animals, guidance, loomakaitse, testitud02.2008 käskkiri nr 30. Asutusesiseseks kasutamiseks. · Kutsestandardid http://www.kutsekoda.ee/ · Tsatsua, T., Lukas, M. 2008. Etikett tööl ja kodus. Tallinn Ajakirjade kirjastus SOOVITUSLIKUD ALLIKAD · http://www.avalikteenistus.ee/ · http://www.eetika.ee/ · Avaliku teenistuse eetikakoodeks. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 · EV põhiseadus 1992 · Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ECHR) Council of Europe 1998; · Pojman, Louis P., 2005, Eetika : õiget ja väära avastamas, Tallinn: Eesti K Sihtasutus Laiemalt on mõisted eetika, moraal ja kõlblus üldjoontes samatähenduslikud, kitsamalt: eetika käsitleb konkreetse moraalifilosoofia või -õpetuse esinemist, küsides, mida moraalsed normid endast kujutavad. moraal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. kõlblus on inimese sisemine kohustus, sund, südametunnistus. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks.
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
...................................................................... 40 4.2. Lühendid ....................................................................................................................... 42 4.3. Arvud ............................................................................................................................ 42 4.4. Valemid..........................................................................................................................43 5. EETIKA NÕUDED.............................................................................................................. 44 6. KURSUSETÖÖ TEOSTUSE ÜLDINE KÄIK JA KAITSMINE .......................................46 6.1. Kursusetöö koostamine ja esitamine..............................................................................46 6.2. Kursusetöö kaitsmine ja hindamine............................................................................... 47 7
Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid.
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada: · isik, kelle kutsetegevus on lõpetatud audiitortegevuse seaduse alusel; · kes on kriminaalkorras süüdimõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos; · kes on pankrotivõlgnik; · või kelle reputatsioon on rikutud ning tegutseb valdkonnas, mis on vastuolus või kokkusobimatu hea audiitortavaga. Audiitor on kohustatud järgima kutse-eetika põhimõtteid, mis on praktiline eetika ehk üksikutele tegevusvaldkondadele kehtivad moraalinormid ja teooriad, seega peetakse silmas mingi kutse alal tegutsevate inimeste eetikat. Ametniku eetika ehk avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse valdkondadesse sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ning praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne professiooni kutse-eetika.
· Kes on pankroti võlgnik · Kelle reputatsioon on rikutud · Kes tegutseb valdkonnas, mis on kokkusobimatu hea audiitor tavaga Audiitor peab käituma vastavalt kutse-eetika normidele. Tegemist on praktilise eetikaga. Need on üldised moraali normid ning teooriad, mida kõik audiitorid on kohustatud jälgima. Tegemist on antud kutsealal tegutsevate inimeste eetikaga. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktilisele tegevusele. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Professiooni tähistab erialaste teadmiste kogum. Eetikal on ka mitu tähendust. Laiemas mõttes on ta suhteliselt sarnane mõistetega moraal ka kõlblus, kitsamas tähenduses mõistetakse eetika all teadust moraalist. Eetika võib jaotada teoreetiliseks ja rakendus eetikaks. Teoreetiline eetika on reeglina normatiiveetika, rakenduseetika on aga praktiline mingi eluvaldkonna või professiooniga
vähemused võivad osutuda kannatajateks; kulukas ja aeganõudev analüüs; soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega; 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste. 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
· vähemused võivad osutuda kannatajateks · kulukas ja aeganõudev analüüs · soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega · 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
vähemused võivad osutuda kannatajateks kulukas ja aeganõudev analüüs soovitavat tulemust on võimalik saada negatiivsete vahenditega 'suurim hüve' on küllalt kahtlane mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S. Mill? Ta liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ja viis niiviisi utilitarismi sisse kaalutud lähenemise. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks? Kuldne Reegel: "Käitu teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes käituksid." Kuldne Reegel kuulub deontoloogilise eetika alla, kuna see on õiguste teooria varatsioon, mis omakorda on deontoloogilise eetika üks alajaotustest. 7. Mis on positiivne õigus, mis on negatiivne õigus? Positiivne õigus on garanteeritud; negatiivne õigus ei ole keelatud, kuid pole kohustuslik. 8
· Kommunikatsiooniteooria alused suhtlemispsühholoogia (kuidas selgitad näiteks viga kliendile, mitte ei karju, aga suunad), kuulamispsühholoogia (meeldib rääkida rohkem kõigile, aga kuulamine eraldi oskus, palu täpsustada, kui ei kuulnud), mõjutamisetehnikaid. · Probleemilahenduse strateegiad konfliktikäitumise viisid ja konstruktiivsed meetodid. · Kehtestamine - õpetada kehtestamist ja ka ennast kehtestada · Eetika jne. Psühholoogiline nõustamine on professionaalne sekkumine inimese mõtetesse, tunnetesse või käitumisse psühholoogiliste meetoditega kliendi parema toimetuleku eesmärgil (Mikkin, 2001). Nõustamisel tuleks aidata inimestel vabaneda irratsionaalsetest vaadetest, tõsta nende realiteedi ja vastutustunnet, suunata nad eneseaktualiseerimisele (Kidron, 2003). Nõustamine tõotab abi ennekõike säärases olukorras, kus kellelgi tuleks suurendada elus
naaberriikide audiitoritega, kus saadigi esmane ettekujutus audiitortegevusest. Audiitortegevuse alustamise plaaniga pöörduti ka rahandusministri poole.(90'ndate alguses tõsine probleem). 19. veebruar 1990 võtab valitsus vastu audiitortegevuse ajutise põhimääruse, ja rahandusministeeriumi juurde moodustatakse audiitortegevuse nõukogu. Põhimäärus on suhteliselt väikese mahuga dokument ( ca 40§), kuid ka piiritles auditi olemuse eesmärgid, auditi põhiprintsiibid, teatud auditi eetika põhimõtteid ning auditi ja juhtkonna suhteid. Peale põhimääruse rakendamist hakatakse korraldama ka auditi eksamit. 1992 aastal toimus oluline areng, kui eestis alustas tegevust rahvusvahelist audiitorketti kuuluvad firmad, kelle esmane ülesanne oli eesti audiitorite esialgne koolitamine. 1994 aastal ilmuvad Eesti keelsed metoodilised juhendmaterjalid, ja 1996 ilmus esimene auditeerimiseeskiri, mis lähtus rahvusvahelistest auditeerimis standariditest
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
vaidluspoolte poolt määratud isik. Lepitaja on erapooletu isik, kes toetab osapoolte suhtlust vaidlusele lahenduse leidmisel. Ta võib nõustajana esitada ka omapoolse lahendusettepaneku, kuid viimane otsustusõigus jääb siiski osapooltele. Lepitusmenetluses tehtud otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kui kokkuleppe pool keeldub oma kohustuse täitmisest, võib pöörduda kohtusse. Lepitusmenetluse plussideks kohtumenetluse ees on odavus, kiirus ja konfidentsiaalsus. Mediatsioon tähendab vaidluse lahendamise menetlust, mille puhul vaidlevad pooled paluvad vahendajal ehk mediaatoril anda sõltumatu hinnangu probleemile, abistada pooli läbirääkimistel lahenduse leidmiseks ja pakkuda välja õiglane lahendus. Niisuguse lahendusviisi peamine eeldus on vaidlevate poolte kokkulepe ja vahendaja erapooletus. Vahekohtumenetlus on samuti alternatiivne vaidluste lahendamise viis. Kuna vahekohtu koosseisu
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
ebakorrektsustest, teades, et seda tehes tõenäoliselt klient lõpetab koostöö firmaga? Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni
ja nad hakkaksid aktsiaid müüma. Isegi küllalt raske rahalise ostuotsuse,2.ta ei tohi sisaldada eksitavat informatsiooni, mis Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub Kummal on liberaalse turumajanduse keskkonnas olukorra puhul ja õige riskantse väljapääsuvõimaluse korral, ja võiks tarbijat segadusse viia ja juhtida vale otsuse tegemisele teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?Käitu soodsamad võimalused arenguks kas massi või tihti just siis, on otstarbekas vähemalt laiemat hulka aktsionäre Kas potentsiaalselt eksitav reklaam on seaduslik või ei? teiste suhtes nii, nagu sa soovid, et teised sinu suhtes riskist mitte teavitada, et vältida paanikat. Kui siis ettevõtmine Miks?Potentsiaalselt eksitav reklaam, mis näib paljudele küll
esitatavad nõuded (interneti olemasolu kodus) NÄOST-NÄKKU INTERVJUU Eelised: mahukas ankeet; lisamaterjalide kasutamise võimalus; kõrge vastuste määr on odav Puudused: küsitleja võimalik mõju; ankeedi ja küsimuste mõju; intervjueerija koolitus ja töötasud on lisakuluks; sõltub küsitleja oskustest TELEFONIINTERVJUU Eelised: odav; kiirus küsitluse läbiviimisel ja andmete töötlemisel; kontrollivõimalus; suhteliselt kõrge vastuste määr (60-70%); vastaja suurem anonüümsus ja väiksem intervjueerija mõju Puudused: ankeedi pikkuse piirang; tehnilised probleemid Analüüsi- ja esitlusmeetodi valik sõltub: · Küsimuse tüübist · Andmete tüübist · Sihtrühmast Tunnused: Tunnuste kodeerimine on sõnaliste vastusevariantide arvudega asendamine. Andmete analüüsimiseks on mõistlik jätta puuduvale väärtusele vastav lahter tühjaks. Aruandes võib selguse mõttes kirjutada puuduva väärtuse kohale punkti või kriipsu.
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2
Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas hävitab range tõejärgimine harmoonia indiviidide, firmade ja koguni ühiskonnagruppide vahel. Ainult Austraalias nimetatakse asju nende õigete nimedega, kuid isegi seal kutsub tõde sageli esile peataolekut ja võib viia rusikavõitluseni. Kuna erinevates kultuurides on tõest väga erinev arusaam, siis on vaja edukate kohtumiste korraldamiseks ja koostöö tegemiseks teada kuidas erinevad rahvused tõesse suhtuvad. 1.4 Lepingud ja eetika Kuna äri globaliseerumine toob ärijuhte üha sagedamini kokku, muutub järjest selgemaks, et põhimõisteid ja väärtushinnanguid ei saa võtta üheselt. Sekretäride kohustuslike kompetentside hulka kuulub väga palju dokumendihaldusega seotud tegevusi. (Kutsestandard, juhiabi, tase 6) Sõna „leping“ on kerge ühest keelest teise tõlkida, kuid mõistena on sel mitmeid tõlgendusvõimalusi. Lewis (2003, lk 20) nendib, et Šveitslasele, skandinaavlasele,
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
olendid ja sündmused meie elus on objektiivselt olemas, et neil on püsivad omadused, millest me oleme suutelised ettekujutust (kujutlust? arvamust? teadmist?) looma. Niisugused põhjendusteta omaksvõetavad usud moodustavad filosoofias nn naiivrealismi tuuma. Kolmandaks, lapsepõlvest alates sisendatakse inimestesse arusaamu hea ja halva, õige ja väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla
Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2.3 Meremehele kehtivad etiketinõuded 2.4 Meremehe vormiriietus-ajalugu ja traditsioonid 8 2.5 Meretseremoniaalid, nende hingestav mõju meremeestele 1.1 MEREKULTUUR MÕISTE Merekultuur, merest ja meresõidust mõjutatud loome, eriomase meremiljöö loomine või
aus Objektiivsus vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta mõjutada oma objektiivsust Ametialane kompetentsus audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsus tasemel seetõttu peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head
Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · Vaatltsmeetod. Kirjeldavad meetodid (Praktiline töö nr 3; Ch 3) · Seosteuuringud.Küsitlused (Praktiline töö nr 5; Ch 4) · Eksperimendi planeerimine (Praktiline töö nr 4; Ch 5, 9-13) · Sissejuhatus statistiliste testide kasutamisse otsuste tegemisel psühholoogilistes uuringutes (A-x A-C) TEEMA I: EKSPERIMENTAALNE MEETOD PSÜHHOLOOGIAS (ajaloost)
korralduse põhimõtetest. 4. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorest võttes arvesse tema arvamust, ideid, maailmavaadet. Eetika põhiteesid noorsootöö keskkonna suhtes 1. Noorsootöö teostamise keskkond on noore poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalset õppimist. 2. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik, uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud. 3. Noorsootöö keskkonnas lähtutakse eetika põhiteesidest. * Keelte oskustasemete kirjeldused http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/lisad/10452097 Tabel, missugused oskused on vastavalt tasemele. * Arvuti kasutamise oskused http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/lisad/10452098 16. Millised on noorsootööga seotud punktid tuleohutuse seaduses? Tuleohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014143 § 3. Kohustused tuleohutuse tagamisel (1) Isik on kohustatud:
aus Objektiivsus vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta mõjutada oma objektiivsust Ametialane kompetentsus audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsus tasemel seetõttu peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti
aus Objektiivsus vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta mõjutada oma objektiivsust Ametialane kompetentsus audiitorteenus tuleb osutada kõrgel kompetentsus tasemel seetõttu peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS....................................................................................
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus:
7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt) Piaget (1952) Moraalne areng 1Prekonventsionaalne (sõnakuulmine karistus) 2 Prekonventsionaalne (isiklik kasu, kasulik tehing) 3 Konventsionaalne (teiste heakskiidu taotlemine) 4 Konventsionaalne (reeglite täitmine, õige - vale) 5 Postkonventsionaalne (reeglite/seaduste tõlgendamine) 6 Postkonventsionaalne (universaalne eetika, inimõigused) L. Kohlberg (1971) Dilemma · Judi on 12 a. tüdruk. Ema lubas tal minna kontserdile, kui tüdruk ise korjab raha lapsehoidmisega ja toiduraha kõrvalepanemisega. Tüdruk suutis koguda kokku kontserdi raha 15 dollarit ja isegi 5 dollarit rohkem. Siis muutis ema meelt ja ütles, et selle raha eest tuleb osta hoopis kooliriideid. Tüdruk ostis ikkagi piletid ja ütles emale, et ta suutis koguda vaid 5 dollarit. Kontserdipäeval ütles
annaabi.ee 
