,, " : : : 10. 2008 40 000 . . , -, ( 5000 ), . 1917 . 30- . 50 , , . . . , 19 . 100 . 40 , , . , , - , 2004 . , , , , -, . . , - . . , 2005 - 200- . -, - , , , . , - -. . 10 15 , .
a 19. ea e e e a . XIX - XX . . . ( , , , , , , , , ). XIX . 1861 . c , , 1820- . , . , 1856 . 1861 . , . . . 18501860 . . 18671868 . . 18801890 . - , . 1897 . 4082 . XX . 44 . , , ae , . e oae a e.
Baaco a Peepa , ............ 2009 C -.................................................................................... lk.3 .......................................................................................................lk.7 Pc..................................................................................lk.8 2......................................................................................................lk.10 .............................................................................................lk.12 2 - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? ...
Eestlased Venemaal Eestlaste vljarndes Venemaale vib eristada mitmeid perioode. Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lhirnne philiselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise vljarnde aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimthjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolpinlik organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse ...
. . . . . , . . . 19 . . . 1880 20 . 154 . , , , c .
, . 1700--1721 . . , . , 1918 . . 1940 . . 1991 . . 1820- . : (1850) (1861). XIX . - . 1897 . 1,4 . 1920 . 9,3 , 5 . - . 1925 . 11 ( . . ) . . 1940 . 30 . 1950- . . - . . , , . , . , . . « » . , , , . : · - , 13 1890 , , , . · - , , . · - , . · - ,-10(22).4.1899, ], , . (1848-55) . . . 1857- 62 , .
Eestlased Venemaal Eesti on suure väliseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pih...
Eestlased venemaal. Lühike sisu:Sõbrad otsustavad otsida varandust. Kristjan jutustab eestlastest venemaal. Tegelased : andres, Andrei, Natasa, Kristjan aga nendega koos – Peeter Esimene, Ferdinand Johann Viideman ja Jakob Hurt. Tegevuskoht: Natasa ja Andrei korter, aga ajalooliselt – Narva. Poltaava ja Sankt-Peterburg. - Jah, huvitav lugu... Lihtsalt nagu raamatus... Otse nagu „kapten Granti lapsed”. No kuidas, hakkame otsima varandust või mitte? – küsis Andrei. - Aga kuidas, kas meil on valikut? Muidugi hakkame – nõustus Natasa. - Ma ei oodanud teilt teist vastust. – tunnistas rahulolev Andres. - Aga mis, kas palju eestlasi elas Venemaal? - Ja kuidas veel! – kisas Kristjan. - Noh, räägi meile, kultuuri ja ajalooliste sidemete spetsialist, mida sa sellest tead? - Eesti ja vene on naabrid. Neil on olnud alati omavahelised sidemed. Eriti avaldas mõju eesti ja venemaa sidemetele Põhjasõda. Pärast seda e...
EESTLASED VENEMAAL Kelly Käsper 10 a FAKTE VENEMAA KOHTA • Pealinn: Moskva • President: Vladimir Putin • Rahvaarv: 143 657 134 • Rahvuste arv: Üle 160 rahvuse elab Venemaal AJALUGU • Põhjasõda hakkas 1700 aastal ja kestis 21 aastat • Eesti ja Venemaa sidemed lõhkus ära Põhjasõda. Peale sõda jäid Eesti ja Venemaa üheks riigiks EESTLASTEST TALUPOJAD • Enamus eestlasi sõitsid Venemaale peale pärisorjuse kaotamist, kui oli ikaldus ja nälg, kui nad said passid ja perekonnanimed. • Haridust omandati Sankt-Peterburis • Mõned Eesti mehed teenisid sõjaväeteenistuses Peterburis, tsaari õukonnas EESTLASED VENEMAAL • Palju inimesi sõitsid sinna 19 sajandi keskel • Palju vaba maad ja see oli väga viljakas. Maa oli tasuta või müüdi väikese raha eest • Jakob Hurt oli Peterburis pastor • Eesti külad/kommuunid Venemaal •...
-, - , , . . 4000 , , . 1898 : . . - , "": - - . . - - - - - - (. -). . , . . ; . , 1917, . 1939 , 15 200 - . , , . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 - . , . - . 1950 , (kuhu olid sunnitud minema?), . , -. - .. , , -, , . . , . - .
... : Mr.SmartFiles 10. 2012 ....................................................................................................................................... 3 ................................................................................................................... 4 -...................................................................................................... 4 .................................................................................................. 4 ..................................................................................... 5 ........................................................................................................................................... 6 ............................................................................................ 7 ...
yp , : : 10 2007 , - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , . . ; . ( 1917) censuses . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 -. , . , -. 1939 15 200 -. , , . 1943 . , . . 1950 , , . , -. - .. , , -, , . , - . , - . 1980- . - . - . , , , , . . - . , . - , , , . . . . -. , . . . , , ,, " . , , , self-awarenesses ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Daniel Vasetski 11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu terri...
Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal ja kestis Landeswehriga kuni 1919. aasta suveni ning Nõukogude Venemaaga kuni 3. jaanuarini 1920. Põhilised võitlused toimusid Eestis, Lätis, Peterburi ja Pihkva kubermangus. Selle tulemusena tõrjuti Eestist välja Punaarmee ja Landeswehr. Tooksin välja minu jaoks tähtsaimad punktid, mis andsid eestlastele vaenlaste ees eelise. Esiteks kindlasti see, et eestlased said palju abi väljaspoolt Eestit. Meile tuli appi Suurbritannia laevastik, kes kaitses meid mere poolt ning tänu sellele oli Nõukogude Venemaal meid väga raske mere poolt rünnata. Briti laevastik tõi meile ka relvi ja muud varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkuti Läänemerelt. Samuti mängisid olulist rolli ka Soome vabatahtlikud, keda juhtis Martin Ekström. Soomest saabus umbes 2000 vabatahtlikku, keda juhtis vastav ar...
Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumisele aitas kaasa huvitav sündmuste jada. Eestlaste unistus iseseisvumisest algas rahvusliku liikumise näol 19. sajandil. Kuigi unistus oli kauge ja sellest rääkisid vaid vähesed sai eesti siiski 20. Sajandi algul iseseisvaks. Kuidas sai võimalkuks Eesti iseseisvumine? Esimene maailmasõda aitas Eestil saavutada iseseisvust. 20. sajandi alguseks oli kerkinud maailmas kaheksa suurriiki: Ameerika, Jaapan, Suurbritannia, Austria Ungari, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Kõik riigid tahtsid valitseda üksteise üle ning hakkasid tekkima sõjalis-poliitilis liidud. Maailmasõja alguseks olid Euroopa suurriigid jagunenud kahte blokki. Kolmikliitu, kuhu kuulusid Saksamaa, austria-Ungari ja Itaalia ning Antant'i kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa. Olukord blokkide vahel oli pingeline. Pinge jõudis haripunkti Austria-Ungari troonipärija tapmisega 28. juunil 191...
What if Balti erikorda poleks olnud Balti erikord loodi, et vallutatud alad püsiksid ning Venemaa taheti muuta euroopalikumaks. Kuna eesti- ja Liivimaal elavad inimesed läksid vabatahtlikult Venemaa alla, siis oli Balti erikord neile loodud, kui soodsate tingimustega võimalus muuta enda riik paremaks. Balti erikorra ajal ei toimunud massilist venelaste sisserännet eestimaa alale, mis oleks võinud ohustada eestlaste püsimist rahvusena. Ei toimunud rahvaste segunemist, ning kõik teadsid, kes on eestlane, kes venelane. Balti erikorrata oleks suur tõenäosus olnud, et see oleks juhtunud, rahvused oleksid segunenud. Eestimaa oli väike ning nõrgem, kui Venemaa, ning venelastel oleks olnud lihtsam eesti aladele sisse tungida. Kuna Balti erikord kindlustas eesti ala jätkuva kuulumise saksa kultuuriruumi ja läänekristlikkusse tsivilisatsiooni, siis ei pidanud eestlased alluma või vastu võtma vene õigeusku. Väikese tõenäo...
Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga...
1. Millised poliitilised momendid Eesti,Venemaa ja maailma arendus soodustasid Eesti isesesvumist? Eesti: Enamik Eesti partesid olid isesesvumise poolt; Eesti sai omavalitsuse; Balti- Sakslased kaotasid sõja tõttu oma positsiooni ühiskonnas. Venemaa: Venemaal olid kodusõjad ja revolutsioonid; Venemaa sõdis paljude piiririikidega; Toimus veebruari revolutsioon(eestlased said autonoomia) Maailm: Lääneriigid toetasid Eesti isesesvumist; Toimus I maailmasõda, kus nõrgenesid Venemaa ja Saksamaa; I maailmasõjas osales palju eestlasi ja nad said seal väljaõppe. 2. 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas, põhjenda? 1) Kuulutati välja isesesvus, sest see näitas maailmale, et Eesti tahab saada vabaks ja oma riiki. 2) Eesti sai autonoomia, sest asjaajamine läks eesti keelde ja eestlased said võimu 3) Vabadussõda, sest seal võideti vabadus kätte 3. Veebruari revolutsiooni põhjused Venemaal? ...
EESTI MAAILMASÕJAS JA ISESEISVUSE SÜND 1. Mis impeeriumid hävitas I ms. Euroopas? Saksa, Vene, Austria-Ungari ja Türgi 2. Miks ei osatud Baltikumi iseseisvumist sõja eel ette näha? Sest see aeg ei olnud väikeriike ja ei usutud, et keegi neid loob ka. 3. Mis sõja osapoolt ja miks toetasid baltisakslased? Venemaad, kuna Venemaa kaitses neid. 4. Miks on I ms. nimetatud positsioonisõjaks? Sest rohkem hakati keskenduma kaitsele ja seega jäid rinded paigale ning sõda toimus ühekoha peal. 5. Mis tegi Venemaa sõjaväe nõrgaks I maailmasõjas, kuigi nad ületasid arvuliselt kõiki oma vastaseid? Halb organiseerimine. Kõik oli läbimõtlemata (toitu ei saadud õigel ajal, riietus oli poolik ja ka liikumisega oli probleeme) 6. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? Eesti mehed said vajaliku kogemuse tulevasse Vabadussõtta. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? ...
Test 9 Arvan, et peaks alustama geograafiast. Kus siiski su vanaisa elas? Küsis Natasa. Ei ole halli aimugi-vastas Andres. Natasa too vanaema kaart. Hakkame otsima- hõikas Andrei. Ma lugesin, et eestlased sõitsid elama Siberisse, Krasnoskisse, Tomski, Omskisse, Tobookisse. Nad rajasid sinna asundusi. Kus see on?- küsis Andres. Ma Näitan sulle kaarti. No esiteks ma et sa tead, et venemaa on kõige suurema pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel. Muide Uuralit nimetatakse . Venemaal on väga palju loodusvarasid: kulda,naftat, sütt, gaasi. Siber asub Uuralist idas, see tähendab uurali taga. Siber- see on metsad, sood, pikad männid, nulud. Ja loomad on väga suured. Kar...
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
Mis tegi võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Jan Müür Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus ja 24. veebruaril avaldati manifest Tallinnas. Eesti Vabariigi sündi ei korraldatud nädalaga ning selle võimalikuks saamiseks oli vaja erinevaid eeldusi. Need eeldused saab suuresti jagada kolme gruppi. Esimeseks on majanduslikud eeldused, teiseks poliitilised eeldused ning kolmandaks kultuurilised eeldused. Millised olid eeldused nendes gruppides, mis tegid võimalikuks Eesti Vabariigi sünni 1918. aastal? Eesti Vabariigi sünnile aitasid kaasa mitmed majanduslikud eeldused. Vundamendi selleks ladus talupoegade õigus osta talusid päriseks. Need osteti küll enamasti laenuga, kuid talupojad pidid ise õppima majandama, tekkis majanduslik kindlustunne ja neist said maaomanikud. Majandust elavdas raudteede ehitamine, mille tulemusena muutus...
Eesti iseseisvumine- kas õnnelik juhus või plaanipärase ja sihikidla tegevuse tulemus 24. veebruaril 1918 toimus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. Eesti Maapäeva poolt vastuvõetud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele on Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest ja selle esimene ajalik ettelugemine toimus 23. veebruaril Pärnu teatri rõdult ning manifest avaldati Riigi Teatajas. Aga teekond selle saavutamiseks sisaldab endas nii õnnelikke juhuseid kui ka plaanitut tegevust. Eesti iseseisvuse eeldusteks saab pidada seda, et eestlaste venestamiskatsed andsid vähe tulemusi: põlisele omakultuurile tuginev eesti etniline identiteet oli ärkamisliikumise käigus sedavõrd tugevnenud, et massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik. Samuti ei suutnud lühiajaline venestamiskampaania lõhkuda regiooni sajanditepikkust saksa kultuuritraditsiooni ning Venemaa Balti provintside saks...
1914-1918sodivad pooled.Eaimene pool kes sõtta läheb on saksamaa austria itaalia austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad...
Vene kultuuri mõju Eesti kultuurile aastast 1710 Vene kultuur Veel 17.sajandil oli Venemaa kultuuriliselt maha jäänud maa. Alles 17.sajandi lõpus olukord hakkas muutuma. Peeter I soosis läänelikku kultuuri,mistõttu vene õukonnas domineerisid saksa ja prantsuse tugevad kultuurimõjud. Niisiis vene kõrgkultuur on oma juurtega lääne kultuuris, kuid ajapikku on seda venestatud ning kohandatud suure rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis le...
1. Vene keisrid 19. sajandil kuidas mõjutasid Venemaad ja Eestit Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II? Aleksander I Jätkas Katariina II poliitikat ja tühistas Paul I reforme. Kõrvaldas raudse eesriide, lubati Venemaale reisida, pehmendati tsensuuri. 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides, Eestis 1816. Aleksander II Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Ve...
18941919 10.1.13 Sündinud 11.novembril 1894. aastal Venemaal Ljohhovos Julius sündis isa Daniel ja ema Liisa kolmanda lapsena 1904. aastal tuli pere Eestisse Kambjasse 26. veebruaril 1918. aastal abiellus Julius Alice Johansoniga 10.1.13 1909. aastal lõpetas Julius Kuperjanov Sipe ministeeriumikooli 19101914 õppis Tartu Õpetajate Seminaris Peale seda töötas õpetajana Juba 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti mees Vene armeesse ja samal aastal jõudis ta lõpetada Peterburi lipnike kooli 10.1.13 · Aastatel 19151917 võttis Kuperjanov osa I maailmasõjast, kus ülendati vapruse eest leitnandiks. · Samuti omistati talle 7 Vene ordenit · 1917. aastal sai ta haavata ja pärast paranemist saadeti Tartu tagavarapataljoni pataljoniülema asetäitjaks · 1918. aastal hakkas ta looma põrandaalust partisani...
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe pa...
KODUTÖÖ 1. VABADUSSÕJA PÕHJUSED- · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli vene imeerikumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadusse, sh eestusse ja Nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punaarmee eest · Venemaa tühistas bresti rahullepingu OSAPOOLED: Eesti, Nõukogude Venemaa, Landerwere, Soome vabatahtlikud, Taani-Rootsi vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov?- punaarmee rünnak Narvale, narva langemine 28 .nov ? esimene lahing Joala küla põldudel 29.nov?- Eesti blosevikud 31. jan ?? 1918 dets jätkus punaarmee kiire pealetung eestis PUAARMEE EDU PÕHJUSED: · suur ülekaal · hea relvastus ja varustus · otstarbekas juhtimine · kõrge võitlusmoraal EESTI VALITUSE SAMMUD VASTUPANU ORGANISEERIMISEL: 1 veebruar Eesti väed vall...
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Keel: Osadel Soome-ugri rahvastel on noored kirjakeeled , mõnel kirjakeel loomata ( vadjalastel ) või käibelt kadunud ( liivlastel, krajalastel, isuritel, vepslastel ). Tüübilt aglutineervivad. Eesti keel kuulub soome-ugri keelte rühma, mis koos samojeedi keeltega moodustab uurali keelte rühma. Selleks et mõista eesti keele ja tema kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Rahva osas on selleks kujutlus eestlaste saabumisest Eestisse umbes 5000 aasta eest kaugemal idas paiknenud algkodust ning eestlaste muistsest ja praegusest mongoliidisegususest. Keele osas on selleks kujutlus eesti keele põlvnemisest seal idas paiknenud algkodus umbkaudu 8000 aasta eest kõneldud algkeelest, mille järglasteks on ka kõik eesti keele niinimetatud sugulaskeeled (läänemeresoome, ungari, mordva, mari, komi, samojeedi ja teised). Ehk teiste sõnadega: selles am...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
Miks võib aastaid 1914 1920 pidada Eesti ajaloos murrangulisteks? Esimese maailmasõja puhkemine 1914. aasta augustis tähendas suure murrangu algust kõigi Ida-Euroopa rahvaste saatuses. 18.sajandi lõpuks jagasid kolm suurriiki Austria- Ungari, Saksamaa ja Venemaa endi vahel tervet Ida-Euroopat. Eesti läks Vene võimu alla. Viimane mobiliseeris üle 100 000 eestlase Vene sõjaväkke, millest 10 000 langes Esimeses maailmasõjas. See jättis siiski jälje meie rahva ellu, kuna varem polnud eesti rahvas kandunud sõjas nii ränki inimkaotusi. Esimeseks murrangu märgiks oli Vene impeeriumi kokkuvarisemine, mida kasutas ära ka Eesti, et rajada alused rahvuslikuks enesemääramiseks, kuid alguses täieliku riikliku iseseisvuse nõuet ei esitatud, kuna Vene keskvõim oli siiski veel küllalt tugev. 12. aprillil kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus Eestile omavalitsuse andmise seaduse, kuna eestlased olid oma demonstratsioonides Venemaal olnud eduk...
36. peatükk Esimene maailmasõda ja 1917. aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlas...
1. Eesti iseseisvumise eeldused: a)majanduslikud eeldused: *seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks *algas tööstuse areng b)poliitilised eeldused: *hakati looma erakondi, esile kerkisid eesti poliitikud *tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnaomavalitsustes c)kultuurilised eeldused: *välja kujunes rahvuslik haritlaskond *ühtlustus kirjakeel *rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused(laulupidu, folklooripäevad jne) 2. Momendid Eesti ja Venemaa elus ning rahvusvahelisel tasandil, mis aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele: a)Eesti: *erakondade kujunemine *kubermangude liitmine b)Venemaa: *tsaari loobumine võimust *vene sõjaväe nõrkus c)rahvusvahelisel tasandil: *impeeriumide lagunemine ...
1. Millised olid Esimese maailmasõja mõjud Eestile? Eesti sai iseseisvaks, 100 000 eestlast Vene armeesse. Maa laostati jne, toidupuudus, sõdurite tarbeks toid ja riided. Vaesus 2. Kirjelda lühidalt 1917.-1918. aastate sündmuseid Eestis ja Venemaal, Revolutsioon Venemaal ja Eestis. Eesti ala ühendatakse esmakordselt ajaloos üheks autonoomseks kubermanguks. Toimuvad Eesti esimesed tõelise rahvaesinduse (Maapäeva) valimised. Oktoobri lõpus enamlaste riigipööre (Lenin). 24. veebruar Eesti iseseisvaks detsember 1918 Punaarmeele 2/3 Eestist + soome vabatahtlikud jaanuar 1919 punane terror, eestlaste pealetung ( vabastati Narva ja Tartu) aprill 1919 valimised eesti Asutavasse kogusse juuni 1919 Landeswehri sõda oktoober 1919 baltisakslaste võimu kaotus 2. jaaanuar 1920 Tartu rahu 3. Vabadussõja põhjused ja osapooled. Eesti tahtis vabaks saada, jääda eksisteerima. Osapooled enamlased ( Venemaa) ja eestlased 4. Miks, kellega, millis...
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja tei...
vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks; Jaan Poska Tallinna linnapea, kirjutas alla Tartu rahulepingule Konstantin Päts Eesti vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister Eestlaste võidu põhjused · Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet · Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik · Eestil oli andekas väejuhatus . Vabadussõja tähtsus: · I eestlaste täielikult võidetud sõda · oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel Tartu rahu tähtsus: · mõlemad riigid tunnustasid teineteist · sõlmiti diplomaatilised sidemeed Tartu rahulepingu sisu: · NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi ...
Sissejuhatus Välisrände temaatika on tänapäeval väga aktuaalne. See on nii praegu kui ka tulevikus üks tähtsamaid Eesti rahvastiku mõjutajaid. Sellepärast on tähtis püüda välisrännet iseloomustada ja aru saada tema põhjustest ja tegureist ning üks parim viis, kuidas seda kõike teha on võrreldes tänapäevast olukorda ajalooga. Selle uurimustööga proovin ma mõista, mis on põhjustel on eestlased rännanud üle riigipiiri minevikus ja selle abil leida, kas tänapäevane välisränne jälgib mingisugust mustrit või reeglipärasust. Selles uurimustöös on kasutatud uusimaid andmeid ja prognoose Eesti statistikaameti andmebaasist ja Euroopa Liidu statistikasüsteemist. Ajaloolisi andmeid välisrände kohta kogusin mitmelt seda puudutavalt veebilehelt ja raamatutest. Töö on organiseeritud lähiajaloo perioodide järgi alustades iseseisvumisega ja Teisele Maailmasõjale eelneva perioodiga ja lõpetades taasiseseisvumise...
Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II. Moodustati Venemaa Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 18. veebruaril streikisid Putilovi tehase töölised nõudes palgatõusu. 23. veebruaril (8. märtsil) 1917. alanud naistepäevademonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustuse ning elamistingimuste parandamist. Toimuva sõja tõttu oli tööstuse rõhk pandud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavat meeselanikkonnast oli mobiliseerittud sõjaväkke ning seetõttu olid halvenenud ka linnade toiduainetega varustamine. Toiduainetega paremat varustamist nõudnud demonstrandid hakkasid järgmisel päeval juba esitama poliitilisi nõudmisi sõja lõpetamiseks. 25. veebruaril toimus juba kogu Petrogradi hõlmav streik, keiser Nikolai II nõudis, et rahutused surutaks sõjaväge kasutades maha. 26. veebruaril politsei ja sõjaväg...
1.I ms põhjus, ajend, riikide sõjaplaanid Põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend:Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa. Kogu sõja võitmine 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2.Tsaari kukutamine Venemaa, kaksikvõimu loomine, enamlaste võimu kehtestamine 1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süvenevast kriisist andsid tunnistus: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos...
Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Veebruari revolutsiooni tagajärjel kukutati Venemaal keiser. Samal ajal puhkesid ka Eesti suuremates linnades tööliste rahutused. Tekkinud segaduses nägid võimalust rahvuslased, kes hakkasid Ajutiselt Valitsuselt taotlema Eestile autonoomsust. Kui AV kõhkles, korraldasid eestlased Petrogradis protestimarsi, kus osales umbes 40 000 eestlast. 30. märtsil kuulutas AV välja Eesti Autonoomia Venemaa koosseisus. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks. Kõik riigiametnikud pidid oskama eesti keelt. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917. novembris toimus Venemaal oktoobrirevolutsi...
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
Demokraatlik eesti. 1920. aastal koostati eesti esimene põhiseadus, mille kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse tegesvust juhtis riigivanem. 1930. aastate algul tabas eestit majanduskriis. Pantrotti läksid paljud tehased, ärid, talud. Majanduskriisis süüdistati erakondi ning arvati, et võimu omav riigipea teeb asjad korda. Sellekstuli muutapõhiseadust. 1933. Oktoobris kiideti heaks põhiseaduse muutmine (rahvahääletus). Riigipea ja riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aprillis. 12. märstil 1934 aastal koostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöördde, et koondada võim enda kätte. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, vahistati vabadussõjalasi, lõkati edasi valimised, keelustati koosolekud ja meeleavaldused. Loodi ainupartei, milleks oli Isamaaliit. Kontrolliti ajalehti, ametiühinguid, noorsooorganisatsioone, omavalitsusi, ülikoole, kirikuid. Uued riigijuhi...
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. Sellest ei pääsenud ka Eesti. Eestlastel tuli teha ise valik või see tehti juba nende eest. Punaarmee eest võitlevad eestlased olid sinna enamasti ebaseadusliku mobiliseerimise käigus sattunud, vabatahtlikke oli vähe. Üheks pataljoniks oli hävituspataljon. Nende ülesandeks oli võidelda metsavendade vastu. Kindlasti oli tõhus võtta hävituspataljoni just eestlasi, et nad leiaksid oma kodukoha metsadest seal varjuvad inimesed. Hävituspataljon purustati sakslaste poolt. Suurem osa Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest võitlesid Punaarmee eest Venemaal 22. Territoriaalse laskekorpuse ridades. 1941. aasta 20. juuli üldmobilisatsiooni käigus mobiliseeriti Venemaa tööpataljonidesse 32 000 Eesti meest. 1941/42. aastal suri iga neljas eestlane tööpataljonis. Seega need eestlased olid õige otsuse teinud, kes mobiliseerimise eest varjusid metsadesse. 1942. Aa...
Baltlaste roll eestlaste elus Kõik mis on olnud minevikus, on tähtis praegu, sest kõik minevikus toimunud on mõjutanud tulevikku. Kõik baltlaste teod nii Eestis kui Lätis on teinud meist need , kes me täna oleme. Isegi kui need pole olnud meelt mööda, tuleb sellega leppida. Seitsesada aastat tagasi Eesti maale tulnud võõras haritud rahvas ning endale kodu lõi, aga saksastamiseks polnud neil piisavalt jõudu. Baltlased arvasid, et ilma nendeta ei jääks eestlased püsima. Väidetakse, et sakslased tõid meile kultuuri, aga tegelikult eestlased ise otsisid endale kultuuri. Kui sakslaseid poleks tulnud, ega me kultuurist ilma poleks jäänud. Eesti asub läänemere kaldal, küll oleks kultuur tulnud Skandinaavia riikidest või Taanist. Baltlased väidavad, et nad tõid protestantismi meile, aga tegelikult said nad said nad protestantismi osaliseks samamoodi nagu meie, väljaspoolt saanud. Nad lihtsalt kand...
Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti? Läbi aastasadade ja aastatuhandete on Eestist läbi käinud palju rahvuseid, kes käinud kaubanduse eesmärgil, kes peatus pikemalt. Nii ongi Eesti kultuuripilt mõjutatud nii sakslaste, venelaste, poolakate, soomlaste, rootslaste ja muude rahvaste poolt. Kindlasti avaldasid meie kultuurile suuremat mõju need riigid, mis vallutasid Eestimaa enda võimu alla. Millised varasemad kultuurid on jätnud oma jälje meie kultuuripilti? Võib öelda, et Eesti kultuuri on rohkesti mõjutanud Venemaa. Olles Vene tsaarivõimu all, jäi Eesti rahvale külge nii mõndagi. Näiteks on eestlased-vanad taarausulised, kes harjunud piima ja koduõlut jooma-vene asjast kaasa toonud teejoomise kultuuri. Kes siis enne vene aega teetassiga peenutses, kui omal vaadis õlu käis? Eestlased on omaks võtnud ka mõningaid vene keelseid sõnu, mida kasutatakse igapäevaselt. Näiteks sõnad: davai ja bõstro. Venemaal o...
Lääne-Siberist pärit eestlaste uuring, Hill Kulu, näitas, et enne 1930. aastaid sündinud põlvkond on Venemaal see, kelle igapäevaelu ja praktika lahutamatuks osaks on eesti keel ja traditsioon. Nemad on viimased, kes on eestluse aktiivseks kandjaks ja edasikandjaks. Nende rändekäitumist sõjajärgseil aastail iseloomustas tagasiränne Eestisse. Hiljem sündinuid iseloomustas linnastumine Venemaal. Kuigi väljarändevood teistesse NL-i liiduvabariikidesse olid suured, oli eestlaste osakaal NL-i suunalises rändes väga madal. Protsentides oli see vähem kui 5%. Lääne suunda lahkumine Eestist oli nõukogude ajal äärmiselt keeruline ettevõtmine. 1955. aastani oli eestlaste põhimõtteliselt ainuke seaduslik võimalus välismaad külastada kaugsõidu kauba- või kalalaeva meeskonda kuulumine. Suurem osa okupeeritud Eestist väljapääsenuid olid välja abiellunud. Suur grupp sai ka ümberasumisloa juutidena või juudisugulastena. Üks viimaste seas oli suur grup...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
