Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
olümpia, suusatamise, sprindi, smigun, hõbe, võistlus, medal, murdmaasuusatamise, vancouveri, kokk, distantsi, veerpalu, suusataja, tunnistab, hõbeda, distantsil, super, koondise, võistlused, lootuse, hooaeg, spordis, rand, suusatajad, taliolümpia, tõusta, kuld, imet, kommentaarid, rohtu, pettunud, poolfinaal, hooaja, tõuke, eveli, sarjas, neiu........................................................................................................ 9 Iluuisutamine................................................................................................................ 10 Toimumisest ja ajaloost 1 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROK-i 115. istungjärgul 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (Lõuna-Korea) 53 häält. Avatseremoonia Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada endist sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash
puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi)
Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA. Kokku osalesid 258 sportlast, neist 13 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal: 43 sportlast. Kokku võisteldi 14 alal. Eesti Olümpiakomitee
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid ........................................
SAJANDI PARIM NAISLASKESUUSATAJA KAIJA PARVE Koostaja: 11.b Tallinn 2010 Laskesuusatamise üldine ajalugu Laskesuusatamise eelkäija on suuskadel jahipidamine Skandinaaviamaades. Selle ala esimesteks harrastajateks võib siiski pidada sõdureid ja piirivalvureid, kellel tuli suuskadel liikuda ja mõnikord ka lasta. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba 1767. aastal, kui peeti esimene võistlus Norra ja Rootsi piiril. Esimesed maailmameistrivõistlused laskesuusatamises peeti 1958. aastal Austrias Saalenfeldis. Naised võistlesid oma MM-võistlustel esimest korda 1984. aastal Prantsusmaal Chamonix's. 1989. aastast korraldatakse meeste ja naiste MM-i koos. Olümpiadebüüdi tegi laskesuusatamine 1960. aastal Squaw Valley's, teatesõit lisandus Grenoble'is 1968 ning sprint Lake Placidis 1980. Jälitussõitu nähti talimängudel esmakordselt Salt Lake Citys 2002. aastal
Sapporo MM Sapporo on linn Jaapanis, kus toimusid 2007.a. tali Maailmameistri võistlused. Eestist sõitis sinna võistlema 11 tublit sportlast eesotsas Kristina Smiguni ja Jaak Maega. Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses. Võistlus toimus 11 päeva.
Seejärel tegi d'Usseaux ettepaneku võtta Põhjamaade mängud ROK-i kaitse alla ja viia V olümpiamängud läbi ajavahemikul 1. juuni 1912 - 31. mai 1913. Stockholmi mängude korralduskomitee esimees ja ,,Põhjamaade mängude isa" Viktor Balck oli aga kõigutamatu ja sai ka enamiku ROK-i liikmetest enda poole. 18. jaanuaril 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Juba 1908. aastal Londonis oli suveolümpiamängude kavva kuulunud ka iluuisutamine. 1920. aastal Antwerpenis lisandus jäähoki.1 1924. aasta taliolümpiamängud olid esimesed taliolümpiamängud. Need toimusid 25. jaanuarist 4. veebruarini 1924 Prantsusmaal Chamonix´s. Osalesid Austria, Belgia, Itaalia, Jugoslaavia, Kanada, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Sveits, Tsehhoslovakkia, Ungari ja USA
...........................................................................................................26 Tartu maraton.............................................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel
.............................................................8 Jaak Mae............................................................................................................................. 8 Aivar Rehemaa....................................................................................................................9 Algo Kärp............................................................................................................................9 Kaspar Kokk....................................................................................................................... 9 Anti Saarepuu......................................................................................................................9 Karel Tammjärv................................................................................................................10 Kein Einaste...................................................................................
- Ujumine, vettehüpped; - Jooksmine, kiiruse kogumine ja 200 vm meetrit spurti; - Rullsuuskadel sõitmine, - Kõikvõimalikel suusa- ja jooksuvõistlustel osalemine; - Suvel paadis sõudmine; - Hiljem isa käe all jõusaal ja trenazöörid; - Mäkkejooks liivakotid seljas; - Treeningu ajal säärte ja randmete ümber tinarihmad; - Jalgrattasõit. Pereliikmed ja olulised inimesed Kristiina elus · Isa Anatoli Smigun · Ema Ruth Smigun (endise nimega Rehemaa) · Õde Katrin Smigun · Abikaasa Kristjan Thor Vähi · Perekoer Loucky, kelle ülesandeks oli olla jututeema ja stressimaandaja. · Arst Margna · Suusa määrdemeeskond Perekond · Katrin smigun sündis 21.oktoober 1979 Tartus ja on Kristina smigunni õde.Katrin on ka hea suusataja ta on võitnud 1992-2001 3 kulda, 6 hõbedat ja 2 pronksi, lisaks teatevõistluses 6 kulda. Tal on tütar Kristin-Helen
Kristina lapsepõlv ja meenutused lapsepõlvest. Teises peatükis kajastuvad perekond ja suhted. Kolmandas peatükis käsitletakse Kristina esimesi saavutusi ning jõudmist suurte sekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener .
Seepärast sündis kellegi peas ka väärkäsitlus, et see ala on arenenud sõjalis-patriootlikult põhjalt ja vastab sõjaväelikkele eesmärkidele. Laskesuusatamist on pidevalt üritatud muuta pealtvaatajale atraktiivsemaks. Eelkõige peetakse seda heaks televisioonialaks. Aja jooksul on muutunud ka laskmisdistantsi pikkus ja märklaua läbimõõt, samuti on moderniseeritud püssi. Laskesuusatamisega tegid sõjaväelased algust juba keskajal, esimene võistlus peeti 1767. aastal Norra ja Rootsi piiril. Esimesed MM-võistlused laskesuusatamises peeti 1958 Austria Saalfeldenis. Sõjaväespordist pärinev laskesuusatamine oli 1924. aastal Chamonix's, 1928. ja 1948. aastal St. Moritzis ning 1936. aastal Garmisch-Partenkirchenis patrullsuusatamise nime all kavas näidisalana. Võistkonda, kes pidid suusatama ühises rühmas ja ka finisisse koos saabuma, kuulusid algselt ohvitser, allohvitser ja kaks sõdurit. Patrullsuusatamises domineerisid
mängudel osalema ka roomlased. Aja jooksul hakkas mängude religioosse poole osatähtsus kahanema ning sportliku poole tähtsus kasvas, kuni mängud muutusidki pelgalt spordivõistlusteks, mille ilus traditsiooniline osa oli peajumal Zeusi ülistamine. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.4. Esimesed olümpiamängud Esimestel olümpiamängude kavas oli vaid üks spordiala milles oli staadionijooks staadioni pikkus oli tol ajal 192,27 meetrit. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. (Antiikolümpiamängud, 2012) 2.5. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid osavust, kiirust ja jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis. Pankraation oli segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Kolmandal päeval
keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järgnes suhteliselt keskpärane tase. Mikk Pahapill, 10-võistluse 11. Vaevalt oli kevadel palju neid inimesi, kes uskusid, et Pahapill on Pekingi olümpial stardis. Kuid koostöös treener Remigija
kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi nime all, praeguse nime sai see pärast laiendamist 1972. aastal. Eesti olümpiamängudel Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920. aasta suveolümpiamängudel, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. aasta taliolümpiamängud. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamise
Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995. aasta MM-i järel kirjutati tema kohta, et nii andetut suusatajat kui Veerpalu ei tohigi sponsoreerida. Usk püsis aga sportlases endas ja tema treeneris Mati Alaveris. Läbimurre tuli hooajal 1997/98, mil Nagano olümpial jõudis Veerpalu juba esikaheksasse. 1999. aastal võitis ta Ramsau MM-ilt 50 km maratonis hõbeda ja 2001. aastal krooniti Lahtis 30 km maailmameistriks. Nii jõudis kätte sportlase neljas olümpia, 2002 Salt Lake City, kus Andrus Veerpalu 12. veebruaril võitis 15 km distantsil kuldmedali Norra kuulsuse Frode Estili ja oma treeningukaaslase Jaak Mae ees. See on Eesti suusaspordi kuldpäev. "Ei oskagi sündmuse tähtsust millegagi võrrelda. Võibolla laste sünniga. Olümpiakulla võib vist tõesti sinna ritta panna," ütleb kangelane pärast autasustamist. 50 km maratonis saavutas aga Veerpalu Salt Lake Citys olümpiahõbeda ja Torinos 1.koha 15km klassikas.
88) ja granaadiviskes (64.60). Sama aasta sügisel Leks vangistati, ees ootas 12 aastat Siberi laagreid. Kuigi spordimehe hing tõi Leksi tagasi Magadani kullakaevandustest, amputeeriti tal gangreeni tagajärjel mõlemad jalad. 6 "Inimesele on tarvis midagi reaalset, silmnähtavat tagajärge, vastasel korral lahtub tema tegevustahe," on kirjutanud Leks Kolmpere. "Kogu elu on võistlus ja inimkonna elusiht on seotud suursaavutustega." 3.2 Erki Nool Lapsepõlv: Erki Nool sündis 25. juunil 1970 aastal Võrus. Peres on kokku kuus last: neli õde- Margit, Ragne,Kairi, Elen ja vend Joel. Erki sündis perre neljanda lapsena. Ta vanemad on lihttöölised: ema Miina Nool töötas varem laojuhatajana, praegu töötab ta algkoolis majandusjuhatajana. Isa Lembit Nool oli Võru Mööblikombinaadis hinnatud tisler, kes käis kutsemeisterlikkuse võistlustel auhindu korjamas.
" 3 Niisiis kirjutan mõndadest eestlastest, kes olid märkimisväärsemad Osaka maailmameistrivõistlustel: nende arvamustest enne võistlusi, nende ajal ja pärast neid ning muidugi ka nende saavutustest. 1. ANDRES RAJA Esimest korda suurvõistlusel osalenud kümnevõistleja Andres Raja kogus 7794 punkti ning sai 16. koha. Andres Raja püstitas odaviskes isikliku rekordi. «Olen õnnelik, et see võistlus ükskord ometi läbi sai,» sõnas Raja pärast 1500 meetri jooksu lõppu. «Enne rajale minekut tundsin nii suurt väsimust, et mõtlesin joosta kas või viie minutiga ning lasta end seejärel ära kanda. MM võrdub kahe Eestis tehtava kümnevõistlusega.» Raja möönis, et MM tähendab siiski hoopis teistsugust võistlust, kui ta seni kogenud. Pikk ja kurnav jõuproov röövis lõpuks isegi sportimise soovi. «Nüüd on isu
............................................3 Sportlaskarjääri algus...........................................................................................................................3 Ülikooliaeg...........................................................................................................................................4 Olümpia lähenemine.............................................................................................................................4 Tokio olümpia.......................................................................................................................................5 Järnevad aastad.....................................................................................................................................6 NSV Liidu rahvaste IV spartakiaad......................................................................................................7 México olümpia............................................................
.5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928...............................11 Los Angelese olümpia 30. juuli 1932...................................................................13 Eesti jõuab jalgpalli MM-võistlustele juuni 1933...................................................14 Toimuvad I Eesti mängud juuni 1934...................................................................14 Eesti laskemeeskonna edu september 1935........................................................16 Berliini olümpia 01. august 1936.........................................................................17
ohustanud ükski konkurent. Moskva istungjärk jäi ka hispaanlasest presidendile viimaseks 80-aastasena loovutas ta maailma mõjukama spordijuhi tooli belglasele, meditsiiniharidusega kolmekordsele olümpialasele Jacques Rogge`ile. Peking valiti olümpialinnaks 13.juulil ROK- i 112. istungjärgul, pannes jõuvahekorrad paika juba esimeses ringis. Peking kogus 44 häält ehk rohkem kui teised kandidaadid Pariis ja Toronto kokku. Pisut vähem kui poolteist aastat enne Pekingi olümpia algust avaldas Ameerika näitlejanna Mia Farrow majanduslehes Wall Steert Journal arvamusloo. Seal mõistis ta hukka Hina tihedad sidemed Sudaaniga, kelle valitsus pole suutnud teha lõppu massilstele tapmistele ja vägistamistele Darfuris. Sellest hetkest hakkas Pekingi olümpia boikoti teema maailmas tuure koguma. Farrow` arvamusloost kujunes globaalne meeldetuletus, et paljugi sellest, mis Hiina teeb ja mis Hiinas endas toimub, jätab kõvasti soovida. Maailmale ei meeldinud ka
olulisemad võistlused hipodroomidel ja kiiruskatsetel, spetsiaalsete radade tekkimisel aga peagi ka suletud ringidel. Edu taolises konkurentsis oli teadagi tõhus reklaam mootorrattafirmadele, kes innustasid konstruktoreid looma üha kiiremaid ja vastupidavamaid masinaid. Teine mootorrattatehaseid huvitav üritus oli rahvusvaheline kuuepäevasõit. See, 4 FiMi egiidi all toimuv võistlus oli ja on tänaseni tõeline masinate ja võistlejate vastupidavusproov. Eesti toimus esimene üleriigiline autode ja mootorrataste võidusõit 1921.aastal Tallinnas. Ürituse korraldajaks oli Eestimaa Automobiilide Omanikkude Ühisus. Ajalehed tegid võistlustele suurt eelreklaami. Loota võib, et osavõtvate sõiduriistade arv saab olema kogukas, sest esimestele kohtadele tulevad autod ja mootoriga rattad loovad omale sõidu järel ka vastava tubli tunnistamise, kirjutas ,,Päevaleht"
kuigi medalikandidaate on neli-viis, oleks ka ühe medali võitmine õnnestumine. Ilmselged medalisoosikud on seekord odaviskajast maailmameister Andrus Samas tuleb tunnistada, et vahetus konkurentsis iga medali saavutamine oleks Värnik, kettahiiud Gerd Kanter ja Aleksander Tammert ning samuti suurtulemus omaette. Sest edetabelikohtade ja varasemate teenete eest medaleid kümnevõistlejad Kristjan Rahnu ja Mikk Pahapill. ei jagata. Ja isegi selle järgi võiks Eestile kuuludagi üks medal, sest kettaheites on hetkel Euroopa teine number Tammert. Kanter on neljas, Värnik Euroopa edetabeli üheksas mees. Rääkimata mitmevõistlejatest, kellest Pahapill kuulub teise kümne lõppu ja Rahnust, kuid kes on seni hädas olnud vigastustega. Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti. Seetõttu võiks üks medal olla tõesti kordaminek, kaks juba väga hea tulemus. Ajas tagasi tagasi Neli aastat vaadates peabki tunnistama,
26. veebruar Algas rahvaväe demobiliseerimine ja viimine rahuaja olukorda. 15. juuni Asutav Kogu kiitis heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. 1921 Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. 22. märts Tallinnas asutati esimene reisilennuselts Aeronaut. 13. mai Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma mootortramm. 1922, 3. EKP-d juhtinud Viktor Kingissepp lasti sõjakohtu otsusega maha. mai 1923 Asutati Eesti Olümpia Komitee. Avati Eesti esimene (Tallinna-Pääsküla) elektriraudtee; asutati Kaubandus- 1924 Tööstuskoda (tegutses a-ni 1940, taasasutatud 1989). Punaste võimuhaaramiskatse Tallinnas (nurjati 6 tunniga, nurjumine tegi 1. detsember kommunistlikule liikumisele Eestis peaaegu täieliku lõpu). 1925 Riigikogu võttis vastu Eesti Kultuurkapitali seaduse. 28. oktoober Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma elektritramm. 1926,18.
osa võtmisega. 36% näitab seda, et rattasport on üks populaarseimaid ja rahvarohkemaid spordialasid Eestis, millega tavakodanik tegeleb. Samas tuleb tunnistada, et meeste seas on see ala veel tunduvalt levinum, kui naiste. Seda fakti tuleb samas aga tunnistada enamus spordialadel. Eesti populaarseim rattavõistlus on suvelõpu suur elamus- Tartu Rattamaraton. See on ühtlasi ka nüüdisaja rahvarohkeim võistlus, kus aastalt- aastasse osavõtjate arv kasvab. Üle 3000 võistleja stardikoridori mahutamine ei ole korraldajatele enam probleemiks. Alates 2006. aastast on pikem distants 87km ja lühem 40km mööda künklike Lõuna- Eesti kupleid. See on elamus omaette, sest olen ka ise 5 korda pikemal distantsil oma tulemusi parandamas käinud. Eesti tuntuim jalgrattur on vaieldamatult Jaan Kirsipuu. Teda nimetas 90% vastanutest.
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Teine maailmasõda . 18.
tuntud mandreid-Euroopat, Aafrikat ja Aasiat. Tõsi küll, juba kaua enne Kristust oletas osa astronoome , et Maa pole lame ketas , vaid hoopis kerakujuline Hispaania galeoon – keskaja kullalaev 16. sajandi keskel oli Hispaaniast saanud Euroopa suurim mereriik, mille valdused asusid kokku neljas maailmajaos mõlemal pool ekvaatorit. Nii võis Hispaania kuningas väita, et tema riigis ei looju päike kunagi. Selle eest, et kuld ja hõbe Madridi varakambrites otsa ei saaks, kandsid hoolt ligi viiskümmend purjelaeva, mille tüübinimi peaks piraadifilmide austajatele hästi tuntud olema. Galeoonidest rääkides tuleb kõigepealt alustada Christoph Kolumbusest, kes Indiat otsides hoopis mujale välja jõudis. Mäletatavasti oli Kolumbusel kolm laeva – üks karakk ja kaks väiksema veeväljasurvega karavelli. Karakk oli tol ajal laialt levinud Hansa koget meenutav nelja mastiga alus, mis
3 SISSEJUHATUS Akadeemiline sõudmine on pikaajalise traditsiooniga spordiala, olles kavas ka juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel. Samas on akadeemiline sõudmine oma arengus läbi teinud pika arengutee. Sealjuures on läbi aegade muutumatuna püsinud paatkondade koostöö, mis on esmatähtis iga sõudevõistluse võitmiseks. Koostöö parimaks näiteks on alati kuninglike kaheksapaatide võistlus, kus ühise eesmärgi nimel pingutavad kaheksa sõudjat ja roolimees ning paatkond on täpselt nii tugev kui tugev on kõige nõrgem lüli kaheksapaadis. Käesoleva aja kõige vanem siiani kestev võistlus on kuulus Oxfordi ja Cambridge ülikoolidevaheline kaheksapaatide võistlus Londonis Thames’i jõel, mida korraldatakse 1829. aastast. Seega on tegemist igati akadeemilise spordialaga ning üliõpilased moodustavad kõikides riikides tuntava osa sõudjatest
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
annaabi.ee 
